et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Rahvakunsti- ja käsitöömeister

Kool.ee-haridusportaal :: Rahvakunsti- ja käsitöömeister Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeRahvakunsti- ja käsitöömeister,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Rahvakunsti- ja käsitöömeister

OLULISED MOMENDID

  • Käsitöö tegemine eeldab püsivust ja loovust
  • Suur osa käsitöölistest töötab iseseisvate ettevõtjatena
  • Käsitöö tegijale on olulised käeline osavus ja ruumiline kujutlusvõime

TÖÖ ISELOOM

Käsitööks nimetatakse teatud inimtegevuse liiki või eseme või materjali valmistusviisi. Käsitööesemed valmistatakse peamiselt käsitsi, seetõttu on kvaliteetse eseme saamiseks väga olulised valmistaja oskused ja töövõtted.

Käsitööeseme valmistamiseks kulutatakse tunduvalt rohkem aega kui tööstuslikke abivahendeid või masinaid kasutades. Seetõttu on käsitööesemed enamasti kallimad kui tööstuslikult valmistatud sarnased tooted.

Eseme valmistamiseks vajalik kogemus saadakse töö käigus, kogemuse kasvades töövõtted muutuvad ja täiustuvad.

Keraamik valmistab savist käsitööesemeid. Tööks on tal vaja savimassi. Varasematel aegadel segati savimass ise kokku, tänapäeva kasutatakse valmis savimassi. Sõltuvalt valmistatavast tootest modelleerib (vormib) ta eseme kas käsitsi või treipingi abil. Vormitud toode kuivatatakse (et vesi välja aurustuks). Siis läheb toode põletusahju eelpõletusse. Põletusahju kuumus on kuni 1000°C. Pärast põletust kaetakse toode glasuuriga.Glasuuripealse maali tegemiseks on mitmeid erinevaid tehnikaid (kraapimine, tupsutamine jne). Pärast glasuurimist asetatakse toode uuesti põletusahju, kus kuumutustemperatuur on glasuurist sõltuvalt kuni 1200 kraadi. Põletusprotsess on vajalik selleks, et muuta keraamiline ese purunemiskindlamaks ja vettpidavaks.

Tekstiiliala käsitöömeister valmistab erinevaid tekstiilist tooteid. Nendeks võivad olla silmuskudumid, telgedel kootud tekstiilid, vilt, vööd/paelad, taimsed punutised, rahvarõivad, pits, siidimaal, tikandid, muinas- ja keskaja rõivad, mänguasjad ja nukud.Kogenud käsitöömeister kujundab valmistatavad tooted ise. Lõngade värvimiseks kasutab ta sageli erinevaid taimi. Sõltuvalt valmistatavast tootest kasutab tekstiiliala käsitöömeister väga erinevaid töövahendeid.

Nahatöömeister valmistab nahast erinevaid tooteid – nahkrõivad, -jalanõusid, aksessuaare, raamatukaasi, karpe, vutlareid, ratsavarustust. Nahkeseme valmistamiseks kasutatakse pargitud nahka.

Puidutöömeister võib valmistadaerinevaid tooteid nagu näitekstünnid, haabjad (ühe puu tüvest valmistatud paadid), korvid, tooted, laastust, vitstest, tohust.Samuti valmistab puutöömeister puidust mänguasju, suveniire, mööblit, tööriistu.

Sepp valmistab erinevatest metallidest käsitöö- ja tarbeesemeid. Tänapäeval kergendab sepatööd elektriliste või pneumaatiliste tööriistade abi.

Kivisepp valmistab kivisepiseid, osaledes enamikus eseme valmimise tööetappides. Kivisepa käe all valmivad graniidist, paest (lubjakivist, dolokivist), marmorist jt kivimitest spetsiifilisedehituskivid, ehitiste konstruktiivsed raidkivid, monumendid, skulptuurid, hauakivid ja –plaadid, (suveniirid), tarbeesemed.

