Igal aastal lasevad sajad tuhanded naised, kellel amputeeritakse emakas, eemaldada ka oma munasarjad, mis peaks neid munasarjavähi eest kaitsma. Aga uues uuringus leiti, et oma munasarjad säilitanud naised elavad kauem.

Kuigi naistel, kelle munasarjad eemaldati, esines rohkem kui 24 aastat väldanud jälgimisaja jooksul vähem rinnavähki ja puudus peaaegu täielikult munasarjavähi risk, tekkis neil võrreldes munasarjad säilitanud naistega suurema tõenäosusega südamehaigus ning nende tõenäosus surra oli suurem.

Uued leiud aga tõstatavad küsimusi levinud praktika kohta, nt kuulsa õdede terviseuuringu (ingl Nurses Health Study) andmete analüüs, mis avaldati ajakirja Obstetrics & Gynecology mainumbris. Umbes 300 000 Ameerika naist aastas, st umbes pooled nendest, kelle emakas amputeeritakse, lasevad eemaldada ka oma munasarjad.

“See avastus on vastuolus 35 aasta vanuse õpetusega günekoloogias,” ütles uuringut juhtinud dr William H. Parker John Wayne’i vähiinstituudist Santa Monicast Californiast.

“1970. aastatel otsustati, et uueks strateegiaks saab munasarjade eemaldamine munasarjavähi ennetamiseks,” ütles ta. “See uuring näitab, et pärast munasarjade eemaldamist on suremise tõenäosus suurem, välja arvatud neil, kes kuuluvad perekondliku soodumuse tõttu munasarja- või rinnavähi riskirühma.”

Kuigi munasarjavähki on raske avastada ja see lõpeb sageli surmaga, esineb seda harva, selgitas dr Parker. Ta märkis, et munasarjad säilitanutest suri jälgimisaja jooksul munasarjavähki ainult 34 naist. ”Südamehaigused tapavad igal aastal 20 korda rohkem naisi,” ütles ta.

Uuringus analüüsiti andmeid, mis pärinesid 29 380 Harvardi õdede terviseuuringus osalenud naiselt: 16 345 naisel eemaldati emakas koos mõlema munasarjaga ja 13 035 naisel eemaldati emakas, kuid munasarjad säilitati.

24-aastase jälgimisaja jooksul tekkis 895-l esimese rühma naisel rinnavähk, see on 25% väiksem risk kui neil, kes munasarjad säilitasid. Munasarjavähi risk oli esimesse rühma kuulujatel 96% väiksem (kõigest viis juhtu). Aga nende naiste suremus jälgimisaja jooksul oli 12% suurem. Nende risk südamehaiguse tekkeks oli 17% suurem kui munasarjadega naistel. Samuti oli nende risk surra vähki 17% suurem. Ja ootamatu leiuna ilmnes, et nende risk kopsvähi tekkeks oli suurem.

Südamehaiguse ja surma risk olid veelgi suuremad naistel, kelle emakas ja munasarjad eemaldati enne 50-aastaseks saamist ja kes ei võtnud östrogeene, võrreldes naistega, kelle emakas eemaldati enne 50-aastaseks saamist, aga munasarjad säilitati.

Uuring võib anda oma osa vaidlusesse östrogeenide ja nende osa üle naiste südamehaigustes. Dr Parker ja teised asjatundjad oletasid, et munasarjad säilitanud naised elasid kauem, sest kuigi munasarjad toodavad pärast menopausi vähem östrogeene, produtseerivad nad androstenediooni ning testosterooni, mis muudetakse rasv- ja lihaskoes östrogeeniks.

Massachusettsi üldhaigla sünnitusabi ja günekoloogia osakonna juhataja ning Harvardi meditsiinikooli professori dr Isaac Schiffi sõnul ei tähenda uuringutulemused seda, et naised ei tohiks kunagi koos emakaga munasarju eemaldada lasta.

“Naistele, kellel esineb perekonnas palju munasarja- või rinnavähki, tuleb siiski pakkuda võimalust munasarjad eemaldada,” ütles dr Schiff, kes ise uuringu korraldamises ei osalenud. “Igale patsiendile tuleb anda teavet otsustamiseks, mis on tema jaoks parim.”

„Aga see on muudatus võrreldes varasemaga“, mainis ta ja lisas: “Me ütlesime lihtsalt – kui olete üle 45 aasta vana, laske oma munasarjad eemaldada.”

Algne artikkel: http://www.nytimes.com/2009/04/28/health/research/28ovar.html?_r=1&emc=eta1

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 6. 07. 2009. 08:26