Füüsiliselt aktiivsed emad tõstavad lapse IQ-d
Kool.ee-haridusportaal :: Füüsiliselt aktiivsed emad tõstavad lapse IQ-d Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeFüüsiliselt aktiivsed emad tõstavad lapse IQ-d,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Füüsiliselt aktiivsed emad tõstavad lapse IQ-d
03.05.2009 edastas ajaleht The Times Ameerika psühholoogide värske uuringu tulemused, mis näitasid, et emad, kes on raseduse ajal füüsiliselt aktiivsed, aitavad oma lapse IQ-d tõsta.
Vastukaaluks tavapärasele uskumusele, et intelligents on 80% ulatuses pärilik, väidab psühholoog ja kahe lapse isa Richard E. Nisbett, et hiljutised uuringud näitavad emade otsustavat osa. Isad, olgu nad puuduvad või oma järeltulijaid jumaldavad, mõjutavad oma laste intelligentsust üsna vähe.
Uues raamatus “Intelligentsus ja kuidas seda saavutada” rõhutab Nisbett varsti pärast viljastumist algavat olulist osa, mida ema mängib oma lapse õppimis- ja arutlemisvõime kujundamisel. “Lapsed, kelle emad treenisid 30 minutit päevas, said standardsetes IQ testides umbes kaheksa punkti rohkem kui istuvama eluviisiga emade lapsed,” ütles Nisbett eelmisel nädalal. “Rinnaga toitmine kuni üheksanda elukuuni võib IQ-d tõsta isegi kuue punkti võrra.”
Eelmiste põlvkondade emadel soovitati pärast esimest kolme raseduskuud liigset kehalist aktiivsust vältida. Hiljutised uuringud viitavad, et harjutamine kergete raskustega, venitusharjutused ja isegi jooksmine võivad mõnedele – kuigi mitte kõigile – kasulikud olla.
Ühendkuningriigis on ametlik soovitus, et mida aktiivsem ja paremas vormis naine raseduse ajal on, seda kergemini kohaneb ta muutuva kehakuju ja kaalutõusuga. See aitab ka sünnitusega toime tulla.
Nisbett väidab ka, et viis, kuidas emad oma lastega räägivad, võib aidata nende IQ-d tõsta. Ta julgustab vanemaid küsima asju, millele nad juba vastust teavad ja vajaduse korral selgitama, kuidas nad seda teavad. See julgustab väidetavalt lapsi oma küsimustele vastuseid otsima.
Nisbett kiidab eriti keskklassi peresid, et nad esitavad küsimusi, mida ta nimetab “ettenägemise ülesanneteks”. Sel puhul lastakse lapsel ennustada, mis hakkab juhtuma, näiteks kas sukeldunud part tuleb tiigi pinnale.
Ta ütleb ka, et lapsi, kes ülesandega edukalt toime tulevad, tuleb pigem tubli töö eest kiita kui nimetada targaks, sest töö tegemine on miski, mida nad kontrollida saavad.
Nisbetti sõnul aitab ka kooli valik. Ta kiidab Kippi (ingl Knowledge is Power), kiiresti laienevat erakoolide ketti USA-s, mis õpetab vaeseid linnalapsi ja nende emasid 12 tundi päevas õppima ning ainult lühikesi puhkusi pidama. Kippi õpilaste IQ skoorid on sarnased kulukate erakoolide õpilaste omaga.
Ta möönis, et on kitsas piir oskuslikult oma lapsi edukuse poole juhtivate emade ja “helikoptervanemate” vahel, kes hõljuvad kontrollivalt oma laste kohal ja võtavad nende lapsepõlvest kogu rõõmu. “Aga ema on kõige olulisem IQ tegur. Peredes, kus domineerib isa, on paremad matemaatilised võimed, kuid see on kardetavasti kõik, mida me isadena anname,” ütles ta.
Kõik emad ei tervita sellist vastutust. Californiast pärit kirjanik Ayelet Waldman, kes aastal 2005 põhjustas tormi väitega, et ta armastab oma meest rohkem kui oma kolme last, ütles, et emadele avaldatakse niigi liiga palju survet.
44-aastane Waldman, kelle raamat “Bad Mother: A Chronicle of Maternal Crimes, Minor Calamities and Occasional Moments of Grace“ („Halb ema: emade kuritegude, väiksemate katastroofide ja üksikute õnnestumiste kroonika“) avaldatakse sellel nädalal, ütles, et emasid sunnitakse osalema oma laste haridustees viisil, mida nende endi vanemad kunagi võimalikuks ei pidanud.
“Pidage lihtsalt meeles . . . vähesed asjad, mida te oma lastele teete, kahjustavad neid pöördumatult,” ütles ta. “Olge rahulikud!”
Algne artikkel: http://www.timesonline.co.uk/tol/life_and_style/health/article6211362.ece
 | |
| |
|