Sõltuvalt valmistatavast tootest läheb kivisepal vaja väga erinevaid tööriistu. Näiteks skulptuuri puhul tehakse kõigepealt plastiliinist mudel, valatakse see kipsi, vastava mõõdiku abil suurendatakse mõõtmed toote originaalmõõtmeteni.

Kivitöömees ei valmista eset tervikuna, vaid mingi osa sellest (lihvib, saeb, puurib, murrab, lõikab, treib, raiub tähti).

TÖÖTINGIMUSED

keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Keraamik töötab enamasti keraamikatöökojas. Töö on võrdlemisi vaheldusrikas, kuna ühe keraamikatoote valmistamiseks tuleb läbi teha terve rida erinevaid tööoperatsioone.

Keraamik kasutab oma töös treipinki, ahju, kaale, tõmbekappi, glasuuripritsi, savivaltse, savipressi, põletusahju. Tuntakse ka maapõletuskeraamikat, kus toodete põletamiseks on maa sisse ehitatud puudega köetav ahi. Eestis on selline ahi näiteks Tohisool Raplamaal. Kuna põletusahju puhul on tegu kõrgete temperatuuridega, peab kinni pidama ohutusnõuetest.

Keraamik puutub oma töös kokku niiskuse, tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad põhjustada allergiat jm tervisehäireid. Savist ja ka põletusahjust võib eralduda mürgiseid aineid, seetõttu pole soovitav keraamikatööd teha rasedatel.

Tekstiiliala käsitöömeister kasutab erinevaid tööriistu sõltuvalt sellest, millist eset valmistatakse: kudumistelgi, vildi valmistamiseks roomatte (ka pesuseepi, sooja vett), kudumisvardaid, naasklit, erinevaid nõelu jne. Osade toodete puhul kasutatakse nende materjali töötlemiseks ka taimseid materjale (taimedega värvimine, seentega värvimine). Paljude toodete valmistamiseks on olemas spetsiaalsed raamid, mille külge töö kinnitub (gobelääniraam, tikkimisraamid); vööde-paelte põimimiseks kasutatakse seinale kinnitatavat liistu.

Tegu on peamiselt istuva tööga, mitmete tööde puhul on tegemist sundasendiga (kudumine, telgedel kudumine, õmblustöö). Et ei tekiks kaela- ja seljavalusid, tuleb osata lõdvestada lihaseid ja tunda vastavaid harjutusi. Õmblustöö ja pitsi kudumine nõuavad head nägemist, sest osa töid on väga peened. Viltimisega tegelejaid ohustavad liigesehaigused, kuna pidevalt tuleb olla kokkupuutes veega.

Villaste materjalide kasutamisel tekib küllalt palju lõngatolmu, seetõttu tuleb ettevaatlik olla neil, kes kannatavad tolmuallergia all.

Tekstiilitoodete valmistamisel on olulised töökoha väga hea valgustus, õige kõrgusega töötasapinnad ja mugavad toolid.

Nahatöömeister kasutab oma töös paljusid erinevaid töövahendeid sõltuvalt sellest, mida ta valmistab. Näiteks kingsepa töövahendite hulka kuuluvad spetsiaalsedõmblusmasinad, pressid, liistud jne; nahkrõivaste õmbleja kasutab erinevaid õmblusmasinaid, spetsiaalseid nõelu; väikeste tööde puhul (karbid, nahast pildid jne.) on töövahenditeks erinevad voolimispulgad, papid, liimid, värvid, õmblusmasinad, augurauad, pressid, giljotiinid. Mustrite pealepressimiseks vajab nahatöömeister klišeesid. Osa tööoperatsioone nõuavad küllaltki suurt füüsilist jõudu ja neid tehakse seistes.

Nahatolm võib olla allergiat tekitav, seetõttu on oluline, et ruumis, kus nahatöid tehakse, oleks korralik ventilatsioon.

