et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Psühholoog

Kool.ee-haridusportaal :: Psühholoog Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePsühholoog,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Psühholoog

OLULISED MOMENDID

  • Psühholoog uurib ja hindab inimeste psüühilisi protsesse ja kasutab niiviisi saadud teadmisi inimeste ja inimgruppide aitamiseks
  • Psühholoogi töö eeldab eetikat ja vastutust teise inimese ees
  • Psühholoog peab pidevalt ennast täiendama ja oskama olla psüühiliselt tasakaalus, et pakkuda oma klientidele kõrgekvaliteedilist teenust.

TÖÖ ISELOOM

Psühholoogi töö põhisisuks on inimeste individuaalsete iseärasuste uurimine ja nende nõustamine psühholoogilistes küsimustes. Psühholoogi ülesanneteks on inimese hingeelu ja käitumisega seotud probleemide ennetamine, hindamine, vastavate sekkumiste läbiviimine (nõustamine ja konsulteerimine), koolitamine ja uurimistöö. Psühholoogi töö on seotud peaasjalikult probleemide lahendamisega ja ta puutub kokku enamjaolt õnnetumate ja probleemsemate inimestega. Psühholoogile vajalikud oskused on ühelt poolt empaatia ja salliv suhtumine, et suuta inimese probleemidesse sisse elada, teiselt poolt aga oskus end taastada, et ta teiste probleemidest emotsionaalselt läbi ei põleks.

Psühholoogide hulgas on väga erinevaid elukutseid – individuaalne nõustamine nõuab hoopis teistsuguseid eeldusi ja oskusi kui psühholoogia õpetamine suurtele rühmadele ja sellest omakorda on erinev töö iseloom ja nõudmised psühholoogile, kes viib läbi teaduslikke eksperimente üldkehtivate seaduspärasuste väljaselgitamiseks. Eestis on tänapäeval kõige enam esindatud järgmised psühholoogia ala elukutsed: psühholoog (lisaspetsialiseerumistega psühholoog-nõustaja või organisatsioonipsühholoog); koolipsühholoog; kliiniline psühholoog (lisaspetsialiseerumistega psühholoog-psühhoterapeut, kliiniline lapsepsühholoog, kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, neuropsühholoog); psühholoogiaõpetaja; psühholoogiateadlane.

Kõige levinumalt seostatakse psühholoogi elukutset nõustajana. Spetsiaalsete kursuste läbimine annab psühholoogile oskuse erinevate nõustamismeetodite kasutamiseks. Kursused on tasulised ja erinevate pikkustega, läbiviijad on parimad spetsialistid nii Eestist kui ka välismaalt. Levinumad on pereteraapia, gestaltteraapia, kognitiivse teraapia ja psühhoanalüüsi erinevad meetodid. Enamus nõustajaid tegutseberapraksises.

Nõustajana töötav psühholoog peab oskama töötada nii ühe kliendiga individuaalselt kui gruppidega. Ta peab oskama kliendiga vastutust jagada ja aidata tal oma probleeme lahendada, mitte teha seda tema eest. Tasakaalukus ning empaatiavõime on nõustajale hädavajalikud omadused.

Psühholoog rakendab psühholoogia meetodeid üksikisiku, organisatsiooni või ühiskonna tasandil. Lisaks individuaalnõustamistele aitavad psühholoogid kujundada firmade sisekliimat - korrastavad firmasiseseid suhteid ja võimaluse korral mõjutavad teatud ühiskonnakihtide arvamusi ja hoiakuid.

Organisatsioonipsühholoog töötab kas kindla ettevõtte juures pidevalt või nõustab ettevõtet tellimuse alusel. Tööülesandeks on ettevõtte juhtimisstruktuuride mõjutamine, töötajate tööstressi vähendamine, firmasiseste konfliktide lahendamine, klienditeenindusega seonduva mõjutamine, sisekoolituste läbiviimine ja ka töökeskkonna ning mainekujundus. Inimkapital omab majanduses üha suuremat väärtust ja firma töötajate heaolust sõltub ka firma heaolu ja produktiivsus. Ala on väga perspektiivikas. Organisatsioonipsühholoogi töö sisaldab nii tööd andmebaasidega, koolituse/nõustamise ettevalmistust ja selle läbiviimist.

