11.08.2009 avaldas The Guardian uuringute tulemused, mis näitavad, et optimistlikel naistel on pessimistidest väiksem oht haigestuda südamehaigustesse ja surra varakult

Samuti elavad usaldava iseloomuga naised tõenäoliselt kauem kui need, kelle suhtumist iseloomustab „küüniline vaenulikkus”. Elukogemused (nagu haridus ja sissetulek) ning harjumused (näiteks kehaline aktiivsus) suudavad seda seost osaliselt, kuid mitte täielikult seletada.

Mida me teame?

Teadlasi on juba mõnda aega huvitanud küsimus, kas inimeste ellusuhtumine mõjutab nende tervist. On teada, et hoiakud määravad osaliselt ära selle, kas inimesel on tervislikud harjumused. Näiteks kalduvad optimistid olema kehaliselt aktiivsed ja tervisliku toitumisega ning suure tõenäosusega nad ei suitseta. Kuid teadlasi huvitab, kas see mõju võib ulatuda sügavamale. Kas negatiivne suhtumine võib eluiga tõepoolest lühendada, isegi kui muus osas on eluviisid igati tervislikud?

Seda tüüpi uuringut ei ole niisama lihtne läbi viia. Uurijad peavad võtma vaatluse alla suure hulga inimesi, koguma nende kohta võimalikult palju teavet ning püüdma seejärel välja selgitada, millised nende elu aspektidest võivad tervist mõjutada. Selle värske uuringu käigus vaadeldi pea 100 000 menopausi künnise ületanud naist, kellest ühelgi ei olnud uuringu alguses diagnoositud vähki ega südame-veresoonkonna haigusi.

Naistele jagati välja küsimustikud, et teha kindlaks, kas nende ellusuhtumine on optimistlik (neil paluti hinnata, kas sellised väited nagu „Ebakindlatel aegadel loodan enamasti parimat” vastavad nende puhul tõele) või kas nad suhtuvad kaasinimestesse küüniliselt ja vaenulikult (kas nad nõustuvad väidetega nagu „Kindlam on mitte kedagi usaldada”).

Mida uurijad avastasid?

Vanust arvesse võttes elasid kõige optimistlikumad naised oma pessimistlikumate sookaaslastega võrreldes tõenäolisemalt kauem ja haigestusid väiksema tõenäosusega südamehaigustesse. Suurimaid pessimiste suri 10 000 naise kohta 63, suurimaid optimiste aga ainult 46.

Samasugust seost täheldati, kui uurijad võrdlesid kõige enam ja kõige vähem küünilisi ning vaenulikke naisi.

Kuid need arvud annavad edasi ainult osa kogu tõest. Nagu võiski arvata, olid kõige optimistlikumad naised tihtilugu jõukamal järjel, kõrgemalt haritud ja füüsiliselt aktiivsemad ning harvemini suitsetajad või ülekaalulised. Kui uurijad korrigeerisid saadud tulemusi nende näitajate alusel, osutus kõigest muust eraldatud optimismi või pessimismi roll märksa väiksemaks. Siiski ei muutunud see olematuks. Kõige optimistlikumad naised surid uuringu jooksul endiselt 14 protsenti väiksema tõenäosusega kui kõige pessimistlikumad. Naised, keda iseloomustas „kaugelearenenud küüniline vaenulikkus”, surid 16 protsenti suurema tõenäosusega, olgugi et kui arvesse olid võetud sellised tegurid nagu sissetulek ja elustiil, jäi südamehaiguste risk samale tasemele.

Kui paikapidavad need tulemused on?

On keeruline välja sõeluda kõiki võimalikke tegureid, mis võivad mõjutada inimese eluiga ja südamehaiguste riski. Isegi väga ulatusliku ja hästi teostatud uuringu tulemusi ei saa päris lõpuni usaldada. Saadud andmed osutavad sellele, et optimism on pikema elueaga suurel määral seotud, kuid see seos muutub oluliselt nõrgemaks, kui võtta arvesse ka kõiki teisi tegureid, mis võivad mõjutada nii tervist kui ka optimismi.

Milline on uuringu taust?

Uuring tugines meditsiinilistele andmetele, mis saadi USAs korraldatud ulatusliku uurimuse käigus naiste tervise kohta. Uurijad pärinesid erinevatest USA ülikoolidest ning tulemused avaldati Ameerika Südameliidu ajakirjas Circulation. Uurimust rahastasid mitmed terviseuuringutega tegelevad asutused.
Mida see minu jaoks tähendab?

Tulemused on huvitavad, kuna viitavad tugevale seosele tervise ja ellusuhtumise vahel. Isegi juhul, kui see seos on täielikult seletatav inimeste hoiakute mõjuga nende harjumustele, on tulemused märkimisväärsed.

Näiteks loobub ülipessimistliku ilmavaatega inimene suitsetamisest märksa väiksema tõenäosusega, isegi kui ta teab, et see on süüdi tema kõrges vererõhus. Ja inimene, kes on kõigi suhtes umbusklik, ei pruugi kasutada arsti väljakirjutatud ravimeid. Vastav teave võib aidata meditsiinitöötajatel mõista, miks mõned inimesed alluvad ravile märksa paremini kui teised, ning anda ideid, kuidas aidata vähemoptimistlikel inimestel oma eluviise tervislikumaks muuta.

Kahjuks ei ole teada, kas on ülepea võimalik muuta inimeste hoiakuid tervislikumaks. Võib ju olla, et inimeste hoiakud on nende elukogemusi arvestades igati põhjendatud. Näiteks olid uuringus osalenud mustanahalised naised valgetest märksa küünilisemad ja vaenulikumad. Uurijad märgivad, et see võis olla põhjustatud eluaegsest kokkupuutest rassismiga. Tekib küsimus, kuidas aidata inimesi, kelles ebatervislikud hoiakud on nende elukogemuste tõttu sügavalt juurdunud.

Mida teha?

Oma ellusuhtumise muutmine pessimistlikust optimistlikuks ei ole lihtne. Eraldi võttes on sellest ka võrdlemisi vähe kasu. Kuid positiivse suhtumise omaksvõtt võib aidata kaasa tervislike eluviiside omandamisele ning see on juba oluline edusamm. Uuringud on näidanud, et kui tahad muutuda tervemaks, tasuks kõigepealt vältida suitsetamist ning hoida kehakaal normi piires.

http://www.guardian.co.uk/lifeandstyle/besttreatments/2009/aug/11/optimistic-women-live-longer

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 25. 08. 2009. 09:38