Puidutöömeister töötab tavaliselt puutöökojas. Väiksemaid esemeid ja suveniire saab valmistada ka lihtsalt nuga ja liivapaberit kasutades, suuremate esemete valmistamiseks läheb vaja erinevaid puidutöötluspinke ja puiduseadmeid.

Sepp töötab vastava sisustusega sepikojas. Ruumides peab olema lahtise tule tegemise võimalus. Sepatööga kaasneb küllaltki tugev müra. Kui see ületab 85 dB, tuleb vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele kasutada kuulmiskaitsevahendeid (kõrvaklappe). Sepikoja ruumid on tavaliselt üsna suured, et töötamiskoha vaba ruumi suurus võimaldaks sepal oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita ja tööriistad paigutada. Tööruum ja töötamiskohad peavad olema varustatud väljatõmbeventi-latsiooniga ja ohualad märgistatud. Sepa tööruumis on olemas isikukaitsevahendid (põll, kaitseprillid, kõrvaklapid, kaitsekindad).

Sepa peamisteks tööriistadeks on erineva kaaluga haamrid-vasarad ja pihid, millega metalli hoitakse. Metall kuumutatakse ääsi kohal, alasil toimub sepistamine. Metalli tükeldamiseks kasutatakse meislit. Samuti on sepikojas olemas vahendid tule kohendamiseks ja söe tõstmiseks, ämbrid jahutusvee ja söe tarbeks, puhastusharjad. Suuremates sepikodades ja metallitöökodades lisanduvad suruõhuvasar, lõikepingid, keevitusaparaadid, treipingid, freespingid jm metallitööriistad.

Sepatöö nõuab küllaltki palju füüsilist jõudu ja sepikoja temperatuur võib olla üsna kõrge. Kuna osa tööst toimub metalliga, mis on kuumutatud kõrge temperatuurini, tuleb tööõnnetuste vältimiseks pidevalt jälgida ohutusnõudeid.

Kivisepp töötab kivitöökojas. Kivisepa põhilisteks tööriistadeks on peitlid, puurid, haamrid, saed, kiilud kivide lõhkiajamiseks. Kaitseks kildude eest kannab kivisepp vastavaid prille. Et käed ei saaks kahjustatud, tuleb töötegemisel kanda kindaid.

Oluline on ruumi ventilatsioon,et hingamisteedesse satuks võimalikult vähe kivitolmu.

Kuna suur osa käsitöömeistreist töötavad iseseisvate ettevõtjatena, saavad nad ka oma tööaega üsna vabalt valida.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Käsitöömeistri põhiteadmiste hulka kuulub Eesti rahvakultuuri ajaloo, eripära ja traditsioonide tundmine, vastava eriala ajaloo tundmine, eriala tehnikate tundmine ja valdamine.

Käsitöömeistri töös on lisaks loovusele olulisemad isikuomadused ja –võimed täpsus, püsivus, hea käeline osavus, loogiline mõtlemine. Samuti peab ta olema valmis pidevalt õppima (uusi tehnikaid, tööriistade käsitsemist jne). Koostöövalmidus on vajalik isikuomadus, kuna mitmetel käsitööaladel valmib toode rohkem kui ühe meistri töö tulemusena.

Kõigilt käsitöömeistritelt oodatakse juhindumist käsitöömeistri kutse-eetika põhimõtetest. Need põhimõtted väärtustavad ametiau ja vastutamist oma töö kvaliteedi eest. Teise autori ideid kasutatakse vaid siis, kui idee autor on seda eelnevalt lubanud. Informatsioon esemete (materjalid, koostis ja valmistusviisid) kohta, mida meister valmistab, peab olema aus. Meister peab hoiduma tegevustest, mis kahjustavad teiste käsitöömeistrite või käsitöö mainet. Ennast tuleb pidevalt arendada ja õppida.

