Imetamise edukus sõltub hormoonidest
Kool.ee-haridusportaal :: Imetamise edukus sõltub hormoonidest Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeImetamise edukus sõltub hormoonidest,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Imetamise edukus sõltub hormoonidest
07.01.2010 edastas BBC värskee uuringu tulemused, mis näitasid, et emad, kelle jaoks lapse imetamine on sedavõrd raske, et nad otsustavad sellest loobuda, ei peaks end süüdi tundma, ütlevad teadlased. Norras läbi viidud uuring jõudis järeldusele, et raskused vastsündinu imetamisel võivad olla tingitud meessuguhormooni testosterooni kõrgemast tasemest raseduse vältel.
Tutvunud kõigi olemasolevate tõenditega, panevad teadlased kahtluse alla ka arusaama, et rinnapiim on kunstlikest piimasegudest tervislikum.
Uurimustöö on avaldatud ajakirjades Acta Obstetricia ja Gynacologica Scandinavica.
Norra Teadus- ja Tehnikaülikooli meeskond vaatles 180 rasedat naist.
Osal vaatlusalustest oli tuvastatud oht sünnitada alakaaluline laps: see risk on seotud meessuguhormooni testosterooni tavapärasest kõrgema tasemega.
Võtnud arvesse muid tegureid, nagu vanus, haridustase ja suitsetamisharjumused, avastasid teadlased selge seose vähese imetamise (3. ja 6. sünnitusjärgsel kuul) ning kõrge testosteroonitaseme vahel.
On mitmeid põhjusi, miks emakas võib raseduse ajal – mil „hormooniveskina” toimiv platsenta asub tegevusse – valitseda selle meessuguhormooni tavapärasest kõrgem tase.
Norra teadlaste meeskond oletab, et see hormoon võib avaldada negatiivset mõju rinnanäärmete arengule, mis omakorda mõjutab naise võimet oma last imetada.
Uurimisrühma juht professor Sven Carlsen ütles: „Kõik see tähendab, et kui emal tekib imetamisega raskusi, et tohiks ta end sellepärast süüdi tunda: see ei sõltu tõenäoliselt temast ning kunstlike piimasegude kasutamine last ei kahjusta.”
„Ema peaks tegema seda, mis talle rõõmu valmistab.”
Eelised on liialdatud
Professor Carlseni väitel seletab just emakas valitsev hormonaalne tasakaal seda, miks eri naised ei ole imetamises võrdselt edukad ning miks rinnaga toidetavatel lastel tundub olevat parem tervis. Asi ei ole rinnapiimas endas.
Eelmisel aastal tutvus professor Carlseni meeskond 50 rahvusvahelise uuringuga imetamise ja tervisliku seisundi seoste kohta.
Sellele tuginedes jõudis ta järeldusele, et rinnapiima eelised piimasegude ees võivad olla liialdatud.
„Igatahes ei ole need tervisealased erinevused kuigivõrd suured.”
„Kui lugeda epidemioloogilisi uuringuid ja püüda kõrvaldada muud tegurid, on äärmiselt raske leida mis tahes tõendeid rinnaga toidetud laste tervise märkimisväärse paremuse kohta.”
Professor Ashley Grossmann Londoni Bartsi Endokrinoloogia Keskusest nimetas hüpoteesi, et meessuguhormoonid võivad mõjutada naise imetamisvõimet, huvitavaks.
„Rinnaga toitmise võime võib olla seotud kõikvõimalike bioloogiliste teguritega ning kui naistele öeldakse alati, et nad peaksid rohkem pingutama, on oluline rõhutada, et mõnel juhul ei pruugi see lihtsalt õnnestuda.
„Me muutume üha targemaks selle koha pealt, kuidas emaüsa keskkond võib mõjutada lapse tulevast arengut: just seal leiab kõik tegelikult aset ning sellel on lapsele märksa suurem mõju kui rinnaga toitmisel või selle tegematajätmisel.”
Suurbritannia tervishoiuministeerium soovitab kõiki lapsi esimesel kuuel elukuul üksnes rinnaga toita.
Ministeeriumi esindaja ütles: „Valitsus on seisukohal, et imetamine on vastsündinu jaoks parim toitmisviis.”
„Rinnaga toitmine mõjub kasulikult nii lapse kui ka ema tervisele – ka veel pärast imetamise lõpetamist.”
„See kaitseb kõhuhädade ja rinnapõletike eest, tagab kõik vajalikud toitained esimeseks kuueks elukuuks ning vähendab rasvumise tõenäosust hilisemas lapseeas.”
Originaalartikkel:
http://news.bbc.co.uk/go/pr/fr/-/2/hi/health/8443904.stm
 | |
| |
|
