Õmblusmasinate ajalugu

[ Õmblusmasinate ajalugu ] [ Brotheri ajalugu ]
[ Õmblusmasinad: Mehhaaniline õmblusmasin LS-2125 , Elektrooniline õmblusmasin Innov-is 50 ]

Õmblusmasinate ajalugu

Käsitsi õmblemise kunst on üle 20 000 aasta vana. Esimesed nõelad olid tehtud loomade luust ja sarvedest ning niidina kasutati loomade kõõluseid. Esimesed rauast nõelad leitati 14 sajandil ning silmadega nõelad 15 sajandil.

Esimest võimaliku õmblusmasina patenti seostatakse saksa leiutaja Charles Weisenthaliga 1755 aastal. Talle väljastati patent nõelale, mis pidavat sobima mehaanilisele õmblusmasinale, kuid teadaolevalt ei valmistanud ta kunagi toimivat seadet ning ei suutnud nõelale sobivat masinat isegi kirjeldada.

Järgmisena anti patent õmblusmasinale välja inglasele Thomas Saintile aastal 1790. Patent väljastati talle jooniste alusel ning suure tõenäosusega ei ehitanud mees ise kunagi toimivat protodüüpi, sest hiljem kui üritati tema jooniste põhjal masinat ehitata ei toiminud see.

Mitmed erinevad leiutajad ja rätsepad püüdsid järgnevetel aastatel õmblusmasinaid leiutada, aga neid ei patendeeritud kunagi, sest need ei osutunud kas töökõlblikuks või rasikasid vaid kangast ning lagunesid vähese kasutuse järel.

Esimese toimiva masina leiutas prantsuse rätsep Barthelemy Thimonner aastal 1830. Tema leitatud masin kasutas vaid ühte niiti ning konksu. Masina õmblus nägi välja nagu tikand ehk siis see ei õmmelnud sirget joont. See masin leidis isegi kasutust. Mees ehitas valmis 8 masinat, mis õmbelsid erinevates töökodades sõdurite vorme. Kahjuks aga otsustas grupp prantsuse rätsepaid mässu kasuks, sest nad kartsid, et sellised leiutised võavad neil töö ja leiva. Hiljem selgus, et neid oli ka õigus. Mässajad põletasid maha Thimonneri tehase ja mees ise põgenes Inglismaale, kus ta aastaid hiljem pankrotistunult suri.

Euroopast Ameerikasse jõudis õblusmasina mõtte 4 aastat hiljem kui 1834 aastal ehitas ameeriklane Walte Hunt Ameerikas esimese õmblusmasina, mis ka töötas. W.Hunt ei patendeerinud oma leiutist kunagi. Põhjuseks oli tal usk , et selline masin tekitab suure töötuse ja masside rahutused.

1846 aastal patendeeris Ameerikas esimese masina Elias Howe. Tema masina puhul oli revolutsiooniline see, et masin kasutas kahes erinevast kohast suubuvat niiti ning silmaga nõela. Nõel viis niidi kangast läbi ning teine niit omakorda tekitas siis aasa. Selline niitide sidumise tehnika on kasutusel tegelikult tänaseni. Howe masin töötas hoides kangas spetsiaalses raamis vertikaalselt. Tegelikult polnud see algeline masin eriti otstarbekas. Kahjuks aga ei leidnud tema leiutis laiemat kasutust, ning mees pöördus tagasi Inglismaale, et oma masinat täiustada. Suur oli tema üllatus kui ta paari aasta möödudes taas Ameerikasse naasis.

Tema leitatud masina olid „üle võtnud“ mitmed leiutajad. Kasutati nii osasid tehnilisi lahendusi kui ka kogu tema masina terviklahendust.

Isaac Singer oli üks nendest, kes oli „adopeerinud” osaliselt Howe masina kasutades sama õmblustehnikat. Uuenduslik oli see, et Singer masinad olid esimesed, mis töötasid horisontaalselt ning nõel liikus ülesse alla sirgelt ja jäigalt. Suurem kui nõela uuendus oli aga see, et Singeri masinad said energiat jalgadelt. Õmbleja kasutas oma jalgu pedaalil tallamiseks ning mõlemad käed jäid tal vabaks. Kuna aga Singer oli kopeerinud mõningaid osasid Howe masinast endale kaebas Howe ta kohtusse. Singer oli kohustatud talle maksma iga oma ehitatud ja müüdud masina pealt 1 dollar ja 15 senti. Howe kaebas kohtuse ka teised tema leiutise osasid kasutavad inimesed saades ise selleläbi väga jõukaks meheks.

Õmblusmasinaid olid nüüdseks leitutama ja täiustama hakanud tohutu paljud leiutajad ja rätsepad. Vältimaks oma kasumi ja patendilt saadavat raha moodustasid esialgsed leiutajad Isaac Singer, Elias Howe, Wheeler ja Wilson, ja Grover ja Baker n.ö “ühendatud patendi” kõikidele oma leiutistele. Wilson näiteks oli leitanud liikumissuunda muutva väntmehhanismi. Samuti leiutas Wilson nelja- resolutsiooni söödu mehanismi, mis on kasutusel tänapäevani. Sellise patendendi “koondisena” domineerisid mehed turul kuni 1877 aastani mil patent aegus.

Esimese zig-zag masina leitas naisterahvas nimega Helen August Blanchard aastal 1866.

Esimesed eliktrilised masinad hakkasid ilmuma alles 19. sajandi alguses.

printerisõbralik versioon esita küsimus