Abordi ja depressiooni vahel ei ole seost
Kool.ee-haridusportaal :: Abordi ja depressiooni vahel ei ole seost Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAbordi ja depressiooni vahel ei ole seost,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Abordi ja depressiooni vahel ei ole seost
04.12.2008 avaldas Reuters ülevaate värskest USA-s läbi viidud uuringust, mis näitas, et ükski seniajani läbi viidud kvaliteetne uuring ei ole tõendanud, et abort põhjustaks depressiooni või „abordijärgset sündroomi” ning katsed väita vastupidist on poliitilise motivatsiooniga.
Johns Hopkinsi ülikooli uurimisrühm vaatas läbi 21 uuringut, milles osales kokku üle 150 000 naise, ja leidis, et kvaliteetsed uuringud ei näidanud olulisi erinevusi raseduse katkestanud ja aborti mitte teinud naiste vaimses tervises pikemas perspektiivis.
„Parimad uurimused ei kinnita posttraumaatilise stressi sarnase „abordijärgse sündroomi” olemasolu,” ütles avalduses dr Robert Blum, kes oli ajakirjas Contraception avaldatud uuringu vastutav uurija.
„Parimate avaldatud tõendite põhjal ei tohiks emotsionaalne kahju abordipoliitikas teguriks olla. Kui eesmärk on naisi aidata, ei tohiks poliitiliste otsuste tegemisel teadust väänata, et oma agendat edendada,” lisas Vignetta Charles, Johns Hopkinsi ülikooli doktorant, kes kuulus samuti uurimisrühma.
USA haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse hinnangul tehakse USAs igal aastal 1,29 miljonit valikaborti. Maailmas teeb igal aastal seadusliku abordi hinnanguliselt 25 miljonit naist. Abort on poliitikas tuliseid vaidlusi tekitav teema. Paljud valijad, USA Kongressi liikmed ja osariikide seadusandjad sooviksid aborti keelustada.
„USA ülemkohus tõi hilises staadiumis abortide piiramise ühe põhjendusena välja negatiivse mõju naise vaimsele tervisele, kuigi märgiti, et selle fenomeni mõõtmiseks ei ole usaldusväärseid andmeid,” kirjutas Blumi juhitud meeskond. Uurijad võtsid vaatluse alla kõik ingliskeelsed eelretsenseeritud publikatsioonid ajavahemikust 1989 kuni 2008, mis uurisid abordi ja vaimse tervise suhet pikemas perspektiivis.
Analüüsiti neid uuringuid, mis sisaldasid kehtivaid vaimse seisundi hindamise kriteeriumeid ning võeti arvesse eelnevat vaimset seisundit ja potentsiaalselt segavaid faktoreid. „Kõige kvaliteetsemad uuringud ei näita olulisi erinevusi aborti teinud USA naiste ja aborti mitte teinud naiste vaimses tervises pikemas perspektiivis,” kirjutasid nad. „...kõige vigasema metoodikaga uuringud leidsid järjekindlalt, et abordil on vaimsele tervisele negatiivsed tagajärjed,” lisasid nad. „Teadlased teevad jätkuvalt uuringuid, et vastata poliitiliselt motiveeritud küsimustele.”
Originaalartikkel: http://www.reuters.com/article/email/idUSTRE4B30UE20081204
 | |
| |
|
