13.04.2010 avaldas New York Times meditsiiniajakirjas The Lancet avaldatud tulemused, mille kohaselt väheneb kogu maailmas esimest korda mitme aastakümne jooksul nende naiste arv, kes surevad raseduse ajal või sünnitusel - 1980. aastal lahkus sel viisil siit ilmast 526 300 naist, aastaks 2008 oli see arv aga kahanenud 342 900ni.

Meditsiiniajakirjas “Lantsett “ (The Lancet) avaldatud tulemused üritavad ümber lükata hetkel valitsevat seisukohta, et raseduse ajal või sünnituse ajal elu kaotanud naiste suur hulk on keeruline probleem, mida on üritatud, kuid pole siiski suudetud lahendada.

“Praegune sõnum on üle pika aja positiivne,” ütles ajakirja toimetaja dr Richard Horton kommentaariks esmaspäeval Internetis avaldatud artiklile.

Uuringus toodi välja mitmed tegurid, mis on asjade positiivsele arengule kaasa aidanud: madalamad rasedusenäitajad mõnedes riikides; suurem sissetulek, mis võimaldab paremat toitumist ja ligipääsu tervishoiuteenustele; naiste kõrgem haridustase; ning sünnitusabi osutava personali kasv. Suured arengud sellistes riikides nagu India ja Hiina on samuti aidanud kaasa suremuse vähenemisele.

Ent mõned naiste tervise eest seisjad püüdsid ajakirja keelitada uute andmete avaldamist edasi lükkama, kartes, et head uudised võivad nende tegevuse olulisust vähendada, sõnas dr Horton telefonivestluses.

„Ma arvan, et see üks neist juhtumeist, kus teaduse ja propaganda vahel tekib konflikt,“ ütles dr Horton.

Dr Horton lisas, et tervisekaitsjad, kelle nimesid ta keeldus nimetamast, soovisid uue informatsiooni avaldamist alles pärast teatud kohtumisi ema ja lapse tervise teemal.

Hortoni sõnul peeti silmas üht sel nädalal toimuvat ÜRO kohtumist ja üht juunikuus Washingtonis toimuvat kohtumist, kus tervisekaitsjad loodavad riigisekretär Hillary Rodham Clintoni toetusele, saamaks rohkem välisabi seoses emade tervise edendamisega. Teised tervisekaitsjate jaoks olulised kohtumised on juunis toimuv Vaikse ookeani tippkohtumine tervise teemadel (Pacific Health Summit) ning ÜRO üldassamblee kohtumine (United Nations General Assembly meeting) detsembris.

“On arusaadav, et selle teemaga palju aastatid tegelenud inimesed muretsevad, et uued uuringutulemused võivad tähelepanu neile südamelähedaselt teemalt kõrvale juhtida,” ütles dr Horton. “Kuid minu arvates saavad nad asjast valesti aru – tulemustel ei ole kohe kindlasti negatiivset mõju. Usun, et need arvud pigem soodustavad kui pidurdavad tervisekaitsjate tegevust."

Horton lisas, et uuring põhines suuremal hulgal andmetel ning kaasaegsematel statistilistel meetoditel kui varasemad uuringud, mis 2005. aastal hindasid raseduse ajal või sünnitusel surnud naiste arvuks 535 900. 2007. aastal “Lantsetis” avaldatud uuringu korraldajad, kaasa arvatud teadlased Unicefist, Harvardist, Maailmapangast, Maailma Tervishoiuorganisatsioonist ja Johns Hopkinsi rahvatervise koolist, väidavd ikka veel, et aastas sureb raseduse ajal või sünnituse käigus umbes pool miljonit naist. Käesoleval aastal peaksid nad aga avaldama juba uued andmed.

Uue aruande koostavad Washingtoni Ülikool (University of Washington) ja Austraalias Brisbane's asuv Queenslandi Ülikool (University of Queensland in Brisbane, Australia). Uuringut rahastab Bill ja Melinda Gates’i Fond.

Unicefi pressiesindaja sõnul ei ole neil uute tulemuste osas kommentaare, vastust ei ole tulnud ka sõnumile, mis jäeti teisipäeval Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ametnikele.

“Tundub, nagu edusamme ei olekski tehtud,” sõnas dr Christopher J. L. Murray, uuringu autor ja Seattle’s asuva Washingtoni Ülikooli Tervisemeetrika ja –hinnangute Instituudi (institute for health metrics and evaluation at the University of Washington, in Seattle) direktor.

Ent ta lisas: "Mõned poliitikad ja programmid on siiski efektiivsed, vastandina kõigile nendele jõupingutustele, mis erilisi tulemusi ei ole näidanud.“

“Ülemaailmse tervise seisukohast on need positiivsed tulemused väga olulised,” ütles Murray.

Dr Murray sõnul ei ole keegi temalt otseselt nõudnud tulemuste avaldamise edasilükkamist; ta luges sellistest väidetest esmakordselt ajakirjast ”Lantsett,” olles seejuures väga nördinud. “Me usume vastastikusel hindamisel põhinevasse teadusesse ning sellist tüüpi uuringute poole püüdlemine on väga oluline,” ütles Murray.

