Keeleskasutus suhtluses
Kool.ee-haridusportaal :: Keeleskasutus suhtluses Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKeeleskasutus suhtluses,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Meeste ja naiste keeleskasutus suhtluses ei erine
24.08.2009 edastas teadusuudiste portaal EurekAlert! California Ülikoolis (Davis, USA) läbiviidud uuringu tulemused, mille kohaselt mehed ei ole suhtluses naistest otsekohesemad. „Levinud stereotüübi järgi on mehed otsekohesed ja naised ettevaatlikud. Mina kummutan selle stereotüübi,“ ütles Nicholas Plamares, Davises paikneva California Ülikooli kommunikatsiooniteooria dotsent.
Palomares avaldas oma uuringutulemused artiklis „Naised on kuidagi ettevaatlikumad kui mehed, kas pole?", mis ilmus ajakirja Communication Research augustinumbris.
„Avastasin, et naised on mõnikord ettevaatlikumad kui mehed ja mehed on mõnikord ettevaatlikumad kui naised,” teatas Palomares. „Kõik sõltub jututeemast ja suhtluspartneri soost. Soolised erinevused ei ole keeles vaikimisi olemas, vaid need muutuvad pidevalt.”
Uuringu raames palus Palomares ligi 300 Davise California Ülikooli üliõpilasel, kelle seas oli võrdselt mehi ja naisi, kirjutada e-kirju, milles nad pidid muude soostereotüüpsete ja sooneutraalsete teemade seas andma näiteks juhiseid katkise rehvi vahetamiseks ja meigitoodete ostmiseks. Tudengid teadsid kirja adressaadi nime ja sugu.
Palomares tegi kindlaks, et meigist ja teistel stereotüüpselt naiste pärusmaaks peetavatel teemadel kirjutamisel osutusid mehed ettevaatlikuks, seda iseäranis siis, kui nad teadsid, et nende kirja saaja on naine. Näiteks üks mees, kes arvas, et tema kirja hakkab lugema naine, kirjutas nii: „...tüdrukud võib-olla eelistavad teistes suuremates kaubamajades müüdavatele toodetele Sephoras pakutavaid kvaliteettooteid? Mina seda küll ei tea.”
Naised seevastu olid ettevaatlikud katkistest rehvidest ja teistest stereotüüpselt mehelikest asjadest kirjutades, eriti siis, kui neile oli öeldud, et kirja adressaat on mees. Näiteks üks naine, kes pidi enda teada juhendama meest, kirjutas nii: „Ma arvan, et kõigepealt tuleb kogu auto üles tõsta või vahest tungrauaga ainult üks rehv?”
Keelekasutus hinnati ettevaatlikuks, kui selles esines ettevaatlikkust rõhutavaid väljendeid (kuidagi, võib-olla, üsna, tõenäoliselt, võiks, midagi sellist), vastutusest kõrvalepuiklemist (ma ei ole kindel, ma võin eksida, ära usalda mind, sa pead ise üle kontrollima) või „lauseripatseid“ (eks ole, on ju nii, kas pole?).
Palomarese sõnul ei esinenud ettevaatlikkuse osas mingeid soolilisi erinevusi, kui uuringualused kirjutasid tema palvel sooneutraalsetel teemadel, näiteks soovitasid head restorani.
Tema järeldus: mõnedel teemadel mõeldes ja kirjutades lähtuvad inimesed oma soost ning kui teema ei haaku nende sooga, muutuvad nad ettevaatlikuks.
„Metafoorist, et mehed ja naised on pärit eri planeetidelt, tuleks loobuda ja võtta kasutusele täpsem ütlus,“ kirjutab Palomares oma artiklis. „Mehed ja naised on pärit sama linnaosa eri kvartalitest ning nad kolivad sageli.“
Artikkel kannab alapealkirja „Kuidas meeste ja naiste keelekasutus on erinevalt, sarnaselt ja soostereotüübile mittevastavalt ettevaatlik“.
Artikkel: http://www.eurekalert.org/pub_releases/2009-08/uoc--was082409.php
 | |
| |
|
