03.07.2009 avaldas ajaleht The Guardian ülevaateloo, milles juhiti tähelepanu, et Briti soovimatust rasedusest ja haigustest hoidumise propageerijad jätavad tihti tähelepanuta tõhusamad rasestumisvastased vahendid.

Valdav enamik Suurbritannia naisi veedab enam kui 30 aastat oma elust rasedust vältides. Riikliku tervishoiuameti kaudu on rasestumisvastased vahendid olnud tasuta kättesaadavad alates 1974. aastast ning tänapäeval saab valida 15 meetodi vahel, nii et tundub, et raseduse vältimine on imelihtne. Ometi kõnelevad arvud teist keelt – umbes viiendik rasedustest katkestatakse.

On igati mõistetav, et teismeea raseduste suur suhtarv pälvib Suurbritannias kõrgendatud tähelepanu. Kuid paraku on selle probleemiga tegelemine juhtinud tähelepanu kõrvale rasedusvastaste teenuste osutamiselt kõigile viljakas eas naistele. Ometi on abortide suhtarv kõige kõrgem 20. eluaastates naiste seas ning ka menopausi künnisel naised otsustavad rasestudes sageli abordi kasuks.

Riiklikul ja kohalikul tasandil läbi viidud tervishoiukampaaniad on tahtmatult saatnud sõnumi, et peamiseks lahenduseks on kondoomid ja hormonaalsed SOS-pillid kõrvuti rasestumisvastaste tablettidega: SOS-pillid ja tabletid raseduse ärahoidmiseks, kondoomid suguhaiguste ja rasestumise vältimiseks.

Jagatav teave on pahatihti lihtsustav ja puudulik. SOS-pillid on küll väärtuslikud abilised olukorras, kus tavapärast rasestumisvahendit ei kasutatud või see vedas alt, kuid need ei ole kaugeltki niisama tulemuslikud kui mõned teised rasestumisvastased vahendid. Suguhaiguste levik on omakorda tinginud selle, et kondoomide kasutamisele pannakse rõhku teiste, märksa tõhusamate rasestumisvastaste vahendite arvelt.

Põhjalike üleriigiliste teavituskampaaniate puudumine annab endast märku ka naistele pakutavate teenuste fragmentaarses loomuses. Vaid vähesed tervishoiuasutused on oma teenuseid analüüsinud või püüdnud kindlaks teha patsientide varjatud vajadusi. Enamik naisi saab rasestumisvastaseid vahendeid oma arsti käest ning perearstid kirjutavad enamasti välja kombineeritud tablette, mis ei ole kõige efektiivsem meetod. 2005. aastal nimetas arstiabi kvaliteedi riiklik instituut kõige tõhusamateks meetoditeks pikaajalisi pöörduvaid rasestumisvastaseid vahendeid (PPRV) – implantaat, süst ja emakasisene vahend - ning pärast seda on PPRVde kasutamine tasapisi suurenenud. Nende kättesaadavus jätab aga endiselt soovida ning paljudele naistele neid äärmiselt tõhusaid meetodeid ei võimaldata.

Kahjuks puuduvad igasugused uuringuandmed selle kohta, milliseid rasestumisvastaseid vahendeid naised ise eelistavad, ning paljud naised ei saa teha informeeritud valikut, kuna nad ei tea, millised vahendid on saadaval ja kus.

Alates 2001. aastast on SOS-pillid apteekides müügil ning tänapäeval saadaksegi neid enamasti just sel teel. See on nende kättesaadavust suuresti parandanud, kuid ei ole teada, kas naised tõesti eelistavad hädaabipillide eest maksta või on nad selleks lihtsalt sunnitud, kuna tervishoiuameti poolt tasuta jagatavaid pille on keeruline kätte saada.

Eelmisel aastal teatas valitsus, et rahastab kolme aasta jooksul riiklike tervishoiukeskuste poolt pakutavate teenuste parandamist. Paraku ei ole see lisaraha leidnud kuigivõrd sihtotstarbelist kasutamist ning esimese aasta lõpuks ei ole kohalikult tasandil märgata suuri edusamme.

Kuigi enamik eraldatavast rahast kulutatakse riiklike tervishoiukeskuste poolt, viiakse läbi ka üleriigiline kampaania, mille eesmärk on tõsta noorte teadlikkust PPRVdest. Paraku eiratakse taas kord naiste enamuse vajadusi ning see ei ole mitte üksnes nende jaoks halb, vaid ka äärmiselt lühinägelik. Noored saavad teavet suures osas oma emadelt, õdedelt, tädidelt ja sõpradelt. Kui kampaania jätab tähelepanuta vanemad naised, võivad iganenud müüdid rasedusest hoidumise kohta osutuda riikliku kampaania sõnumist vägevamaks.

Teine oluline muutus on see, et alates käesoleva aasta aprillist makstakse arstidele selle eest, et nad tutvustaksid rasestumisvastastest vahenditest huvitatud naistele kõiki meetodeid. Selle tulemusel on PPRVde kasuks otsustajate arv juba suurenenud.

Tegemist on keeruka valdkonnaga ning naised vajavad ammendavat ja üksikasjalikku teavet, et teha enda jaoks sobiv valik, võttes arvesse erinevate rasestumisvastaste vahendite plusse ja miinuseid, nende suhtelist efektiivsust ning seda, kuidas soovimatut rasedust ja suguhaigusi kõige paremini vältida. Tervishoiuamet ja meditsiinikeskused peavad mõistma kontratseptsiooni suurt tähtsust rahva tervisele ja heaolule ning tegema selle enda prioriteediks. Valitsus peaks laskma käiku üleriigilise tööjõukava, et tagada asjatundlike meditsiinitöötajate olemasolu siis ja seal, kus seda vajatakse. 2009. aastal ei tohiks naised vähemaga leppida.

Originaalartikkel: http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2009/jul/02/women-contraception-choice

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 22. 07. 2009. 14:56