20.06.2009 edastas MSNBC Associated Pressi uudise värskest Lõuna-Aafrikas läbi viidu uuringust, mille käigus avastasid teadlased, et iga neljas küsitletud Lõuna-Aafrika mehest tunnistab vägistamist.

Valitsuse rahastatud meditsiiniliste uuringute nõukogu, kelle avastused mõjutavad tihti ametlikku poliitikat, teatas, et viis läbi küsitluse meeste suhtumise ja käitumise paremaks mõistmiseks. Tulemused heidavad räiget valgust seksuaalse vägivalla kultuurile, mille kohta ohvrite toetusrühmad ütlevad, et see on ühiskonnas sügavalt juurdunud.

Vastavalt politseistatistikale vägistati 2007. aastal umbes 36 000 naist – peaaegu 100 päevas. Kuid ohvrite toetusrühmade ja valitsuse toetatud uuringute järgi jääb valdav osa vägistamisi sellega kaasneva häbimärgistamise ja trauma tõttu raporteerimata.

Šokeerivad tulemused

Uurimisrühma juht Rachel Jewkes ütles reedel, et tulemused on šokeerivad, kuid ootuspärased. Opositsioonis olevad poliitilised erakonnad väljendasid õudust, kuid ohvrite toetusrühmad teatasid, et ei ole üllatunud. „Raport osutab, et vägistamine on „normaliseerunud“ kui meheliku identiteedi tunnus ühiskonnas, mis kosub aastatepikkusest rõhumisest – traagiline areng nii meeste kui naiste jaoks,“ ütles Anne Marie Goetz, ÜRO Naiste Arengufondi valitsemise, rahu ja turvalisuse osakonna juhataja. „Selle mõju naiste turvalisusele, samuti pikaajalisele arengule, mis toetub sugudevahelise võrduse süvendamisele, on tõsine,“ ütles Goetz.

„Vägistamine on kuritegu, mis tuleneb õigustatuse tundest. See on seotud võimutundega,“ kommenteeris Jewkes ja lisas, et osaliselt võib süüdistada Lõuna-Aafrika meestekeskseid kultuuritraditsioone. „Ma ei usu, et seda olukorda on võimalik kiiresti parandada,“ ütles Jewkes. „Kui inimesed oleksid huvitatud ühistest jõupingutusteks, võtaks see aega ühe põlvkonna.“

Teadlased küsitlesid mehi pisut enam kui 1700 perest, kasutades läbilõiget idapoolsete Cape ja KwaZulu-Natali maaprovintside rahvastikust.

Tundlik teema

Seksuaalne vägivald on paljudes Aafrika maades laialt levinud, kuid ühelgi teisel riigil ei ole kasutada Lõuna-Aafrika tipptasemel uurimismeetodeid, lisaks on see mitmetes piirkondades tabuteema. Küsitlusele vastanud meestest peaaegu 28 % tunnistas, et on sundinud naist või tüdrukut astuma vastu tema tahtmist endaga vahekorda. 14 % vastas, et on vägistanud endist või praegust tüdruksõpra, 12 % ütles, et on vägistanud kedagi, kes ei olnud nende partner, ja 10 % ütles, et on vägistanud nii võõrast kui ka partnerit.

Uurimisnõukogu küsitlus näitas, et peaaegu 20 protsendil neist, kes tunnistasid seksuaalset vägivalda, oli AIDS – see protsent on vaid veidi kõrgem nende meeste nakatumisprotsendist, kes ei olnud seotud vägistamisega (18 %).

Vägivald

Uuringust selgus, et 17 % küsitletud meestest tunnistas vägistamiskatset ja 9 % ütles, et on osalenud grupiviisilistes vägistamistes. Ühtekokku 42 % küsitletud meestest vastas, et on kasutanud füüsilist vägivalda oma intiimpartneri (praeguse või endise tüdruksõbra või abikaasa) vastu, nendest 14 % eelmise aasta jooksul.

„Meie uurimustöö näitab, et selliste mõteteni viiv rada ning harjumus vägistada ja kasutada teisi naiste vastu suunatud vägivalla vorme saab alguse lapsepõlvest,“ ütles Jewkes, uurimisnõukogu soo- ja terviseüksuse juht. Ta lisas, et saadud tulemused toetavad noorte meeste hulgas läbiviidud varasemate uuringute tulemusi.

Jewkes ütles, et „vägistamine on liiga tavaline ja selle allikad Lõuna-Aafrika meeste mõtetesse liiga sügavalt juurdunud,“ et seda saaks pidada pelgalt kriminaalseks probleemiks, mida võiks lahendada vägistajate kohtu alla andmisega. „Ei ole võimalik muuta käitumist, mida praktiseerib veerand rahvastikust, kui peamiseks strateegiaks on politsei ja kohtu kasutamine,“ rääkis Jewkes Associated Pressile. „Politsei ja kohtud on tähtsad, kuid need on vaid osa lahendusest.“

Mitmed ohvrite toetusgrupid kurdavad, et vägistamise kohtuasju lükatakse korduvalt edasi ja et väga vähe võetakse ette selleks, et kaitsta naist oma piinajaga silmitsi seismise trauma eest. Enamik juhtumitest ei jõuagi kohtusse. „Vägistamine on üks kõige julmematest inimõiguste rikkumistest maailmas,“ ütles Maria Jose Alcala, kes juhib ÜRO arengufondi pingutusi naiste vastu suunatud vägivalla piiramiseks. „See annab teravalt aimu sellest, kuivõrd vähe väärtustavad meie ühiskonnad naiste ja tüdrukute elu ning väärikust.“

Originaalartikkel http://www.msnbc.msn.com/id/31456652/ns/world_news-africa

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 6. 07. 2009. 07:41