Halvad harjumused

Halvad harjumused võivad lisada su vanusele kaksteist aastat

Selliste järeldusteni jõudis uuring, mis jälgis 20 aasta jooksul ligi 5000 Briti täiskasvanut. See on järjekordne argument tervislikuma elustiili omaksvõtmise kasuks.

314 inimesel kõigi vaatlusaluste seast esinesid kõik neli ebatervislikku käitumisharjumust. Neist 91 – st 29 protsenti – surid uuringu jooksul. Nende 387 kõige tervema inimese hulgast, kellel ei olnud ühtegi nimetatud neljast harjumusest, suri samal ajal vaid 32 – umbkaudu kaheksa protsenti.

Riskantseteks loeti järgmised käitumisharjumused: tubaka suitsetamine; rohkem kui kolme alkoholiühiku tarbimine päevas meeste puhul ja rohkem kui kahe alkoholiühiku tarbimine naiste puhul; vähem kui kaks tundi füüsilist koormust nädalas; puu- ja juurviljade söömine vähem kui kolm korda päevas.

Üheskoos suurendasid need harjumused surma riski märgatavalt ning lisasid inimeste tegelikule eale näiliselt kaksteist aastat, võrreldes kõige tervemasse gruppi kuuluvate inimestega, väitis uurimisrühma juht Elisabeth Kvaavik Oslo Ülikoolist.

Uuring avaldatati 03.05.2010 meditsiiniajakirjas Archives of Internal Medicine.

Kõige tervemasse rühma kuulusid inimesed, kes ei olnud kunagi suitsetanud või olid suitsetamise maha jätnud; naised, kes jõid päevas vähem kui kaks drinki, ja mehed, kes jõid päevas vähem kui kolm drinki; inimesed, kes tegelesid nädalas vähemalt kaks tundi füüsilise treeninguga; ning inimesed, kes sõid puu- ja juurvilju vähemalt kolm korda päevas.

Selleks, et kuuluda tervete inimeste kategooriasse, „ei pea minema äärmuslikuks,” sõnas Kvaavik. „Igast sellisest väiksest harjumusest on kasu ja kokkuvõttes annavad need päris hea tulemuse. Enamiku inimeste jaoks peaks see olema saavutatav.”

Näiteks piisaks ühest porgandist, ühest õunast ja klaasitäiest apelsinimahlast, et täita uurijate poolt seatud päevane puu- ja juurviljanorm, märkis Kvaavik, lisades, et need kogused on võrdlemisi tagasihoidlikud ega ole niisama ranged kui paljude ametlike suuniste puhul.

USA valitsus soovitab täiskasvanutel süüa päevas üldjuhul vähemalt neli prtsjonit puu- või juurvilju, sõltuvalt vanusest ja kehalisest koormusest, ning tegeleda nädalas vähemalt kaks ja pool tundi füüsilise treeninguga.

Uuringus osales 4886 Briti täiskasvanut vanuses 18 või üle selle; keskmine vanus oli 44. Osalejad valiti juhusliku selektsiooni teel nende seast, kes olid osa võtnud ühest teisest Suurbritannia üleriiklikust terviseuuringust. Vaatlusaluseid küsitleti erinevate harjumuste osas ainult üks kord ning seda võib käsitleda uuringu usaldusväärsust mõjutava asjaoluna, kuid Kvaaviki sõnul on sellised harjumused täiskasvanueas võrdlemisi stabiilsed.

Surmatunnistusi kontrolliti järgmise 20 aasta kohta. Kõige levinumate surmapõhjuste hulka kuulusid südamehaigused ja vähk – mõlemaid seostatakse ebatervislike eluviisidega.

Kvaaviki hinnangul kehtivad tema saadud tulemused ka teiste lääneriikide puhul, nagu USA.

June Stevens, Põhja-Carolina Ülikooli teadur rahvatervise alal, ütles, et need tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega, mis on analüüsinud tervisega seotud harjumuste kombineeritud mõju pikaealisusele.

Stevensi sõnul ei tähenda need tulemused, et kõik, kes järgivad tervislikke eluviise, elavad kauem kui need, kes seda ei tee, küll aga parandab see inimeste šansse.

Originaalartikkel:
Washington Post, 26.04.2010

printerisõbralik versioon esita küsimus