Kliinilise psühholoogi tegeleb psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, vaegur-luse ja riskikäitumise hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega. Ta hindab ja mõõdab nende inimeste isiksuseomadusi, psüühilisi protsesse ja probleeme, kellel on mingeid kehalisi või psüühilisi haigusi või on raskendatud psühhosotsiaalne toimetulek igapäevaelus. Samuti diagnoosib ta psüühika- ja käitumishäireid, teeb psühhoteraapiat, nõustab, konsulteerib. Vajadusel tuleb tal õpetada ja juhendada nooremate kolleegide tööd, osaleda tervisepoliitika planeerimises ja programmide hindamises. Kohtu- ja kor- rektsiooni suunal töötav kliiniline psühholoog annab eksperthinnanguid kliinilise psühholoogia valdkonda kuuluvates õiguslikes, sõjaväekõlbulikkuse jms. küsimustes. Kliinilised psühholoogid töötavad tervishoiuteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksises.

Neuropsühholoog on Eestis kõige uuem psühholoogi kutse. Neuropsühholoogia tegeleb psühholoogia ja neuroloogia kokkupuudete uurimisega, st kuidas ajutegevus mõjutab psühholoogilisi protsesse ja käitumist. Neuropsühholoogid tegelevad peamiselt akadeemilise uurimistööga ja/ või töötavad igapäevaselt neuropsühholoogiliste probleemidega patsientidega (st inimestega, kellel on nende neuroloogilisest seisundist tingitud psühholoogilisi kõrvalekaldeid või on põhjust neil seda uurida).

Psühholoog-teadlane töötab kõrgkooli juures, tegeledes psüühiliste protsesside teadusliku uurimisega. Paljud teadlased on ka õppejõud. Eestis on kõrgel tasemel psühholoogiateadus ja eelkõige võiks nimetada teadlasi, kes uurivad inimese taju, mõtlemist, isiksust, käitumise neurobioloogilisi mehhanisme, keskkonda.

Psühholoogi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete järgimine. Töö pingelises keskkonnas ja haavatavas olukorras klientidega nõuab head probleemikäsitlemis- ja suhtlemisoskust, oskust teisest inimesest aru saada teda hukka mõistmata, sõbralikkust ja siirust.

Psühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes, tervishoiuteenuse osutaja juures, riiklikes ja eraettevõtetes, koolitus- ja konsultatsioonifirmades ning erapraksises. Psühholoogi elukutse on väga mitmekülgne - kohtuma peab väga erinevate inimestega ja lahendama peab väga erinevaid probleeme. Seetõttu on psühholoogias soovitav spetsialiseerumine.

TÖÖTINGIMUSED

Psühholoog töötab siseruumides. Ruum peab olema hästi valgustatud, vaikne ning isoleeritud kõrvalistest segajatest. Kabineti sisustus peab toetama seda, et klientidega tekiks usaldusväärne kontakt - kõigile mugavad istmed vestlemiseks, laud testide täitmiseks. Grupitöö puhul on ruum suurem ja istmeid peab olema võimalik paigutada ringikujuliselt. Kui psühholoog on eraldatud tähtsalt suure laua taha, ei saa toimuda partnerlussuhet.

Psühholoogi töö on vaimselt väga pingutav, mistõttu on ta vastuvõtuaeg piiratud, et tagada igale kliendile kõrgetasemeline abi. Erandiks on kriisiolukorrad, mis määravad töö aja ja koha – psühholoog, kellel on ettevalmistus töötada kriisiolukorras, peab olema valmis tegema kodu­visiite või sõitma katastroofipiirkonda.

