Ema rasedusaegne füüsiline treening

Ema rasedusaegne füüsiline treening ei mõjuta olulisel määral vastsündinu sünnikaalu

Caroline Fleten ja tema kolleegid Oslos asuvast Norra rahvatervise instituudist teatavad aga, et samas leidis kinnitust tõik, et kui ema kaal oli enne rasedaksjäämist suur, on ka laps sündides keskmisest raskem.

Uuringu käigus uurisid Fleten ja tema kolleegid 43 705 naist vanuses 15–49 aastat, kellel oli tuvastatud üksikrasedus. Uuringus hinnati seoseid rasedusaegse füüsilise treeningu, naiste rasedusaegse kaalu ja lapse sünnikaalu vahel.

Teadlased määrasid katsealuste kehamassiindeksi, mis on inimese paksuse või kõhnuse standardnäitaja. Naiste rasedusaegne kehamassiindeks oli keskmiselt 24. Võrdluseks — kehamassiindeks 25 või kõrgem viitab ülekaalule, kehamassiindeks 30 või kõrgem aga viitab rasvumisele.

Fleteni uurimisrühm leidis, et iga ema rasedusaegse kehamassiindeksi ühiku tõusuga tõusis ka lapse kaal 20 grammi võrra. Kui näiteks kehamassiindeks tõusis viie ühiku võrra (24-lt 29-le), tõusis lapse kaal 103 grammi.

Katses osalenud naised tegid esimese 17 rasedusnädala jooksul keskmiselt kuus korda kuus trenni (kiire kõnd, sörkimine, jalgrattasõit, aeroobika, fitness või jõutreening või muu füüsiline tegevus) ning seejärel neli korda kuus trenni kuni 30. rasedusnädalani.

Laste keskmine sünnikaal oli 3 677 grammi ning uuring ei näidanud rasedusaegsete treeningute arvestatavat mõju laste sünnikaalule.

„Rasedusaegset trenni ei saa kasutada lapse kaalu nö normaliseerimiseks,“ ütles Fleten oma e-kirjas Reuters Health’ile.

Fleteni ja tema kolleegide arvates peaksid tervishoiutöötajad keskenduma viljakas eas naiste kaaluprobleemide ennetamisele ja ravile, mis vähendaks liiga suure sünnikaaluga laste sündimise riski.

ALLIKAS: Obstetrics and Gynecology, February 2010

Originaalartikkel: Reuters, 15.02.2010

printerisõbralik versioon esita küsimus