Viljakad naised on lamedatele külgelöömisrepliikidele vastuvõtlikumad

Viljakad naised on lamedatele külgelöömisrepliikidele vastuvõtlikumad

13.12 2008 avaldas New Scientist ülevaate uuest uuringust, mis väidab, et naised on vastuvõtlikumad lamedatele külgelöömisrepliikidele, kui neil on parasjagu viljakad päevad.

Suur hulk uurimistöid on näidanud, et naised on vastuvõtlikumad mehistele häältele, nägudele ja lõhnadele ajal, kui nad on viljakad, kuid üksi uuring pole käsitlenud selliste kalduvuste ilmseid tagajärgi, ütles Prantsusmaal asuva Lõuna-Bretagne’i ülikooli psühholoog Nicolas Guéguen.

“Need uuringud ei keskendunud naiste käitumisele. See on esimene uuring, mis testib ehtsas sotsiaalses kontekstis (mitte laboris) naiste menstruatsioonitsükli mõju kurameerimistaotlusele,” ütles ta New Scientistile.

Teadlased värbasid kenasid noori mehi katse käigus tänavanurgal naistele külge lööma, et kindlaks teha, kas viljakus mõjutab vastuvõtlikkust meeste lähenemiskatsetele.Gueguen palus ta viiel kahekümneaastasel kenal mehel, kelle 28 naist olid nende atraktiivsust hinnates suuremast rühmast välja valinud, kutsuda kohtama naisi, kes seda oodata ei osanud.

Põgus kohtumine

Päikselistel suvepäevadel lähenesid seksikad mehed esimesele noorele naisele, keda nad tänavanurgal nägid, ja esitasid kindla flirtimisrepliigi: “Tere. Minu nimi on Antoine. Ma tahtsin lihtsalt öelda, et te olete minu arvates tõeliselt kena. Ma pean täna õhtupoolikul tööle minema ja ma mõtlesin, kas te annaksite mulle oma telefoninumbri. Ma helistaksin teile hiljem ja me võime koos kusagil ühed joogid võtta.”

Kui naine ütles „jah“, vastas “Antoine”: “Näeme varsti”, ja lahkus. Äraütlemistele anti samasugune rõõmsameelne standardvastus: ”Kahju küll. Täna pole minu päev. Ilusat õhtupoolikut!”

Vähem kui minut pärast kohtumist lähenes naisele naisteadlane ja selgitas talle kohtumise katselist olemust. Küsiti ka, kas naine nõustub täitma lühikest küsimustikku.

Küsimused hindasid vanust, rasestumisvastaste vahendite kasutamist, viimasest menstruatsioonist möödunud päevi ja seda, kas naine on rase – neist ükski ei mõõtnud tema tõenäolist pahameelt pettuse üle.

Pärast 455 naise vastuste analüüsimist (ainult 51 keeldus küsitlusest) märkas Guéguen paari tendentsi.

Viljakuse tipp

Kokku 8,6% küsitluse täitnud naistest andis oma telefoninumbri. Kehvad võimalused – arvestades, et mehi hinnati seksikateks.

Naised, kes ei kasutanud rasestumisvastaseid pille, võtsid pakkumise vastu kaks korda sagedamini kui neid kasutavad naised (5,5% võrreldes 12%). See võib viidata võimalusele, et pille tarvitavate naiste elus on mees, mis on teise rühma naistega võrreldes ka tõenäolisem.

Veel huvitavam suundumus ilmnes, kui Guégen analüüsis naiste viljakuse andmeid. Pille mittekasutavate naiste hulgas võttis 21,7% viljakas faasis olevatest naistest lähenemiskatse vastu. Menstruatsiooni ajal andis aga ainult 7,8% naistest oma numbri meestele. See on statistiliselt oluline erinevus, mida ei esinenud pille võtvate naiste puhul.

Guéguen on oma tõlgendustes ettevaatlik, kuid uuring toetab reaalsest elust pärinevate andmete põhjal uuringuid, mis näitavad, et naised on lähenemiskatsetele kõige vastuvõtlikumad, kui nende rasestumise tõenäosus on suur.

Ööklubi analüüs

Hormoonidel võib olla oma osa, sest tsükli jooksul kõigub östradiooli- (üks östrogeeni vorme) ja progesteroonisisaldus ning enamik rasestumisvastaseid pille sisaldavad progesterooni. Guéguen kardab, et naise perekonnaseis mõjutab selliseid seoseid, sest üksikud naised võivad väiksema tõenäosusega rasestumisvastaseid vahendeid kasutada.

Tulemuste kinnitamiseks testib ta ka viljakuse mõju keskkonnas, kus meestel võiks olla parem võimalus võita naise sümpaatia või siis vähemalt mobiilinumber.

“Kahekümneaastased mehed lähenesid ööklubides kahekümneaastastele naistele ja veensid neid endaga tantsima ajal, kui mängiti aeglasi lugusid,” ütles Guéguen.

Kuni uuringutulemuste avaldamiseni võivad mehed esitada vähem isiklikke repliike, et naistes huvi äratada.

Viide ajakirjale: Biological Psychology (DOI: 10.1016/j.biopsycho.2008.11.004)
Originaalartikkel: http://www.newscientist.com/article/dn16262

printerisõbralik versioon esita küsimus