Oma töövahendid valib psühholoog ise vastavalt oma kvalifikatsioonile ja valdkonnale, kus ta töötab. Enamjaolt on kõigil abivahendiks oma testidekogum, raamatud, lisaks vajavad teatud teraapiad näiteks muusikakuulamisvõimalust, videosüsteemi videotreeningute läbiviimiseks, joonistamisvõimalust, jne. Andmebaas klientide kohta peab olema kättesaamatu kõrvalistele isikutele.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Psühholoogiks ei sobi igaüks. Esimeseks eelduseks on huvi inimese ja tema hingeelu vastu. Vaatamata sellele, et kõik psühholoogid pole konsultandid, on oluline hoolivus ja eetiline hoiak inimeste suhtes. Psühholoogi olulisteks isikuomadusteks on viisakus ja tähelepanelikkus, empaatilisus, tolerantsus, usaldusväärsus ja kohusetundlikkus. Kuna töö on vaheldusrikas, toimub muutuvates tingimustes ja sisaldab ootamatusi, nõuab see psühholoogilt pingetaluvust, loovust, iseseisvust ja otsustusvõimet. Ka on oluline kontseptualiseerimisvõime, et psühholoog suudaks psühholoogia teooriate abil nähtusi ja protsesse kirjeldada, seletada ja prognoosida.

Eesti Psühholoogide Liit on määratlenud Liidu liikmetele eetilised nõudmised. Kirjutamata seadusena kehtivad need nõuded kõigile psühholoogidele, ka nendele, kes Psühholoogide Liidu liikmed ei ole. Usalduse kaotanud psühholoog ei saagi enam oma erialal edukalt tegutseda.

Eesti Psühholoogide Liidu liikmete eetilised põhimõtted:

  • Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas.
  • Psühholoog ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada, olene-mata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest.
  • Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töö-meetodeid ega vahendeid.
  • Psühholoog ei kasuta oma eriala- ja ametinimetusi eraisikuna tegutsedes.
  • Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maail-matasemele ja nende omandatuse.
  • Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast,st
    a) tagab kliendi privaatsuse ja (teda puudutava info) konfidentsiaalsuse;
    b) tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas.

Psühholoogi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis: Psühholoog III, IV, V 

Psühholoogi III kutse taotlemise eelduseks on erialase akadeemilise õppe läbimine.

Psühholoogi IV kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga või psühholoogi III kvalifikatsiooni olemasolu, erialane täiendkoolitus (40 AP) ja töökogemus vähemalt 3 aastat.

Psühholoogi V kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga, erialane täiendkoolitus, mis vastab IV kvalifikatsioonile ja lisaks 20 AP ning töökogemus vähemalt 10 aastat ning erialaste publikatsioonide avalda-mine, sealhulgas vähemalt 1 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeri-tavas erialaajakirjas.

Psühholoog IV, V võib erioskuste- teadmiste omandamisel spetsialiseeruda psühholoog - nõustaja erialale või organisatsioonipsühholoogia valdkonda. Spetsialiseerumine psühholoog-nõustaja erialal nõuab teadmisi ja oskusi psüühilise distressi ja probleemse käitumise hindamise, korrigeerimise ja ennetamise ning toetava psühhoteraapia teaduslikult kontrollitud meetodite kohta. Spetsialiseerumine organisatsiooni-psühholoogiale nõuab eriteadmisi organisatsiooni- ja juhtimisteooriates.

Kutsekvalifikatsiooni omistamise aluseks on taotleja erialane haridus, erialane töökogemus, täienduskoolitus ning tegelikud oskused ja teadmised.

Kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks peavad psühholoogil olema teadmised:

  • psühholoogia põhivaldkondadest (üld-, kognitiivne-, diferentsiaal-,arengu-sotsiaal,-isiksuse-, töö- ja organisatsiooni-, kliiniline-, tervise-, koolipsühholoogia, psühho­patoloogia;
  • psüühika bioloogilistest alustest (neuroanatoomia, -psühholoogia, -keemia, psühho­farmakoloogia, geneetika)
  • psühholoogia ajaloost
  • psühholoogia meetoditest ja tehnikatest
  • tervishoiu-, haridus- ja sotsiaaltöö korraldusest
  • psühholoogiliste uuringute ja hindamiste läbiviimisest
  • suhtlemisest
  • koostööst oma ja teiste erialade spetsialistidega.