Kuna suur osa käsitöömeistritest töötavad iseseisvate ettevõtjatena, tuleb neil tunda ettevõtluse põhimõtteid, materjalide kuluarvestust, hinna kalkuleerimist. Need käsitöömeistrid, kes oma teadmisi ja oskusi teistele edasi annavad (õpetamine n rahvaülikoolides, täienduskursustel), peavad oskama teiste tööd korraldada ja juhendada.

Konkreetse töö puhul on vaja valida eseme õige valmistusviis, materjalid, osata lugeda tööjooniseid (vilunumad käsitöömeistrid oskavad tööjoonised ise valmis teha, kasutades selleks ka arvuti abi), tunda vastava eriala tehnoloogiaid..

Tunda tuleb tööohutuse ja jäätmekäitluse nõudeid, osata vajadusel anda esmaabi (eriti sepa-, puutöö- ja kiviraiduri töös).

Taotleda saab kutsekvalifikatsiooni omistamist järgmistel aladel:

Nõuded tasemetele on kõigi ülaltoodud kutsete puhul sarnased.

Kutse-kvali-fikatsiooni tase

Mida oskab

Taotlemise eeldus

II

On võimeline etteantud kavandite, tööjoo-niste vm järgi valmistama kvaliteetseid käsitööesemeid

Erialane kutseharidus.

III

On võimeline kavandite, tööjooniste vm järgi valmistama erinevaid tehnikaid kasu-tades kvaliteetseid käsitöö-esemeid, rahva-kunstiesemete analooge jm Oskab koostada originaalesemete järgi tööjooniseid

4 a erialase töö kogemusja eri-alane täiendkoolitus või erialane kutseharidus, erialane täiendkoolitus ja 2 a erialase töö kogemus võierialane kõrgharidus

IV

Teeb kvaliteetset ja isikupärast käsitööd, osaleb iseseisva loominguga näitustel ja konkurssidel. Ta on unikaalesemete või väikesar-jade looja ja teostaja, kes oskab valmistada rahvakunstiesemete kõrgeta-semelisi koopiaid ja rekonstruktsioone.

6 a erialase töö kogemus ja erialane

täiendkoolitus või erialane kutseharidus,

alane täiendkoolitus ja 4 a erialase töö

kogemus või erialane kõrgharidus

V

On silmapaistev käsitööspetsialist ja looja, kelle tegevusel on sügav ning positiivne mõju valdkonna arengule. Loob isikupära-seid ja kvaliteetseid käsitööesemeid, esineb regulaarselt näitustel, tegeleb koolituse või õppekirjanduse avaldamisega.

12 a kutsealasetöö kogemus ja erialane täiendkoolitus või erialane kutseharidus, erialane täiendkoolitus ja 10 a erialase töö kogemus või erialane kõrgharidus, erialane täiendkoolitus ja 6 a erialase töö kogemus

Keraamik peab tundma erinevaid tehnikaid: modelleerimist, šabloontreimist, käsitreimist, valamist, pressimist, viimistlemist, kuivatamist, glasuurimist, põletamist, kipsvormi valmistamist. Samuti tuleb tunda erinevaid materjale, millest keraamikatooteid valmistatakse.

Tekstiiliala käsitöömeister peab tundma erinevaid tekstiilmaterjale, tekstiilkäsitöö tehnikaid ja töövõtteid, samuti valdkonda puudutavat erialast sõnavara. Ta peab oskama kasutada käsitööesemete valmistusjuhendid. Vilunum meister oskab ise eset kavandada ja koostada tööjooniseid.Tekstiilesemete puhul on oluline valida õige valmistusviis vastavalt materjalile. Tuleb tunda, millised tegurid mõjutavad eseme kvaliteeti (n niiskus, temperatuur, hoiutingimused jne). Ere päikesevalgus pleegitab, vale temperatuur muudab kangakiu pudedaks.

