03.12.2008 avaldas The Guardian ülevaate noorteajakirja Bliss ja organisatsiooni Women’s Aid-i poolt läbi viidu küsitlusest, mis näitas, et pea veerandit 14-aastastest on keegi, kellega nad on väljas käinud, sundinud tegema midagi seksuaalset või astuma vastu tahtmist vahekorda. Ühte 16-aastast noorukit neljast on kaaslase poolt löödud või talle muul viisil füüsiliselt haiget tehtud.

Arvud, mis saadi ajakirja Bliss ja organisatsiooni Women’s Aid poolt läbi viidud netiküsitlusest, näitasid, et enam kui pooli 14-15-aastastest tüdrukutest oli nende partner teiste ees alandanud. Ligi 50 % kõigist vastanutest igas vanusegrupis ütlesid, et nad tunnevad kedagi, kelle partner kontrollib nende e-kirju ja mobiiltelefoni või keelab neil mõnda kohta minna.

Organisatsiooni Women’s Aid tegevjuht Nicola Harwin ütles: „Varasem statistika on üldiselt kajastanud hoiakuid ja mitte konkreetseid intsidente. Nende kahe asja vahel on suur erinevus. See on šokeeriv, et veerandit 14-aastastest on sunnitud astuma seksuaalvahekorda ja et on veelgi rohkem inimesi, kelle tuttavatele on viga tehtud või neid alandatud. Huvitav on seegi, et 10 ja 11-aastased lapsed leiavad, et see ei ole mingil juhul vastuvõetav, kui keegi käsib sul midagi teha, kuid veerand 17-aastastest arvab, et see on lubatav.”

Harwini sõnul ei olda piisavalt teadlikud teismeliste vastu suunatud vägivalla levikust. „Omanditunnet ja armukadedust tajutakse romantilises armastuses meelitavana. See, et keegi peab sind väga eriliseks ja soovib sinuga aega veeta, on erutav, kuid võib olla reetlik. Sa ei tea, kas sa oled ainuke, kes on sellises olukorras ja kas suhted selles seisnevadki.” Harwin lisas: „Teismeliste omavahelised suhted võivad olla väga tundeküllased ja vanematel võib olla raske nendega sellel teemal vestelda, sest laps ei taha nendega rääkida. Vanemad ja ühiskond ei ole probleemi levikust piisavalt teadlikud.”

Ühendkuningriigi siseministeeriumi erikomisjoni koduvägivalda puudutavas raportis, mis avaldati juunis, öeldi, et teismelistevahelist vägivalda esines „olulisel määral”. Raportis oli kirjas, et teismeeas koduvägivalla ohvrite vajaduste ja vägivalla toimepanijate kohta on vähe uuringuid, kuna alla 18-aastased ei kuulu valitsuse koduvägivalla definitsiooni alla. Samuti tõdeti raporti kokkuvõttes, et vägivaldses suhtes 16 kuni 18-aastastel on vähe toetust.

Üle poole netiküsitlusele vastanutest uskusid, et teismelised kogevad suhtevägivalda.

Oktoobris teatati, et seksuaal- ja suhteõpetus (mille alla kuulub ka teema, kuidas kujundada vastastikku austavaid suhteid), muutub keskkoolis kohustuslikuks õppekava osaks. Harwin ütles, et õppeaine sisu üle veel arutletakse.

“Praegu on veel lahtine, mida täpsemalt selle õppeaine raames käsitleda. Nõupidamised selles osas käivad. Me tahame, et koduvägivalla teema oleks üks kindel osa sellest õppeainest. Selle alla kuuluks mitte ainult sugude võrdsuse ja võimu käsitlemine, vaid ka piiride austamine ja autonoomia suhtes.”

Ühendkuningriigi parlamendi liige Sandra Gidley, kes kuulub liberaaldemokraatide erakonda, ütles: „Paar aastat tagasi tehtud uuring näitas, et suur hulk teismelisi noormehi arvab, et naise löömine on lubatud, nii et selle netiküsitluse tulemused ei ole üllatavad. Ma arvan, et kui me räägime seksuaal- ja suhtekasvatusest, siis inimestele jääb mulje, et selle raames käsitletakse ainult seksi. Skandinaavia mudelis tehakse aga palju tööd enesest lugupidamise õpetamisega. Meil on võimalus noortele öelda, et vägivald ei ole vastuvõetav. Austus ja teadlikkus on väga olulised ja julgustavad. Ma näeksin parema meelega, et õppeaine nimetuseks saaks suhtekasvatus, mitte seksuaalkasvatus ja et noortele õpetataks “ei” ütlemise oskust. Me ütlesime juba 2002. aastal, et meil peaks olema kohustuslik seksuaal- ja suhteõpetus. Tundub, et lõpuks hakkame selleni jõudma.”

Originaalartikkel: http://www.guardian.co.uk/global/2008/dec/03/teenage-sexual-abuse-survey

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 6. 07. 2009. 07:35