et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Pillide ajastu algus (1951-1962)

Kool.ee-haridusportaal :: Pillide ajastu algus (1951-1962) Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePillide ajastu algus (1951-1962),Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

[ Rasestumisvastaste vahendite ajalugu ] [ Eelajaloost kuni Rooma impeeriumini (kuni aasta 50) ]
Günekoloogia tekkest kuni kummikondoomini (100-1850) ] [ Industrialiseerimisest kuni kollaskeha uuringuteni (1851-1903) ] [ Hormooniuuringutest kuni II maailmasõjani (1920-1938) ] [ Pillide ajastu algus (1951-1962) ] [ Uued näidustused ja arendustöö (1978-tänapäev) ]

Pillide ajastu algus (1951 - 1962)

1951

Sõjajärgsed aastad

Esimene suukaudne progestiin
1951. a sügisel sünteesis Luis Miramontes koos Austria keemiku Carl Djerassiga erinevaid steroide ja valmistas laboratoorsel teel preparaadi, mis tundus sinnamaani sünteesitud corpus luteum’i hormoonidest kõige tõhusam. Djerassi registreeris preparaadi patendina 1951. a novembris.

Samal ajal sünteesis ka USA Searle Pharmaceutical Corporationis töötav poolakast keemik Frank B. Colton sarnase modifitseeritud progesterooni derivaadi.

Nende kahe preparaadi puhul on oluline see, et mõlemad on suukaudse manustamise korral väga tõhusad ja neil on ligi sada korda tugevam toime kui looduslikul progesteroonil. Ei Colton ega Djerassi mõelnud katsetuste ajal võimalusest kasutada avastatud hormooni kontratseptiivina. Mõlemad teadlased kaitsesid oma leiutajastaatust, mille seadis kahtluse alla avastatud ainete keemiline sarnasus. Arusaamatus lahenes siiski kohtuväliselt.

1955

Hormonaalse kontratseptsiooni teerajajad
Me võime “pillide” olemasolu eest vaid tänada kahte naist, kes juhtisid üle 40 aasta pereplaneerimisele keskendunud võitlust – need on ameeriklannad Margaret Sanger ja Katherine McCormick. Nende eesmärk oli selle viletsuse leevendamine, mida põhjustab soovimatu rasedus, eriti väikese sissetulekuga inimeste ja sisserändajate seas. Nad otsisid väsimatult võimalusi ja vahendeid raseduse vältimiseks, et naised võiksid ise otsustada, millal nad last saada soovivad.

Seitsmekümnendatel eluaastatel kohtus Margaret Sanger Ameerika füsioloogi Gregory Pincusega, kes oli juhtiv autoriteet reproduktiivse bioloogia alal. Sanger palus tal leida lihtsa meetodi raseduse vältimiseks. Katherine Dexter McCormick toetas projekti rahaliste vahenditega ja julgustas teadlast meditsiinilise kontratseptsioonimeetodi arendamisel. Pincus kaasas projekti John Rocki, Ameerika günekoloogi, kellel olid kogemusi naiste viljatuse ravis.

1955. a teatasid Pincus ja Rock, et neil oli õnnestunud pidurdada ovulatsiooni iga päev suu kaudu manustatud sünteetilise progesterooni annustega. Samal aastal katsetasid nad raseduse vältimiseks erinevaid kombineeritud suu kaudu manustatavaid aineid (sünteetilist corpus luteum’i progesterooni kombinatsioonis sünteesitud seksuaalhormooni östrogeeni derivaadiga). Nende saavutuste tõttu võib Gregory Pincust pidada tänapäevaste ”pillide” isaks. Esimene ’”pill” ilmus aga turule siiski alles 1960. aastal.

1960

Pillide ajastuu algus

Enovid® – esimene pill USA-s
11. mail 1960 tõi American Searle Pharmaceutical Corporation turule esimese suukaudselt manustatava rasedusvastase pilli. Enovid®-10 on kombineeritud preparaat, mis sisaldab nii progestiini (sünteetiline corpus luteum’i hormoon) kui ka sünteetilist östrogeeni.

Alates 50-ndatest aastatest intensiivselt ovulatsiooni hormonaalset pärssimist uurinud Ameerika reproduktiivbioloog Gregory Pincuse ja günekoloog John Rocki täiendused olid preparaadi arendamise seisukohalt väga olulised. Sellealaste uuringute eest oleme tänu võlgu ameeriklannadele Margaret Sangerile ja Katherine Dexter McCormickile. Nad olid teerajajad sündivuse kontrollimise võimaluste loomisel ja pühendasid turvaliste rasestumisvastaste meetodite arendamisele oma elu. 1950. aastal toetasid nad ka Pincust rasestumisvastaste pillide loomisel.