Puutöömeister peab tundma tähtsamaid rahvakultuuris kasutatavaid tähtsamaid puidutöötehnikaid ja tööriistu, erinevaid puiduliike, nende omadusi, erinevaid viimistlusmaterjale, puidutöötehnikaid. Oluline on teada, millise eseme puhul milline valmistusviis valida, missugused on need tegurid, mis mõjutavad eseme kvaliteeti.

Sepa-, kivisepa- ja puutöö nõuavad selle tegijalt head füüsilist ettevalmistust ning tähelepanelikku tööohutusnõuetest kinnipidamist.

Käsitöömeistrile vajalikud isikuomadused lisaks loovusele on ennekõike püsivus, hea käeline osavus, hea silmamälu. Ta peab oskama loogiliselt mõelda, olema pidevalt valmis ennast täiendama ja juurde õppima.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias saab õppida rahvusliku tekstiili ja rahvusliku ehituse erialal. Õppe läbimine annab rakenduskõrghariduse.Rahvusliku tekstiili erialal õpitakse üldainete kõrval traditsioonilisi tekstiilitehnoloogiaid – telgedel kudumist, silmuskudumist, heegeldamist, tikkimist. Samuti õpitakse rõiva- ja ruumikujunduse aluseid, omandatakse rahvarõivaste õmblemise tehnoloogia. Läbida tuleb 10 ainepunkti ulatuses erialapraktika.

Rahvusliku ehituse erialal õpitakse lisaks üldainetele palkehituse, metalli- ja puidutehnoloogia aluseid, saviehitust, kiviehitust, katuseid. Spetsialiseeruda on võimalik

ehitusmeistriks, palkehitusinstruktoriks, muuseumiehitajaks.

Tallinna Ülikooli käsitöö ja kodunduse erialal puututakse kokku joonistamise, maalimise, tehnilise graafika, rakenduskunsti ja rahvakunsti alustega; süvendatult omandatakse eri tekstiilitööde tehnoloogiad. Omandatud haridus võimaldab töötada huvijuhi, käsitöö ja kodunduse alase konsultandina või osaleda ettevõtluses. Eriala saab õppida ka kaugõppes. Õpinguid võib jätkata magistriõppes käsitöö ja kodunduse õpetaja magistrikraadi saamiseks.

Tallinna Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonnas õpitakse metallikunsti eriala. Kolme aasta jooksukl läbitakse palju erialakeskseid aineid - erialaprojekt, tehnoloogiakursused, eriala ajalugu; samuti õpitakse hulgaliselt üldkunstiaineid (joonistamine, maalimine, vormiõpetus, värviõpetus, üldkompositsioon). Valikained toimuvad nimekate kunstnike juhendamisel. Praktilises stuudiotöös õpitakse erinevaid tehnoloogiaid (filigraan, graveerimine, kohrutus, email, kivilihvimine, niello, mokumé gane, panus, metallide värvimine, granulatsioon, sepistamine, keevitus, sh kaasaegne laserkeevitus, treimine, trugimine).

Magistriõppes on ehtekunstil ja sepakunstil eraldi õppekava, kestvusega 2 aastat.

Keraamika osakond on ainus professionaalsete keraamikute koolitaja Eestis. Erialaainete õpetamine toimub individuaalse juhendamise kaudu. Rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli juures on võimnalik omandada magistrikraad valdkonnas, mis puudutab nüüdisaegseid kultuuriuurimusi ja rahvakunsti kultuuriteooriaid. Õpingutes rõhutatakse rahvusvahelist koostööd ja interdistsiplinaarsust, magistrantidel on võimalik valida individuaalaineid teistest ülikoolidest.Sisseastumise eelduseks on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase kunsti, kunstiajaloo, kultuuriantropoloogia või etnoloogia erialal või erandkorras muul lähierialal. Ette tuleb näidata portfolio (näidised tehtud töödest) või bakalaureusetöö (või sellele vastav lõputöö), vestlus (sh magistritöö ainetel). Magistritöö peaks olema kas kunstiprojekt koos teadusliku osaga või teadustöö, kus on kasutatud nimetatud erialade teadussaavutusi.

