et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Usk ja abort

Kool.ee-haridusportaal :: Usk ja abort Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeUsk ja abort,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Usklikkus ei mõjuta noorte vallaliste naiste aborti puudutavaid otsuseid

 

01.06.2008 avaldas American Sociological Association uuringu kokkuvõtte, mis väidab, et sellistel teguritel nagu hinded ja vanemate haridus on teismeliste rasedate ja noorte täiskasvanute aborti puudutavatele otsustele suurem mõju kui usulistel veendumustel

Ajakirja Journal of Health and Social Behaviour juuninumbris avaldatud sotsioloogilise uurimuse kohaselt teevad religioossetes erakoolides käivad või käinud vallalised teismelised rasedad ja kahekümnendates aastates noored naised tõenäolisemalt aborti kui nende riiklikes koolides käivad või käinud eakaaslased.

„See uurimus näitab, et noored vallalised naised puutuvad kokku paljude sotsiaalsete, rahaliste ja tervisealaste teguritega, mille tõttu neil võib olla raseduse säilitamise või katkestamise otsuse tegemisel raske toimida oma usuliste tõekspidamiste järgi,” ütles uuringu autor, sotsioloog Amy Adamczyk, kes on New Yorgi ülikooli John Jay kriminaalõiguse kolledži ja täiendõppekeskuse dotsent.

Kuigi varasemates uuringutes on vaadeldud seost religiooni ja abordi suhtes valitsevate hoiakute vahel, on vähe uuringuid, milles on uuritud religiooni mõju abordi kasuks või kahjuks otsustamisele. Selle lünga täitmiseks uuris Adamczyk, kuidas mõjutasid inimese usulised tõekspidamised, koolikaaslaste usklikkus ja kooli tüüp rasedusega seotud otsuseid valimis, mis koosnes 125 koolist pärit 1504 vallalisest 26-aastasest ja nooremast naisest, kes ei olnud kunagi abielus olnud. Naised olid raseduse avastamisel 14- kuni 26-aastased. 25% valimisse kuuluvatest naistest teatas, et kavatseb teha aborti, mis on Adamczyki arvamuse kohaselt tegelikust väiksem arv.

Tulemustest ilmnes, et puudub seos noorte naiste abordi tegemise kavatsuste ja nende usklikkuse vahel, mille määratlemisel võeti aluseks usuline tegevus, palvetamissagedus ja religiooni tähtsustamine. Adamczyki sõnul võib seda tulemust osaliselt seletada tõigaga, et usklikel inimestel leiab esimene seksuaalvahekord aset hiljem, mille tulemusena on nende abielueelne seksuaalselt aktiivne periood lühem.

Kuigi selgus, et inimese usklikkuse ja abordi tegemise vahel pole seost, oli usulisel kuuluvusel siiski oluline mõju. Adamczyki sõnul olid kõige kategoorilisemalt abordi tegemise vastu konservatiivsed protestandid; rohkem kui „peavoolu“ protestandid, katoliiklased ja mittekristlased.

Adamczyk ei täheldanud naiste seltsiliste usklikkuse olulist mõju. Samas avastas ta, et naised, kes käisid koolis koos konservatiivsete protestantidega, sünnitasid vallaslapse tõenäolisemalt 20. aastates kui teismelisena.

„Tundub, et konservatiivsetest protestantidest koolikaaslaste väärtushinnangute mõju abortide kahjuks otsustamise osas ilmneb 20. eluaastates naistel, mitte teismeeas; tõenäoliselt seetõttu, et emadusega seotud haridusalased ja majanduslikud ohvrid muutuvad naise vanemaks saades väiksemaks,“ ütles Adamczyk.

Vaatamata Adamczyki saadud tulemustele, mille kohaselt oli abortide osakaal suurem religioossetes erakoolides õppivatel või õppinud naistel kui riiklikes koolides käivatel või käinud naistel, ei osutunud religioosse kooli tüüp oluliseks – katoliiklikes koolides saadi samad tulemused nagu teistes religioossetes koolides.

„Religioosses koolis käimine ei ole ilmtingimata märk konservatiivsetest usulistest veendumustest, sest õpilased käivad neis koolides mitmesugustel põhjustel,“ sõnas Adamczyk. „Kuna neis koolides on usklikkuse tase tavaliselt kõrgem ning õpilaste ja perekondade vahelised sotsiaalsed sidemed tihedamad, võivad kõrgemad abordimäärad olla põhjustatud vallaslapse sünniga seotud võimalikust häbitundest."

Uuringu andmed pärinesid teismeliste tervise pikaajalisest riiklikust uuringust (Add Health), mis viidi tervisega seotud käitumise uurimiseks kolmes etapis läbi õpilastega, kes uuringu esimese etapi ajal käisid 7. kuni 12. klassis. Adamczyk analüüsis Add Health’i esimese ja kolmanda etapi andmeid. Esimene etapp toimus 1994. ja 1995. aastal ning kolmas etapp viidi läbi 2001. ja 2002. aasta vahel.

Artikkel „Understanding the Effects of Personal and School Religiosity on the Decision to Abort a Premarital Pregnancy" („Isikliku ja kooli religioossuse mõju abordi tegemise otsusele abielueelse raseduse korral“) on ajakirjanduse esindajatele embargo alusel kättesaadav enne avaldamist. Reporterid võivad artikli saamiseks või autori intervjueerimiseks võtta ühendust Jackie Cooperiga, Ameerika Sotsioloogiaseltsi avalike suhete juhiga, e-posti aadressil pubinfo@asanet.org või telefonil (202) 247-9871.

Ajakiri Journal of Health and Social Behavior on Ameerika Sotsioloogiaseltsi kvartaliväljaanne.

Teave Ameerika Sotsioloogiaseltsi kohta

1905. aastal asutatud Ameerika Sotsioloogiaselts (www.asanet.org) on mittetulunduslik liikmelisusel põhinev ühendus, mis on pühendatud sotsioloogide töö abistamisele, sotsioloogia kui teaduse ja elukutse edendamisele ning sotsioloogia toetamise ja kasutamise soodustamisele ühiskonnas.

Originaalartikkel http://www.eurekalert.org/pub_releases/2009-06/asa-rdd052709.php

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 6. 07. 2009. 08:11

Time: 0.0391669 s.