Osvald Saulep

Mees, kelle tee maalikunsti juurde viis läbi lahingute ja vangilaagrite 

Igal kesknädalal koguneb Pärnus, Tammsaare tänaval asuvasse Pensionäride Päevakeskusse Eesti sõjameeste Pärnu Ühenduse meeskoor. Kuigi meeste keskmine vanus läheneb juba auväärse 80nda vanusepiirile, kõlab meeste laul veel reipalt. Koori tenorite grupis laulab koori loomisest alates kaasa Osvald Saulep. Ühe hiljutise kooriproovi ajal sain Osvaldilt kutse - tulla tema maalikoguga tutvuma.

“Leiad mind Järva tänavalt kergesti üles minu häärberi seinale maalitud valge luige järgi” – juhatas Osvald mulle teed.

Osvald Saulep oma ateljees

Võtsin küllakutse vastu ja ühel ilusal kevadpäeval asusin Raekülas valge luigega maja otsima. Leidsin selle kergesti üles ja uksekella andes tuli majaperemees ise mulle ust avama.

Ma polnud seni ühegi maalikunstniku kodu külastanud ja sisenedes nüüd majja kogesin juba esmapilgul, et selle interjööri kujundamisel on mängus olnud kunstniku käsi. Ruumika eeskoja ühte seina kattis kogu selle pindala suuruses värvilistest portselanikildudest laotud mosaiikmaal. Maja terassilt avanes vaade väikeste skulptuuride ja tiigiga kaunistatud aeda, kus kevadtuules pöörlesid väikese maketina valmistatud tuuleveski tiivad.

Eeskojast viis trepp maja teisele korrusele kus asus kunstniku ateljee. Selle seintel maast kuni laeni rippusid erinevas suuruses maalid. Veelgi rohkem oli neid aga põrandal lausa virnadena maas. Kuna olen maalikunstis täielik võhik, palusin Osvaldit selgitust, millist maalikunsti žanrit ta põhiliselt viljeleb. Vastuseks sain, et kuigi kunstikoolis õppis ta ja omandas diplomi maalimise ja graafika erialal, on ta tegelikult maalinud nii akvarelle, portree- kui ka aktimaale.

Kuid ateljee seintel olevate maalide järgi otsustades näis, et Osvaldi meelistööks on olnud meie tuntud sõjameeste ja riigijuhtide portreede maalimine. Seal on portreed president Pätsist, kindral Laidonerist, admiral Pitkast, leitnant Kuperjanovist ja teistest. Viimases sõjas osalenud eesti ohvitseridest on ateljee seinal reas aga kõigi nelja rüütliristi kandja portreed.

Osvald on maalimisega tegelenud üle 40 aasta ja kokku on ta selle aja jooksul maalinud üle paarisaja erinevas žanris maali.

Edasi jätkus meie vestlus kohvilauas, kus vesteldes avanes Osvald Saulepi üsnagi keeruline ning okkaline elutee ja saatuse keerdkäigud.

Sõjamees, metsavend ja Siberi sunnitöövang

Sündinud 1925. a. Harjumaal, Kehtnas, oli Osvaldil sooviks minna maalikunsti õppima juba nooruses. Kuid sellele tõmbas kriipsu peale üle Eestimaa veerenud raske sõjavanker ning pintsli ja molberti asemel tuli haarata relva järele. 1941. aastal astus ta koos isaga vabatahtlikult Rapla Omakaitsesse, kus teenis kuni 1944. a. veebruarini.

Seejärel sai noormees kutse minna sõjaväkke ja ta määrati ühe politseipataljoni alluvuses olnud üksik-jahtkompaniisse. Läbinud väljaõppe, määrati ta Toila sadama rannapiirikaitse teenistusse.

Seal tegi Osvald läbi ka oma esimesed tuleristsed, kui 14. veebruaril 1944 üritas umbes 650-700 meheline punaarmeelaste dessant Merikülas maale tulla. Dessantlastele sai hukatuslikuks rannakaitsepatarei, mis avas nende pihta veel enne randa jõudmist tule. Osa mehi hukkus juba merre hüpates, kuna rasked kummiülikonnad pöörasid meestel ülakeha vee alla. Vaatamata suurtele kaotustele, õnnestus osa dessandil siiski Meriküla vallutada, kus mitu külaelanikku metsikult mõrvati. Seejärel toimunud lahingus hävitati maaletungijad peaaegu täielikult ja vaid kümmekond neist langes vangi.