Nahakunsti osakond pakubajakohast akadeemilist kõrgharidust nahakunsti alal, samuti erialast magistriõpet. Restaureerimisteaduskonnas omandatakse 3-aastase bakalau-reuseõppe jooksul põhiteadmised kõikidest kunstiteoste ja ehituse juures kasutatavatest materjalidest, oskuse nendega käituda ja kahjustusi hinnata. Restaureerimiskeskuses omandatakse materjalide ja konserveerimise võtted praktilise töö käigus.

Magistriõppe (2 a.) jooksul spetsialiseerutakse ühele konkreetsele materjalile ja tegeletakse süvendatult selle restaureerimise-konserveerimise probleemidega. Magistrikraadi saamise aluseks on restaureerimiskeskuse vastavas õppetöökojas tehtud töö baasil valmiv magistritöö.

Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbli ja restaureerimise erialal (160 AP) omandatakse lisaks teoreetilis-praktilistele ainetele 74 ainepunkti ulatuses erialaaineid (mööbli, interjööri ja mööblitekstiilide ajalugu, materjaliõpetus, ruumikujunduse alused, restaureerimise alused ja restaureerimiskeemia jne). 27 ainepunkti ulatuses läbitakse praktikad..

Samas koolis saab õppida nahkesemete kujundamist. Õpiaja jooksul omandatakse nahkesemete kujundamise ja aksessuaaride disaini alused, saadakse teoreetilised ja praktilised teadmised nahast ja pabermaterjalidest, nende töötlemisest ja restaureerimisest, käsitletakse ajaloolisi ja tänapäevaseid nahakaunistustehnikaid ja köitestiile.

Tekstiiliosakonna õppekavas on ka rahvusliku tekstiiliga seonduvad õppeained ja konkreetsete tehnikate õppimine.

Kõigil ülalpoolnimetatud erialadel lõpeb õpe diplomitöö kaitsmisega

Haapsalu Kutsehariduskeskuses saab õppida käsitöötoodete valmistamise erialal. Õpe toimub põhikooli baasil ja kestab 3 aastat.Õpitakse heelgeldamist, tikkimist, silmuskudumist, kangakudumist, õmblemist, naha- ja puidutöid, savi- ja klaasitöid, taimeseadet jne. Läbida tuleb praktika, mis toimub käsitööettevõttes või käsitöömeistri juures.

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis saab õppida sepa- ja kivitööd. Õpitakse keskhariduse baasil 1 aasta. Õpitakse kivi käsitsi ja masinal töötlemise tehnoloogiaid. Valikainena on võimalik juurde õppida sepatööd ja pronksivalu.Sepatöö erialal omandatakse metalli sepistöötlemise põhimõtted ja oskused sepistöö kujundamiseks. Valikainena on võimalik juurde õppida kiviraiumist ja pronskivalu. Sepatööd saab õppida ka põhihariduse baasil. Sel juhul kestab õppetöö 3 aastat.

Kuressaare Ametikoolis saab põhihariduse baasil õppida rahvusliku käsitöö ja ettevõtluse erialal. Õppeaeg on 120 õppenädalat. Õpitakse puidu-, naha- ja tekstiilitöid, keraamikat, ettevõtluse aluseid.

Ettevalmistus võimaldab töötada tootekujundajana ja/või ettevõtjana, praktilised oskused võimaldavad alustada tööd erinevatel tarbekunsti- ja käsitööaladel. Naha-, tekstiili- või keraamika valdkonnas on võimalik sooritada riiklik kutseeksam ja saada meistritunnistus.

Paadiehitaja eriala onõppeaeg 140 õppenädalat. Lisaks üldainetele õpitakse puidutehnoloogiat, käsitsi puidu töötlemist, puidutöötlemise masinaid, joonestamist, puitpaadi ehitamist, plastik- ja metalllaevade valmistamist, majanduse aluseid, tööõigust. Põhioskused, teadmised omandatakse paadiehitusettevõtetes kogenud meistrite käe all.
Praktika toimub paate ja jahtlaevu valmistavates firmades: Luksusjaht AS; Saare Paat AS; VättaPuit OÜ; Saare Töölaevad AS.