Põhioskuste kõrval on olulised ja sotsiaalsed ja individuaalsed oskused ning eeldused:

  • viisakus ja tähelepanelikkus
  • empaatilisus
  • tolerantsus
  • usaldusväärsus
  • pingetaluvus
  • kohusetundlikkus
  • loovus
  • iseseisvus
  • otsustusvõime
  • kontseptualiseerimisvõime (oskus seletada ja prognoosida nähtuste ja protsesside toimimist ja arengut).

Kliiniline psühholoog IV, V 

Kliinilise psühholoogi IV kutse taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga või erialase magistriõppe läbimine ja vähemalt 3-aastane erialane töökogemus.

Kliinilise psühholoogi V kutse taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga, erialane täiendkoolitus (20 AP) ja erialane töökogemus vähemalt 10 aastat ning erialaste publikatsioonide, sh vähemalt 1 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates erialaajakirjades.

Koolipsühholoog III, IV, V

Koolipsühholoogi III kutse taotlemise eelduseks on erialase akadeemilise õppe läbimine.

Koolipsühholoogi IV kutse taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga või koolipsühholoogi III kvalifikatsiooni olemasolu, erialane täiend­koolitus (40 AP) ja töökogemus vähemalt 3 aastat.

Koolipsühholoogi V kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga, erialane täiendkoolitus (20 AP) ja töökogemus vähemalt 10 aastat ning erialaste publikatsioonide avaldamine, sealhulgas vähemalt 1 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates erialaajakirjades.

Kõigi kolme puhul on kutset omistavaks organiks Eesti Psühholoogide Liit www.epl.org.ee

Olulised eeldused psühholoogia ainete omanadamiseks annavad üldhariduskooli ainetest bioloogia, matemaatika, aga ka eesti ja inglise keel.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Õppimise käigus omandavad tulevased psühholoogid teadmisi erinevatest valdkondadest:

Nende hulka kuuluvad näiteks sissejuhatus ettevõttemajandusse, rahvamajandusse, õigus­teadusesse, sotsioloogia alused, aga ka

  • sotsiaalpsühholoogia
  • suhtlemispsühholoogia
  • teadusliku uurimistöö alused
  • kognitiivne psühholoogia
  • kliiniline psühholoogia
  • keskkonnapsühholoogia
  • koolipsühholoogia
  • perepsühholoogia
  • tervisepsühholoogia
  • juhtimispsühholoogia jne.

2006. aastal saab psühholoogiat õppida kolmes Eesti kõrgkoolis – Tartu ja Tallinna Ülikoolis ning Akadeemia Nordis.

Tartu Ülikoolis õpetatakse psühholoogiat kõigil akadeemilise õppe astmetel (bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe).

Keskharidus võimaldab astuda bakalaureuseõppesse, mis kestab 3 aastat (avatud ülikoolis 4 a.). Tartu Ülikoolis tuleb sissesaamiseks läbida

  1. Akadeemiline test - sisseastumiseksam (40 punkti) või SAT test
  2. Erialakatse - sisseastumiseksam (40 p.) koosneb kirjalikust testist ja vestlusest
  3. Emakeele kirjand - riigieksam (10 p.)

5.Võõrkeel - inglise, saksa, prantsuse või vene keel - riigieksam (10 p.)

Akadeemilise testi eesmärgiks on anda objektiivne hinnang üliõpilaskandidaadi aktuaalsele üldintellektuaalsele valmisolekule ülikooliõpinguiks. Edukate õpingute eeldustena peetakse vajalikuks järgmiste oskuste/teadmiste olemasolu: loogiline ja matemaatiline mõtlemine; keeleliste väljendusvahendite valdamine; jooniste, tabelite, diagrammide ja muu graafilise info edastamisvahendite valdamine; võõrkeele oskus; looduses ja ühis-konnas toimuvate põhiprotsesside mõistmine. Need, kes akadeemilise testi sooritamise eest saavad 80 punkti või enam, võetakse vastu riigieelarvelisele õppekohale.

