et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Eneseabi raamatud muudavad enesetunde kehvemaks

Kool.ee-haridusportaal :: Eneseabi raamatud muudavad enesetunde kehvemaks Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEneseabi raamatud muudavad enesetunde kehvemaks ,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Eneseabi raamatud muudavad enesetunde kehvemaks

03.07.2009 edastas BBC värske uuringu tulemused, mis näitasid, et tuju ülendamiseks eneseabimantrate poole pöördumisel võib olla risti vastupidine mõju.

Kanada teadlased avastasid, et madala enesehinnanguga inimesed tunnevad end halvemini, olles korranud positiivse sisuga enesekohaseid väiteid. Uurijate väitel aitavad fraasid nagu „Ma olen armastusväärne inimene“ üksnes kõrge enesehinnanguga inimesi. Uuring ilmub ajakirjas Psychological Science.

Ühe Suurbritannia psühholoogi sõnul põhineb inimeste suhtumine iseendasse nende elu käegakatsutavatel tõsiasjadel. Arusaama, et inimesed peaksid ise oma enesetunnet parandama, hakkas esimesena propageerima Victoria ajastu kirjamees Samuel Smiles umbkaudu 150 aastat tagasi. Tema lakoonilise pealkirjaga raamatut „Self Help“ („Eneseabi“) müüdi veerand miljonit eksemplari ning see sisaldas õpetussõnu nagu „Jumal aitab neid, kes aitavad iseennast“. Tänapäevaks on eneseabist saanud ülemaailmne tööstus, milles liiguvad miljardite naelte suurused summad.

Vastuolulised tunded

Teadlased Waterloo ja New Brunswicki ülikoolist palusid kõrge ja madala enesehinnanguga inimestel öelda: „Ma olen armastusväärne inimene.“ Seejärel mõõtsid nad katsealuste meeleolu ja suhtumist iseendasse. Madala enesehinnanguga inimeste rühmas tundsid need, kes olid mantrat korranud, end pärast seda halvemini kui need, kes ei olnud seda teinud. Kõrge enesehinnanguga inimesed tundsid pärast positiivse lause kordamist end aga paremini – kuigi vaid õige pisut.

Psühholoogid palusid uuringus osalenud inimestel seejärel loetleda oma negatiivseid ja positiivseid mõtteid iseenese kohta. Nad avastasid, et kummalisel kombel on madala enesehinnanguga inimesed paremas tujus, kui neil lastakse mõelda negatiivseid mõtteid, mitte ei paluta keskenduda vaid positiivsele. Uurijate väitel võivad ülemäära positiivsed enesekohased väited, nagu „Ma aktsepteerin end täielikult“, samuti liialdatud kiitus, tekitada madala enesehinnanguga inimestes vastuolulisi tundeid. Need negatiivsed tunded võivad positiivsed mõtted lämmatada. Kui inimestel palutakse keskenduda vaid positiivsele, võivad negatiivsed mõtted mõjuda iseäranis heidutavalt.

Tegelik elu

Psühholoog Joanne Woodi juhitud teadlased ütlesid: „Positiivse sisuga enesekohaste väidete korrutamine võib tulla kasuks teatud inimestele, näiteks kõrge enesehinnanguga indiviididele, kuid see annab vastupidiseid tulemusi nende puhul, kelle aitamiseks see on tegelikult mõeldud.“

Samas võib positiivsest mõtlemisest nende sõnul olla kasu, kui see on osa avaramast teraapiast.

Simon Delsthorpe, Bradfordi ringkonna meditsiinikeskuse psühholoog ja Briti Psühholoogilise Seltsi eestkõneleja, ütles, et enesehinnang põhineb erinevatel tegeliku elu faktoritel ning et lahenduseks on enesekindluse tõstmisele suunatud nõustamine – mitte iseendale sisendamine, et asjad on paremad, kui need tegelikult on. „Nende tegurite hulka kuulub näiteks see, millised on sinu suhted perekonnaga, kas sul on palju sõpru, töökoht ja hea välimus.“

„Kui sa ei ole oma vanematega lähedastes suhetes, sul ei ole eriti sõpru, sa oled töötu ning ei ole oma välimusega rahul, on raske omada kõrget enesehinnangut.“

„Kuid kui sinu elukogemused on sellele vastupidised, on märksa lihtsam öelda: „Mul on kõik hästi“ ning seda uskuda.“

BBC NEWSi vahendusel: http://news.bbc.co.uk/go/pr/fr/-/2/hi/health/8132857.stm

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 22. 07. 2009. 15:01

Time: 0.1136248 s.