Pew uuringukeskuse (The Pew Research Center) teadlased väidavad, viidates rahvaloenduse andmetele ja riiklikele tervisealastele statistika andmetele, et hilisemas eas sünnitavate kõrgharidusega naiste arv suureneb jõudsalt kõigi USA-s elavate rahvuste hulgas.

Aastatel 1990-2008 kõikus sünnituste arv üle 35-aastaste naiste seas vahemikus 368 000-603 000. 2008. aastal toodi üks beebi seitsmest – ehk 14% kõigist 4-st miljonist vastsündinuist – ilmale just veidi vanemas eas sünnitajate poolt, kellest peaaegu üks neljandik olid esmasünnitajad. Enamik nendest sünnitajatest (71%) omas ka kõrgharidust.

Võrdluseks võiks välja tuua, et kui 1990. aastal oli nooremate kui 20-aastaste sünnitajate arv 533 000, siis aastaks 2008 oli see langenud juba 441 000-ni, mis tähendab, et üks beebi kümnest sünnitati teismeliste poolt. Teismeliste sünnitajate arv on alates 1990. aastast pidevalt kahanenud, välja arvatud aastatel 2006-2007.

Statistika osutab, et ühiskonnas on toimunud suured muudatused seoses naiste eluga – nüüd on naistel võimalus ise otsustada, millal nad soovivad abielluda ja lapsi saada. Abielusid sõlmitakse samuti järjest hilisemas vanuses, suurenenud on ka kõrgharidust omandavate naiste hulk. Just kõrgema haridusega naised lükkavadki abiellumist ja laste saamist edasi, kuna esialgu keskendutakse pigem õpingute lõpetamisele ja karjäärile.

Tänapäeval saadakse esimene laps keskmiselt 25 aasta vanuselt ehk aasta hiljem kui 1990. aastal.

„On ilmne, et täiskasvanuiga püütakse edasi lükata,” sõnas Suzanne Bianchi, UCLA sotsioloog. „Kõrgharidusega naised sünnitavadki tavaliselt hiljem, samuti on nad lapse sündides enamasti abielus, mistõttu lapsed saavad üles kasvada stabiilses perekonnas.”

Hilisemas eas abiellumine aitab paremini selgitada kahte vastuolulisena näivat suundumust. USA-s on märkimisväärselt kasvanud vallaliste sünnitajate arv, iga neljas vastsündinu kümnest kuulub mitteabielus olevale naisele, kellest enamus on vanuses 20 või veidi enam. Samal ajal on kasvanud ka nende naiste arv, kellel lapsi ei ole.

Ekspertide sõnul on see ühelt poolt valiku ja teisalt ajastuse küsimus.

„Inimesed on harjunud mõtlema, et teadus suudab lahendada kõik viljakusprobleemid,” ütles Wendy Manning, Bowling Greeni Ülikooli (Bowling Green State University) sotsioloog, kes annab samas koolis ka viljakuse ja pereplaneerimise alaseid loenguid. „Tegelikult on siin mitmeid piiranguid.”

Pew raport hõlmas ka üht uuringut, mille teemaks oli ameeriklaste suhtumine lapsevanemaks olemisse. Antud uuringu kohaselt ei suhtuta vanemas eas sünnitajatesse enam nii negatiivselt kui varem. Umbes üks kolmandik inimestest mõistis hukka naised, kes sünnitavad üle 40 aasta vanuselt kui ka naised, kes saavad viljakusravi või on otsustanud lapsi üldse mitte saada; ülejäänud inimesed suhtusid kõigesse sellesse positiivselt või arvasid, et need asjad ei muud ühiskonna jaoks midagi.

42- aastane Maria Bachman, kes haldab oma kodus Tucsoni lähedal veebilehekülge MothersOver35.com, arvab, et sellised vanemas eas emaks saanud näitlejad nagu Sandra Bullock ja Nicole Kidman on aidanud kujundada positiivse imidži naistest, kes sünnitavad lapsed varases keskeas.

„Olles ajakirjade esikaanel, näitavad nad, et emaks saamine vanemas eas on täiesti normaalne,” ütles Bachman, kes sai esimese lapse 37 aasta vanuselt ja teise lapse 40 aasta vanuselt. „Tegelikult peetakse vanemas eas emasid isegi seksikaks.”

Kui naistelt küsida, miks nad otsustasid lapse saamise kasuks, vastas 87% Pew uuringus osalejatest, et „lapse saamine on lihtsalt suur rõõm.” Vaid veidi alla poole küsitletustest vastas, et „konkreetset põhjust polnudki, see lihtsalt juhtus.”

Originaalartikkel: Washington Post, 06.05.2010

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 28. 05. 2010. 00:01