Aastatel 1980-2008 uurisid teadlased raseduse ja sünnitusprotsessiga seotud suremust 181 riigis, kasutades ära kõikvõimalikku informatsiooni, mis igast riigist kätte saada õnnestus: surmaandmed, loendusi ülevaateid ja avaldatud uuringutulemused. Võrreldes eelmise uuringuga koguti umbes kolm korda rohkem andmeid.

Püsivate, kõrgete suremusnäitajatega vaesemates riikides varieerusid edusammud märkimisväärselt. Näiteks aastatel 1990-2008 langes Malediividel raseduse ja sünnitusprotsessiga seotud suremus 8,8%, ent Zimbabwes see näitaja hoopis suurenes 5.5% võrra. Kõige rohkem sureb raseduse ajal või sünnitusel naisi Sahara kõrbest lõunas asuvates Aafrika riikides. Brasiilias on areng olnud suurem kui Mehhikos, Egiptus on teinud rohkem edusamme kui Türgi. Kogu 2008. aastal raseduse ja sünnitusprotsessiga seotud surmadest leidis enam kui pool aset järgmistes riikides: India, Nigeeria, Pakistan, Afganistaan, Etioopia ja Kongo Demokraatlik Vabariik.

India progress on olnud aga stabiilne. Kuna riigi rahvaarv on nii suur, on India edusammud aidanud oluliselt kaasa ülemaailmse raseduse ja sünnitusega seotud surmajuhtude vähenemisele. Ka Hiinat on saatnud edu. 1980. aastal oli Indias 408-1080 raseduse ja sünnitusprotsessiga seotud surmajuhtumit 100 000 sünni kohta, aastal 2008 oli surmajuhtumeid aga juba vaid 154-395. Hiinas oli 1980. aastal 144-187 surmajuhtumit 100 000 sünni kohta, aastal 2008 oli surmajuhtumite arv 35-46.

Dr Murray sõnul olid tulemused suureks üllatuseks. Samuti oli Muray ja tema kolleegide jaoks üllatuseks AIDSi kätte surnud rasedate naiste arv: umbes 60 000.

”Just see ongi suures osas põhjuseks, miks raseduse ja sünnitusega seotud surmajuhtumite arv Ida- ja Lõuna-Aafrikas kasvab,” ütles dr Murray

“Meie jaoks tähendab see seda, et raseduse ja sünnitusega seotud surmajuhtumite vaatelemisel selles piirkonnas tuleb tähelepanu pöörata HIVi ravimisele rasedate naiste hulgas. Esmatähtis pole siin mitte sünnitusabi, vaid ligipääs antiretroviirustele.”

Dr Horton loodab, et uued andmed peaksid panema poliitikuid rohkem mõtlema rasedusega seotud terviseteemadele. Uuring hajutas kahtlused, et statistikaandmed on aastakümneid olnud muutumatud. Seega naiste tervise jaoks eraldatud raha on läinud asja ette ning valitsused ei ole teinud asjatuid kulutusi.

Naiste tervise eest seisja, dr Flavia Bustero, kes on Emade, vastsündinute ja laste tervise osaühingu (Partnership for Maternal, Newborn and Child Health) direktor, ütles, et uue uuringu tulemused on lootustandvad. Emade, vastsündinute ja laste tervise osaühing, mis on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni tütarorganisatsioon, ei ole kunagi avaldanud survet tulemuste avaldamise edasilükkamiseks.

Tema sõnul oli uuring suurepäraselt korraldatud, nimetades "Lantsetti" hoolimatult toimetatud ajakirjaks. Bustreo arvates on tulemused õiged ja on kooskõlas suurte riikide, nagu India, aruannetega.

“20 aastat on turvaline emaduse liikumine jätnud mulje ebaedust,” ütles dr Bustreo. “Edusammude kinnitus on aga hea uudis. Meie jaoks tähendavad need tulemused ka investorite jätkuvat huvi. Tulemuste mittemuutumine jätab halva mulje. Teaduslikud tõendid peavad olema valikult kättesaadavad ja võimaldama arutelu.

Tema enda meeskond avaldas teisipäeval samuti aruande, kus toodi välja positiivsed arengud seoses naiste elude päästmisega raseduse ajal või sünnitusel erinevates riikides. Näiteks Indias makstakse naistele selle eest, et nad saaksid omale võimaldada nii professionaalset sünnieelset kui sünnitusabi. Nepaalis tehakse perekülastusi, kus räägitakse pereplaneerimisest. Malawis õpetatakse inimestele, kes ei ole arstid, tegema erakorralist keisrilõiget. Brasiilias on sisse seatud süsteem, mis tagab tasuta esmaabi ja oskusliku personali sünnituse ajaks.

http://www.nytimes.com/2010/04/14/health/14births.html

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 20. 04. 2010. 11:25