Milène lugu
Kool.ee-haridusportaal :: Milène lugu Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMilène lugu,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
[ PMS-i lood ] [ Peggy lugu ] [ Claudia lugu ] [ Jessica lugu ] [ Milène lugu ]
Milène, graafiline disainer ja muusikaajakirjanik, Stockholmist
Milline reis!
Kahtlustasin pikka aega, et mul on kalduvus depressioonile. Ühel nädalal olin innukas ja vaimukas, kuid järgmisel nädalal ilma mingi selge põhjuseta täiesti armetu. Teile võib tunduda, et see on normaalne ja võib-olla teatud määral see nii ongi, kuid mitte siis, kui inimene tunneb end ühel hetkel täiesti õnneliku, positiivse ja armastusväärsena ning järgmisel hetkel, et kõik on mõttetu ja ta vihkab kõiki.
Mis minuga lahti on?
Lõpuks läksin arsti juurde. Pärast sümptomite analüüsimist ja selle kindlakstegemist, millal depressioon tekib, ütles ta, et minuga on kõik korras. Siis sõnas ta kergelt muiates “See on ilmselt vaid PMS. Ei ole põhjust muretsemiseks.” Ei ole põhjust muretsemiseks?! Mu elu on peapeale pööratud ja ma ei saa endast isegi aru.
Alustasin neli aastat tagasi uuel töökohal. Üksteisega tutvumiseks kutsus juhataja meid New Yorki, et kohtuda peakontori inimestega. Olin rõõmsalt ärevil ja reis oli suurepärane. Võin öelda, et see oli siiani minu elu parim reis, välja arvatud kojulend. Tundsin end ärasõidu hommikul ärgates väga halvasti, kuid arvasin, et olen lihtsalt külmetunud.
Kui jõudsime lennukisse, sain aru, et tegemist ei ole tavalise külmetusega. Algas lihtsalt järjekordne PMS. Ma ei ela seda iialgi lennukisse topituna üle ja kõigele lisaks veel koos oma uue ülemuse ja kolme meessoost kolleegiga, keda vaevu tunnen. Mul õnnestus oma koht vahetada paar rida neist tahapoole. See oli kergendus, kuni saabus mees, kelle koht oli minu kõrval. Ta oli pikk ja rasvunud, kandis liibuvaid lühikesi pükse ja kalamehekaabut ning suuri kõrvaklappe, mis tegid kohutavat häält.
Ta võttis istudes nii palju ruumi, et olin põhimõtteliselt tema ja külma akna vahele pressitud. Just siis, kui mu enesetunne hakkas halvemaks minema, hakkas ta pähkleid ja küpsiseid sööma. Ta näris neid nii häälekalt, et otsustasin istuda pigem pisikeses tualettruumis. Võtsin järelejäänud jõuvarud kokku, suutsin püsti tõusta, kõndisin läbi vahekäigu ja lukustasin ukse. Siis läks tõeline põrgu lahti. Mul hakkas väga paha ja õhurõhk tegi olukorra veel halvemaks. Kaotasin lõpuks teadvuse ega toibunud enne, kui pardameeskond ukse lahti murdis. Olin tualetis olnud umbes kaks tundi ja nad hakkasid muretsema. Olin nii halvas seisus, et ei suutnud isegi kõndida. Keeldusin oma kohale tagasi minemast ja nad kandsid mu sinna ritta, kus olid mu ülemus ja kolleegid. Nad olid väga mures ja panid mu oma jalgade juurde lamama. Mul oli selle pärast väga piinlik.
Rääkige OMA PMSi LUGU. Tutvustage oma isiklikku lugu, sümptomeid ja võimalikke lahendusi teistele naistele, kes kannatavad PMSi all.
Klõpsake siin, et alustada oma loo rääkimisega või saatke kiri meiliaadressil naiselt.naisele@kool.ee
 | |
| |
|