Kombinatsioonpreparaati Enovid® kasutati esmakordselt menstruatsioonihäirete ravis 1957. aastal, alles hiljem,1960. aastal hakati seda kasutama kontratseptiivina. Enovid®-i ei toodud kunagi Euroopa turule selle tugevate soovimatute kõrvalmõjude tõttu.

Pilli kasutuselevõtt hoogustas avalikke vaidlusi moraalsuse, seksuaalsuse ja naiste sotsiaalse rolli teemadel. See aga ei pidurdanud pillide edulugu.

Pillid mängisid suurt osa naiste emantsipeerumisel, sest andsid naistele õiguse otsustada, kas ja millal nad last saada soovivad.

1961

Külma sõja aastad

Anovlar® – esimene pill Euroopas
“[…] Kui meil õnnestuks muuta vastutustundlik soo jätkamine kaalutletud ja teadlikuks tegevuseks ning vabastada see loomuliku vajaduse paratamatu rahuldamise kütkeist, oleks see inimkonna üks suurimaid saavutusi, üks käegakatsutavamaid vabanemisi looduse kammitsaist.”

Austria neuroloogi Sigmund Freudi 1898. a välja öeldud sõnad ja lootused täitusid enam kui 50 aastat hiljem.

1961. aasta 1. jaanuaril tõi Schering turule Anovlar®-i, esimese suukaudselt manustatava kontratseptiivi. Viis kuud hiljem võeti preparaat kasutusele ka Saksamaal. Anovlar® oli esimene hormonaalne rasestumisvastane preparaat, mida müüdi Euroopas.

Anovlar®-i tähendus “ilma ovulatsioonita” peegeldab preparaadi olulisimat omadust – võimet vältida rasestumist. Preparaadi pakend oli roheline, hind 8.50 Saksa marka. Tabletid sisaldasid kuus korda rohkem toimeainet kui vastavad preparaadid tänapäeval. Sel ajal kirjutati Anovlar®-i retsept välja ainult abielus olevatele naistele. Aastate jooksul tõestasid pillid oma väärtust. Hormoonidesisaldust preparaadis vähendati ja tablettide mitmekesisus suurenes. See võimaldas naisel valida tema organismi loomulikule hormonaalsele tasemele vastava preparaadi. Arendati välja ka alternatiivseid hormoone. Osal neist oli lisaks raseduse vältimisele positiivseid kõrvaltoimeid, nt akne vähendamine ja premenstruaalse sündroomi sümptomite leevendamine.

Tänu kaasaegsetele sündivuse kontrolli vahenditele saavad mehed ja naised nautida oma seksuaalsust soovimatut rasestumist kartmata.

Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite avastamine tegi esmakordselt inimkonna ajaloos võimalikuks seksuaalsuse ja sündivuse eraldamise. Hormonaalsed pillid lõid turvalisuse ja usaldusväärsuse standardid.

Rasestumisvastased vahendid võimaldavad naistel sünnitada lapsi siis, kui nad seda soovivad. Lapse arengu seisukohalt on parim keskkond üksteist toetavad vanemad, kelle laps oli oodatud, mitte ei sündinud juhuslikult.

1962

Progestiinide toime tervisele
Hormoonide rühm, mida kutsutakse “progestiinideks”, hõlmab kõiki sünteetilisi hormoone, millel on corpus luteum’i toodetud loodusliku progesterooniga sarnane toime. Progestiine kasutatakse erinevatel eesmärkidel, samuti on neid võimalik kasutada kõigi hormonaalsete kontratseptsioonimeetodite korral.
Progestiinid on rasedust vältivad ained.

1962. a avastas Scheringi teadlane Friedmand Neumann progesteriin tsüproteroonatsetaadi (CPA). Kiiresti avastati, et kasutamisel kontratseptiivides lisandus ravimile antiandrogeenne toime. Sisuliselt tähendas see, et aine blokeeris mehe seksuaalhormoonide (androgeenide) toime.

Eelnimetatud CPA omadust on võimalik kasutada terapeutilisel eesmärgil akne, rasuvoolavuse (seborröa) ja naiste ülemäärase karvakasvu (hirsutismi) ravis. Kõik need sümptomid esinevad organismis androgeeni liigse tootmise korral.

1978. aastal turule jõudnud hormonaalne rasestumisvastane preparaat Diane® on praeguseni naiste androgeensõltuvate tervisehäirete ravi standardpreparaat.

Tsüproteroonatsetaadiga pani Schering aluse täiesti uuele teaduslikule kontseptsioonile: progestiinid koos lisanduva soodsa toimega tervisele. Schering jätkas ka oma traditsioonilist teadustööd, mille jooksul avastati drospirenoon – antialdosteroonina toimiv progestiin. Preparaat ennetab östrogeensõltuvat veepeetust organismis, mille tagajärjel võivad tekkida kaalutõus ja tursed. Drospirenooni sisaldavad pillid toodi turule 2000. aastal.

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 14. 06. 2010. 09:07

Time: 0.0457861 s.