Trihhomonoos

[ Seksuaalsel teel levivad haigused ] [ Gonorröa ehk tripper ] [ Kandidoos ehk tupeseen ] [ Klamüüdia ]
[ Genitaaltüükad ehk kondüloomid ] [ Viiruslik B-hepatiit ] [ Suguelundite herpes ] [ AIDS ]
[ Lymphogranuloma venereum ] [ Šankroid ] [ Süüfilis ] [ Trihhomonoos ]

Trihhomonoos

Trihhomoonased on väikesed, liikumist võimaldavate viburitega varustatud ainuraksed parasiidid (algloomad). Need levivad peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Harvadel juhtudel võib nakkuse saada ka ujulas, näiteks kui te istute veeloigus basseini ääres.

Sümptomid
Naistel põhjustab nakkus peamiselt tupepõletikku, mis võib levida emakakaelale. Võivad esineda sümptomid, nagu sügelemine, voolus (sageli rohekas ja vahutav), kipitus urineerimisel, sage urineerimine ja valulik suguühe. Umbes neljandikul kindlaks tehtud nakkusega naistest sümptomeid ei esine.

Trihhomonoosi põdevatel naistel tekivad sagedasemad tüsistused sünnitusel (nt enneaegne sünnitustegevus, lootekestade enneaegne purunemine ja enneaegne sünnitus). Nakkus võib levida ka lapsele (nt tüdrukutel tuppe).

Meestel ei esine tavaliselt sümptomeid. Üksikjuhtudel võib siiski esineda kusiti põletikku, millega võib kaasneda valge eritis peenisest. Parasiidid võivad kusiti kaudu levida põide, eesnäärmesse või munandimanustesse ja põhjustada ka nende organite põletikku.

Diagnoosimine
Ägeda nakkuse korral võib vooluse põhjal panna esialgse diagnoosi.

Tupest või kusitist võetud proovi uurimisel on näha pirnikujulised, viburitega mikroorganismid. Diagnoosi kinnitamiseks võib osutuda vajalikuks mikroorganismi kasvatamine laboris või spetsiaalne värving.
Ennetamine ja ravi

Parim kaitse trihhomonoosi eest on ohutu seks.

Nakkuse saab tavaliselt kiiresti kontrolli alla antibiootikumidega, nt tablettide manustamisel. Naistel võib antibiootikume manustada tupesiseselt (ravimküünlad). Hilistüsistuste ja nakkuse leviku ennetamiseks tuleb alati ravida ka seksuaalpartnereid.

printerisõbralik versioon esita küsimus