07.08.2009 edastas BBC uuringu andmed, mis näitasidi, et enamik inimesi muutub vanemaks saades õnnelikumaks. Hoolimata tervise ja sissetulekuga seotud muredest, sotsiaalse staatuse muutumisest ning lähedaste inimeste kaotusest, kaldub vanaduspõlv olema helge, väidavad psühholoogid. Nad avastasid, et eakamad inimesed kasutavad endale jäänud aega paremini ära ning on õppinud vältima olukordi, mis tekitavad neis kurbust või stressi.

Noored peaksid toimima samamoodi, kinnitasid uurijad Ameerika psühholoogilisele seltsile.

Vananev ühiskond

Suurbritannia on vananeva elanikkonnaga riik – vähem kui 25 aasta pärast on veerand sealsetest elanikest vanemad kui 65-aastased ning vanemate kui 85-aastaste arv on kahekordistunud. Ennustatakse, et 2030. aastaks elab Suurbritannias ligikaudu 30 000 inimest, kes on vanemad kui 100 aastat.

California ülikooli psühholoogi dr Susan Turk Charlesi hinnangul muudab see Suurbritannia ühiskonna ainult õnnelikumaks.

Analüüsides varasemaid uuringuid emotsioonide ja vananemise kohta, avastas dr Charles, et psüühiline heaolu suureneb üldiselt koos vanusega, välja arvatud inimeste puhul, kellel esineb dementsusega seotud terviseprobleeme.

Stanfordi ülikooli psühholoogiaprofessori dr Laura Cartenseni poolt läbiviidud uurimistöö annab sellele selgituse. Dr Cartensen palus 18- kuni umbes 95-aastastel vabatahtlikel osaleda mitmesugustes katsetes ning pidada päevikut oma emotsionaalse seisundi kohta. Ta avastas, et vanemad inimesed kogevad püsivat raskemeelsust noortest oluliselt vähem ning taluvad isiklikku kriitikat paremini.

Lisaks suudavad nad oma emotsioone märksa edukamalt valitseda ja tasakaalus hoida – see oskus näib vanusega ainult paranevat.

Dr Charles selgitas: „Carstenseni ja tema kolleegide uurimistöö põhjal teame, et vanemad inimesed muutuvad üha teadlikumaks asjaolust, et neile jäänud aeg lüheneb pidevalt.“

„Nad tahavad seda aega võimalikult hästi ära kasutada ning väldivad seetõttu olukordi, mis neid kurvastavad.“

„Neil on olnud rohkem aega õppida mõistma teiste kavatsusi ning see aitab neil stressirohkeid olukordi vältida.“

Dr Cartenseni sõnul tuleks noortele kasuks, kui nad hakkaksid juba praegu vanaduspõlveks valmistuma. See tähendab muuhulgas tervislike eluviiside omaksvõtmist ning seltskondlikku aktiivsust ka väljaspool töökohta ja pereringi.

Heategevuslike ühingute Age Concern ja Help the Aged avalike suhete juht Andrew Harrop peab tulemusi julgustavaks.

„Paljudes inimestes tekitab mõte kõrgest east ning vanaduspõlvest hirmu ja muret,“ ütles ta.

„Kaugelt liiga suur osa noortest arvab, et vananemine tähendab paratamatult haigust, nõrkust, liikumisvõime kaotamist ja teistest sõltumist. Väga paljudel juhtudel ei ole see hoopiski nõnda.“

„Paljud vanemad inimesed on aktiivsed ja täie tervise juures, rikastades oma elu uute kogemuste ning õppimise teel.“

„See eelis võib avaldada positiivset mõju igapäevaelu paljudele aspektidele, mis omakorda tuleb tohutult kasuks meie vananevale ühiskonnale.“

„Õnneks on hakatud mõistma, et vananemine ei tähenda, justkui inimene minetaks oma väärtuse ühiskonnaliikmena.“

„See uuring on üks paljudest, mis näitab, et vanaduspõlv võib olla äärmiselt positiivne kogemus.“

NÄPUNÄITEID HELGEKS VANADUSPÕLVEKS

Mõtelge viisidele, kuidas eesolevaid aastaid täielikult nautida, ning kujutage ette, et elate tervena ja õnnelikult 100-aastaseks.
Võtke omaks eluviis ja harjumused, mis selle eesmärgi omandamist toetavad.
Ärge pange kõike ühele kaardile – leidke endale tegevust ka väljaspool pereringi ja karjääri.

Originaalartikkel: http://news.bbc.co.uk/go/pr/fr/-/2/hi/health/8183522.stm

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 14. 08. 2009. 01:21