Sillamäe Kutsekoolis õpetatakse käsitöö erialal tikkimist, heegeldamist, nii käsitsi- kui masinkudumist, pehmete mänguasjade õmblemist, riiete õmblemist, lapiõmblustehnikat, kunstlillede valmistamist, makrameed, pärlitega palmimist, punumist niplamisvarrastel, nahatööd. Lõpetamisel omandatakse ringijuhi voi käsitöömeistri elukutse.

Täienduskoolitust pakuvad Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tallinna ja Tartu Rahvaülikool (vt. ka www.vabaharidus.ee).

Huvilised saavad erinevaid käsitööliike õppida ka Euroopa Liidu poolt rahastatavate projektide raames (vt. www.folkart.ee).

TÖÖVÄLJAVAATED

Enamus käsitöömeistreid töötab iseseisvate ettevõtjatena, paljud neist teevad käsitöö tegemise kõrval ka õpetajatööd. Käsitöömeistrite töötasu sõltub sellest, kui palju neil omavalmistatud tooteid õnnestub müüa.

Keraamikud leiavad tööd ka suuremates keraamikatööstustes (n Siimusti Keraa-mikatööstuse OÜ Jõgevamaal, AS Timo Keraamika Võrus). Tööstuses töötamise puhul tuleb aga sageli leppida seeriatootmises olevate esemete valmistamisega, võimalused originaaltoodangu loomiseks on küllaltki väikesed.

Suurimateks sepikodadeks Eestis on Saaremaa Sepad ja Rossid (OÜ Viandee), kellel on oma kauplused ja kes lisaks tellimustöödele valmistavad ka masstoodangut.

Töötajate arv väikestes töökodades on 1-10. Reeglina on sepikodades vähem töötajaid, kuna seal tehakse kunstiesemeid, enamasti tellimustöid. Nn kunstsepad tegutsevad enamasti füüsilisest isikust ettevõtjatena, kuid järjest enam on hakatud eelistama osaühingu vormi. 2006.aasta aprillis tegutses 60% sepikodadest füüsilisest isikust ettevõtjatena ja 40. osaühingutena. Infokataloogide andmetel on Eestis 37 sepatöid tegevat ettevõtet (vt.www.aktiva.ee). Kõige rohkem on sepikodasid Tallinnas (10) ja Harjumaal (6). Kolm sepikoda on Võrumaal, Pärnumaal, Järvamaal ja Saaremaal, kaks Raplamaal ja Tartumaal ning üks Põlvamaal, Valgamaal, Viljandimaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal.

Puidumeistrid võivad tööd leida lisaks ise toodete valmistamisele ka erinevates restaureerimistöökodades. Paate ja jahtlaevu valmistavad Luksusjaht AS; Saare Paat AS; VättaPuit OÜ; Saare Töölaevad AS.

LÄHEDASED AMETID

Õmbleja, metallitööline, restauraator, nahakunstnik, tekstiilikunstnik, skulptor.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Käsitöömeistrite töötasu sõltub enamasti sellest, kui palju nad oma töid klientidele müüvad. Töömahukad käsitöötooted võivad olla üsna kallid, samas on nende valmistamine palju aega nõudev.

Hinda ja materjali kulu on lihtsam planeerida neil meistritel, kes teevad tellimustöid (n sepad, puidutöömeistrid) – seal lepitakse hind iga kord eraldi kokku ja hinna sisse planeerib meister ka oma töötasu osa.

Sepa- ja metallitööde teostajate keskmine palk 2005.aastal oli statistika andmetel 4200 krooni, kuid seejuures tuleb arvestada, et paljud sepad võtavad oma tulu välja dividendidena.

