5.01.2010 avaldas New York Times ülevaate värskest Austraalias läbi viidud uuringust, mille tulemused näitasid, et püsisuhtes, kuid lastetute naiste kaal tõusis sarnaselt sünnitanud naiste omale.

On üldteada tõsiasi, et naised kipuvad pärast sünnitamist kaalus juurde võtma, kuid nüüd on ulatuslik uuring leidnud tõendeid selle kohta, et ka lastetute puhul koguneb partneriga koos elavatel naistel rohkem lisakilosid kui üksikutel.
Teadlased avastasid, et see kaaluerinevus on üsna drastiline.

Kõiki muid muutujaid arvesse võttes selgus, et keskmine 64-kilone naine võtab kümne aasta jooksul kaalus juurde kümmekond kilo, kui tal on laps ja partner, seitse kilo, kui tal on partner, aga last mitte, ning ainult viis kilo, kui tal ei ole last ega partnerit. Nende naiste arv, kellel on laps, aga partnerit mitte, oli liiga väike, et teha statistiliselt olulisi järeldusi.

Pole mingit põhjust, miks kooselu partneriga peaks põhjustama muutusi ainevahetuses, seega on partneriga lastetute naiste kaalutõus pea täiesti kindlasti põhjustatud muutunud käitumisest. Lisaks tuleb osutada, et kümne aasta jooksul võtsid kaalus tasapisi juurde kõik uuringus osalevad naised.

See ei seleta siiski, miks sünnitanud naiste kaal rohkem suureneb. Uuringu juhtautor Annette J. Dobson, Austraalia Queenslandi Ülikooli biostatistika professor, oletab, et selles on oma roll füsioloogilistel muutustel.

„Naise organism võib kohaneda rasedusajale iseloomuliku lisakaaluga,” ütles dr Dobson. „Raseduse jooksul võib toimuda ainevahetuse kohanemine, mida on raske endiseks pöörata. See hüpotees klapib meie tulemustega paremini kui mis tahes muu seletus.”

Kümne aasta jooksul läbi viidud ja 2006. aastal lõppenud uuringus osales enam kui 6000 Austraalia naist.

Uuringu alguses olid osalevad naised 18- kuni 23-aastased. Iga naine täitis regulaarsete ajavahemike tagant küsimustiku, mis sisaldas rohkem kui 300 küsimust tema kaalu ja pikkuse, vanuse, haridustaseme, kehalise aktiivsuse, suitsetamisharjumuste, alkoholitarbimise, kasutatavate ravimite ning muude tervise ja tervishoiuga seotud teemade kohta.

Ajakirja American Journal of Preventive Medicine jaanuarinumbris avaldatud uuringu lõpuks oli üle poole naistest omandanud ülikoolihariduse, umbes kolmveerand oli paarisuhtes ning pooltel oli vähemalt üks laps. Pea kogu kaalutõus kaasnes esimese lapse sünniga, samas kui järgmised avaldasid vähe mõju.

Vaatlusperioodi lõpuks oli osalejate seas vähem suitsetajaid ja riskantsete joomisharjumustega naisi, rohkem väheliikuvaid naisi ja suurem protsent töötuid.

Kõigi nende muutujatega arvestamine ei kõrvaldanud aga kaaluerinevusi lastega ja lastetute naiste ning partneriga ja partnerita naiste vahel.

Hoolimata uuringu mõningatest puudustest – näiteks teatasid naised oma kaalu ise ning valimi suurus vähenes ajapikku, kuna mõned naised loobusid osalemast – peavad mitmed eksperdid saadud tulemusi väärtuslikuks.

„See on huvitav ja viitab mõningatele tähtsatele küsimustele,” ütles Utah’ Ülikooli epidemioloogia abiprofessor Maureen A. Murtaugh, kelle sulest on ilmunud mitmed naiste kaalutõusu käsitlevad publikatsioonid. Ta pakkus välja, et partneriga naiste suurema lisakaalu taga võib olla aktiivsem seltskonnaelu.

„Võtame näiteks restoranis käimise,” ütles dr Murtaugh. „180 cm pikkusele mehele serveeritakse samasugune portsjon nagu mulle, kuigi mina olen kõigest 165 cm pikkune ja kaalun 30 kilo vähem.”

Uuring hõlmas ainult naisi, kuid teadlased viitasid ühele varasemale uuringule, mis näitas rasvunute osakaalu suurenemist lastega meeste hulgas. See toetab hüpoteesi, et osaliselt on süüdi sotsiaalsed ja käitumuslikud tegurid.

Dr Dobson nimetas kõigi naiste, nii pereemade kui ka vallaliste kaalu suurenemist murettekitavaks.

„See on üldine tervishoiualane probleem,” sõnas ta. „Abiellumine või partneriga kokkukolimine ja lapse saamine on sündmused, mis panevad aluse veelgi suuremale kaalutõusule.”

„Ennetuse seisukohast tuleks neid sündmusi vaadelda teatud perioodidena, mil naised peaksid olema iseäranis ettevaatlikud.”

http://www.nytimes.com/2010/01/05/health/05weight.html

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 18. 01. 2010. 02:04