Põlva Talurahva muuseumist

Põlva Talurahva muuseumist

Põlva Talurahvamuuseum on omanäoline vabaõhumuuseum Lõuna-Eestis (5 ha-l territooriumil). Muuseumis saab tutvuda 19. sajandi lõpukümnendite ja 20. sajandi alguse kooli, kohaliku omavalitsuse ning talueluga. Muuseumi territooriumil on säilinud endise Karilatsi (Kähri) valla keskuse hooned:

koolitalu hooned:
- koolimaja - 1889 (sisustatud 1930. aastate klassituba ja õpetaja korter)
- ait
- laut
- suitsusaun
- kelder
- õpetajate elamu -1927

esimene valla- ja kohtumaja (hiljem vaestemaja) - ehitatud 1880
uus vallamaja - ehitatud 1896, koos kõrvalhoonetega, (hiljem kastuati rahvamajana) magasiait - ehitatud 1879

Lisaks sellele:

• Kagu-Eestile iseloomulik loodus - ridaküla oja kallastel ja ümbritsevatel nõlvadel, suhteliselt liigendatud reljeef;
• Põlva maakonna makett vabas looduses (teedevõrk, raudteed, linnad, asulad, tähtsamad hooned jne.);
• hollandi-tüüpi tuulik ( ehitatud 1901 Prangli külas);
• mesitarude ait;
• rehielamu (1860);
• Punaku talu hooned: elamu, sepikoda ja ait (ehitatud 1860);
• auru- ja rehepeksumasinad, põllutöömasinad ja -riistad, transpordivahend;
• mänguväljak lastele ja piknikuplats;
• park, millest olulise osa moodustavad omaaegsete kultuuri- ja ühiskonnategelaste ja riigimeeste istutatud nimelised puud.

Ajalugu

KALJU KERMAS kandis muuseumi rajamise mõtet oma hinges juba aastaid, otsides sellele sobivat paika. Sobiva koha, Karilatsi koolimaja, pakkus välja elu ise – kool suleti 1972. aasta kevadel – ja korras hooned koos maa-alaga olidki olemas.

Teine mõte, mida muuseumi looja K. Kermas kandis, oli: rajada muuseum rajooni koolide ja õpilaste ühistööna selleks, et iga noor inimene tunnetaks oma kohta ühiskonnas ja elus. Et noorel kujuneks algatusvõime, vastutustunne ja oskus nautida tööilu ning loomingulist rõõmu

Muuseumi rajamisel tegid õpilased palju mitmesuguseid ehitustöid, ainuüksi sindlikatust löödi üle 1000 m ². Suured olid ka mullatööde mahud.

Kokku tehti neil aastail muuseumi rajamisel ühiskondlikus korras 42632 tundi tööd, neist õpilaste poolt 34115 tundi. Seega võime öelda, et Karilatsi muuseum on valminud õpilaste kätetööna.

Peaaegu kõigil üheksal muuseumi rajamise aastal on töödes osalenud Kanepi, Põlva, Räpina, Hanikase, Kauksi, Leevaku, Mooste, Matsuri, Peri, Põlgaste, Tilsi, Valgjärve ja Vastse-Kuuste koolid. Neid koole, kes muuseumi rajamisest osa ei võtnud, ei ole.

Muuseumi ehitamisel tegid õpilased väga mitmesuguseid töid, millega nii mõnigi polnud varem kokku puutunud. Kooliõpilased ehitasid muuseumi territooriumile kaheksa hoonet, mille katuseid tuli sindlitega katta üle 1000 ruutmeetri, valmistati betooni, värviti seinu, pandi põrandaid, ehitati mätastest ojatammi ja palju muud. Suur töö tehti endise võsastunud metsa muutmisel parkmetsaks.

Muuseumi ehitamise esimene päev oli lörtsisajune

Esmaspäev, 4. oktoober 1971. Sama aasta sügisel algas muuseumi maa-ala kujundamine ja pargi rajamine.

Nii rajasid Põlvamaa koolide 70-ndate aastate õpilased endale muuseumi, kuhu tullakse nüüd oma lastega ja külalistega.

Muuseumi rajamisel olid oma näpunäidetega abiks Elva Koduloomuuseumi direktor Kaljola Kirt, professor Jüri Kuum, Jaan Eilart ja paljud teised.

Muuseumi ühiskondlikul rajamisel tegid suure ja tänuväärse töö koolid, majandid ja ettevõtted.

1978.aastal jõuti lõpuks niikaugele, et rajatavale muuseumile kinnitati koosseisud (direktor, teaduslik töötaja ja tööline) ning 1979.aastal moodustati muuseumi teaduslik nõukogu. Muuseum sai nimeks Põlva Talurahvamuuseum. Ühtlasi läks muuseum üle riiklikku muuseumide võrku.

printerisõbralik versioon esita küsimus