Paljud meistrid tegelevad lisaks toodete valmistamisele ka õpetamistööga oma oskuste edasiandmiseks ja lisaraha teenimiseks.

TÄIENDAV INFO

Kutset omistavaks organiks on: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

Pikk 22, 10133 Tallinn
Telefon: 6 604 772, 51 87 812 Faks:6 314 075
e-mail: info@folkart.ee
www.folkart.ee

Taotleda saab kutsekvalifikatsiooni omistamist järgmistel aladel:

  • Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II, III, IV, V
  • Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II, III, IV, V
  • Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II, III, IV, V
  • Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II, III, IV, V
  • Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II, III, IV, V
  • Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II, III, IV, V

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on loodud selleks, et väärtustada rahvuslikke käsitöötraditsioone, hoida neid ja edasi arendada paikkondlikku eripära arvestades. Eesmärgiks on seatud rahvusliku käsitöö kui kultuurinähtuse ja elatusallika säilitades.

Liit ühendab maakondade käsitööseltse ja koondab endas erinevaid alaliite: rahvarõivameistrid, väikeettevõtjad, pitsimeistrid, käsitöömeistrid, kangakudujad, mänguasjameistrid, Eesti Lapitöö Selts, Eesti Paeliit, Eesti Seppade Ühendus.

Eesti Metallikunstnike Liit on Eesti Kunstnike Liidu alaliit, kuhu kuulub 72 metallikunstnikku (www.eaa.ee).

Eesti Seppade Ühendus
www.eestisepad.ee

Gunnar Vares
tel. 51 06 657
info@sepakunst.com

Ivar Feldmann
tel. 50 10 641
sepp@art.tartu.ee

Kutseala hõive

RAHVAKUNSTI- JA KÄSITÖÖMEISTRID

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Käsitöölised, kes kasutavad puitu, kivi jms materjale (sh pabertoodete valmistajad) (ISCO 7331)

Käsitöölised, kes kasutavad riiet, nahka jms materjale (ISCO 7332)

Savi- ja portselanimeistrid (ISCO 7321)

31

30

10

43

137

3

43

154

6

2005

Käsitöölised, kes kasutavad puitu, kivi jms materjale (sh pabertoodete valmistajad) (ISCO 7331)

Käsitöölised, kes kasutavad riiet, nahka jms materjale (ISCO 7332)

Savi- ja portselanimeistrid (ISCO 7321)

19

19

7

34

120

6

52

217

11

2006

Käsitöölised, kes kasutavad puitu, kivi jms materjale (sh pabertoodete valmistajad) (ISCO 7331)

Käsitöölised, kes kasutavad riiet, nahka jms materjale (ISCO 7332)

Savi- ja portselanimeistrid (ISCO 7321)

23

9

4

40

107

4

61

201

12

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

Allikas: Sotsiaalministeerium

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

Kalandus

1 142

1 096

1125

Mäetööstus

75

81

90

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

Ehitus

3 622

4 502

5867

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

Finantsvahendus

564

666

809

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

Haridus

464

508

563

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 407

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

10 899

Keskmine brutotunnitasu 2005.a.

Keskmine brutotunnitasu 2005.a.

mehed

naised

Savi-, portselani- ja klaasimeistrid jms töölised (ISCO 7330)

45,80

...

Käsitöölised, kes kasutavad puitu, riiet, nahka jms materjale (ISCO 7330)

60,46

25,19*

Käsitöölised, kes kasutavad puitu, kivi jms materjale (ISCO 7331)

63,20

25,27

Käsitöölised, kes kasutavad riiet, nahka jms materjale (ISCO 7332)

...

25,13

Sepad, vasara- ja stantsisepad

37,65

* tasu suur erinevus meeste ja naiste vahel tuleneb ilmselt sellest, et naised teevad pigem neid töid, kuskasutatakse riiet, mehed jällegi on pigem puidutöö tegijad.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 22. 07. 2008. 03:29

Time: 0.1382430 s.