15.03.2010 edastas teadusuudiste portaal ScienceDaily Norras läbi viidud eksperimendi tulemused, mis näitasid, et tasuta jagatud hormonaalsete vahendite tõttu langes abortide määr poole võrra.

Norras, Tromsøs ja Hamaris pakuti ühe aasta jooksul kolme tuhande viiesajale 20-24 aastasele naisele tasuta hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Selle tulemusena vähenes antud linnades abortide määr poole võrra.

Projekt lõppes 2009. aasta detsembris ning SINTEFi tehnoloogia ja ühiskonna teadlaste saadud tulemused olid ühesed: Projekti- ja uurimusjuhi Anita Øreni sõnul vähenes abortide määr uuringus osalenud linnades poole võrra ja osalenud naistel oli väga hea meel tasuta saadud rasestumisvastaste vahendite üle.

Abortide määr tõuseb

2002. aastal pakuti tasuta hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid 16 kuni 19 aastastele Norra naistele. Abortide määr langes drastiliselt ning saavutas 2005. aastal madalaima taseme. 2006. aastal, kui võimud süsteemi muutsid ning hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid hakati tasuta andmise asemel müüma odava hinnaga, hakkas abortide määr selles vanusegrupis uuesti tõusma. Peale seda on abortide määr 16 kuni 19 aastaste hulgas igal aastal tõusnud.

Kõige enam teevad aborti Norras 20-24 aastased naised ning see määr on viimastel aastatel pidevalt tõusnud. Käesolev uuring näitas, et antud vanusegrupi naistele tasuta rasestumisvastaste vahendite jagamine toob endaga kaasa ka abortide määra languse.

Järjepidevam kasutamine

Tulemustest ilmnes, et Norra naised on agarad rasestumisvastaste vahendite kasutajad. Tervelt 93 protsenti neist ütles, et on elu jooksul hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutanud.

Samuti näitas uuring, et hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavate naiste tegelik arv uuringu käigus üldiselt ei kasvanud. Seevastu uuringus osalenud omavalitsustes elavad naised, kellele pakuti tasuta rasestumisvastaseid vahendeid, jätsid nende kasutamisel vähem vahesid sisse.

Uuringus osalenud naised väitsid, et hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite tasuta saamine oli järjepideva kasutamise oluliseks põhjuseks. Nende endi sõnul kipuvad nad rasestumisvastaste vahendite kasutamise katkestama selleks perioodiks, mil nad ei ole väga heal järjel," ütles Øren. Teadlased jälgisid ka rasestumisvastaste vahendite ostmist apteegist enne uurimisperioodi ja selle ajal. Tulemus näitas selgelt, et perioodil, mil rasestumisvastaseid vahendeid tasuta jagati, käidi neid sagedamini otsima.

"Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite tasuta pakkumise tulemuseks ei olnud suurem hulk kasutajaid, vaid hoopis sagedasem kasutamine," ütles Øren. Antud uuring näitas, et kui eesmärgiks on abortide arvu vähendamine, siis võib hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite tasuta andmine olla efektiivseks meetmeks. Ka naised ise ütlevad, et nad sooviksid seda," lisas ta.

Pikaajalisi rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse kaks korda rohkem

Pikaajaliste rasestumisvastaste vahendite nagu hormoonspiraali ja vaskspiraali kasutamine enam kui kahekordistus uuringus osalenud linnades. Need vahendid toimivad kolm kuni viis aastat ja on parimaks kaitseks soovimatu rasestumise eest. Ühekordse investeeringuna nähakse neid siiski antibeebipillide kallimate alternatiividena."

"Naised ise ütlevad, et neil on väga hea meel, et nad saavad valida, mis vahendit nad kasutavad hinnast sõltumata," ütles Øren.

Rasestumisvastaste vahendite uuringust:

Uuringus osalenud linnad olid Tromsø ja Hamar, kontroll-linnadeks olid Bodø ja Porsgrunn.
20-24 aastastele naistele pakuti 2008. aasta maist kuni 2009. aasta maini tasuta rasestumisvastaseid vahendeid.
Enne katse algust ja peale selle lõppu jagati 20-24 aastastele naistele küsimustikud.
Pakkumisse kuulunud rasestumisvastasteks vahenditeks olid rasestumisvastased tabletid, progestageeni sisaldavad pillid, rasestumisvastased süstid, plaastrid, vaginaalrõngad, emakasisesed vahendid, implantaadid, hormoon- ja vaskspiraalid.
20 - 24 aastaste naiste hulgas on abortide määr Norras kõige kõrgem.
Uuring viidi läbi Tervishoiu Nõukogu nimel.

Originaalartikkel: http://www.sciencedaily.com/releases/2010/03/100312143318.htm

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 30. 03. 2010. 01:15