Meriküla alt viidi kompanii, kus Osvald teenis, 27. juulil Sinimägedesse, Mummassaare küla lähistele, kus ta osales Sinimägede kõige ägedamates lahingutes, mis kestsid kuni 8. augustini. 18. septembril saabus üldine taandumiskäsk ja jahikompaniist järele jäänud mehed toodi autodel Märjamaale, kus kompanii ülem Mahlapuu neile teatas, et sõda teie jaoks on lõppenud ja võite kõik laiali minna.

Osvald, jõudnud oma koduvalda Kehtnasse, ei läinud koju. Kartes, et “vabastajad” hakkava karistama nende vastu relva tõstnuid, läks ta metsa. 1945. aasta oktoobris, kui punavõimud teatasid, et kõik, kellel pole otsest veresüüd, tulgu julgesti metsast välja, jäädi okupantide lubadusi uskuma ja Osvald koos nelja kaaslasega naasid koju.

Kuid 1948. aasta mais said Saulepid juhuslikult teada, et kogu nende pere on sattunud NKVD huviorbiiti. Päästa võis ainult varjamine ja kõik – Osvaldi isa, ema ja vend – läksid metsa, kus nad ühinesid Jüri Taurami metsavendade grupiga. Lühikest aega oldi koos ka tuntud metsavenna Saaliste grupiga, kes peale sõja lõppu oli Rootsi põgenenud ja hiljem sealt tagasi Eestisse saadetud.

Samal ajal aga oli selle metsavendade grupiga ühinenud veel keegi naisterahvas ning üks Lõhmuse nimeline mees, kes pakkusid grupi liikmetele Rootsi põgenemise võimalust. Viimased osutusid aga NKVD agentideks ja 11. juulil 1949 võeti kogu grupp NKVD üksuse poolt kinni.

Osvald Saulep koos vanemate ja teiste grupi liikmetega viidi Pagari vanglasse, kus algasid ülekuulamised, mis koos vägivalla ja peksmistega kestsid ligi aasta. 1950. aasta määras “troika” Osvaldile § 58-1a, §59-3 ja §181-3 alusel 25+5 aastat sunnitööd. Samasuguse karistuse said ka Osvaldi vanemad ja vend.

Pagarist viidi Osvald koos teiste karistusalustega Dzezkazkani sunnitöölaagrisse, kus ta elas üle laagris toimunud vangide ülestõusu, mis NKVD üksuse poolt veriselt maha suruti. Peale mässu mahasurumist viidi Osvald Sahhalini saarel asunud Oha linna vanglasse, kust ta pärast pikki ülekuulamisi tagasi Leena jõe äärde toodi.

Peale Stalini surma vähendati vangide karistusaega ja 1957. aasta novembris vabanes Osvald laagrist ja tuli Eestisse, kus ta suunati elama Pärnusse.

Ja nüüd täitus ka nooruseunistus…

Autor ja mosaiiksein

Rajanud Pärnu endale kodu, astus Osvald 1959. aastal Tartu Kunstikooli kaugeõppe osakonda, mille lõpetas 1964. aastal, omandades diplomi maali ja graafika erialal. Siitpeale sai tema meelisharrastuseks maalimine.

Osvald Saulepi maalide näitused on toimunud peaaegu kõigis Eesti linnades. Peale koduvabariigi on tema maale eksponeeritud Soomes – Vaasas kahel korral, Rootsis – Koitjärvel, Leedus – Šauläis ning Lätis ja ka Moskvas.

Möödunud aastal Lihulas aset leidnud sündmuste järel toimus tema maalide näitus Lihulas, kus põhiliselt olid eksponeeritud “võõrast vormi” kandnud eesti tuntud ohvitserid ja sõjamehed ning eesti riigitegelased.

1998. aastal anti Osvald Saulepile üle Itaalia Rahuvõitlejate medal. 1999. aastal autasustas Eesti Kaitseministeerium teda Relvastatud Vastupanu Teeneteristiga. 2001. aastal autasustas Eesti president Osvald Saulepit V järgu Kotkaristiga.

Vaata fotosid Osvald Saulepi maalidest.

Osvald Saulepit külastas Vaino Kallas

printerisõbralik versioon esita küsimus