Bakalaureuseõppes omandatakse esimeste aastate jooksul alusteadmised psühholoogia põhi­mõistetest ja -käsitlustest, kesksel kohal on sellised ained nagu arengu-, isiksuse-, sotsiaalpsühholoogia, tunnetuspsühholoogia, kliiniline psühholoogia. Lisaks on olulisel kohal inimese bioloogilise külje tundmaõppimine (neurofüsioloogia ja -psühholoogia, geneetika, emotsioonide psühhobioloogia jpt). Uurimismeetodite ja eksperimentaalpsühholoogia praktikumides omandatakse praktilisi inimeseuurimise oskusi. Õpitakse erinevais psühholoogilistes uuringutes kasutatavaid andmete kogumise viise ning kogutud andmete statistilise töötlemise meetodeid ja interpreteerimise võimalusi.Bakalaureusekraad on võimalik saada ka avatud ülikooli vormis. Õppetöö toimub kolmepäevaste tsüklitena reedest pühapäevani 5-6 korda semestris (kord või kaks ühes kalendrikuus). Semestri lõpus on eraldi eksamisessioon. Nii päevase kui Avatud Ülikooli lõpetanud saavad sotsiaalteaduse bakalaureuse kraadi.

Bakalaureuseastme läbinud võivad töötada väga erinevatel inimsuhete korraldamisega seotud ametikohtadel, samuti kutselise psühholoogi abilisena (kuid mitte iseseisvalt praktiseeriva psühholoogina). Psühholoogia kutse saamine eeldab õpingute jätkamist magistritasemel.

Tallinna Ülikoolis saab õppida psühholoogiat, samuti on võimalik valida psühholoogia inimeseõpetuse suund. Bakalaureuseõppe inimeseõpetuse suund sobib nendele, kes hoolivad inimese psühholoogilisest ja füüsilisest heaolust, tahavad töötada inimestega. Inimeseõpetuse suuna lõpetaja saab laiapõhjalise hariduse kaasaegses terviklikus inimese käsitluses. Õppekava läbinu omab teadmisi nii psühholoogia, meditsiini kui tervisekäitumise valdkonnas. Programm loob eeldused töötamiseks sotsiaalvaldkonna teadmisi nõudvatel ametikohtadel ning õpingute jätkamiseks magistriõppes.

Vastuvõtmisel arvestatakse emakeele ja matemaatika riigieksami tulemust ning ühte eksamit kandidaadi vabal valikul: võõrkeel, ajalugu, ühiskonnaõpetus võibioloogia. Veel viiakse läbi silmaringitest ning grupitöö (valitud teema analüüs grupis), kus hinnatakse koostööd rühmaga, esinemisoskust, arutlusloogikat ning argumenteerimisoskust. Lisaks toimub individuaalne vestlus.

Psühholoogia eriala lõpetanud töötavad erinevatel elualadel psühholoogide, personali­spetsialistide, juhtide, koolitajate, konsultantide, nõustajate jt inimressursside ekspertidena. Lõpetajad leiavad rakendust nii riigi- kui erasektoris – haridus- ja tervishoiuasutustes, tugikeskustes, riigiametites, teenindus- ja tootmissfääris, meedias jm.

Akadeemia Nord

Psühholoogia (3+2) õpetamine toimub rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavade alusel bakalaureuse­­õppe tasandil eesti ja vene keeles ja magistriõppe tasandil eesti keeles. Bakalaureuseastmele vastuvõtu tingimuseks on Eestis saadud keskharidus või sellele vastav välisriigi haridus. Läbida tuleb üldteadmiste test ja sisseastumisvestlus. Vastuvõtutingimused edukalt täitnute immatrikuleerimine üliõpilaseks toimub pärast 1/5 õppemaksu tasumist ning vastava lepingu sõlmimist. Vastuvõtukomisjon langetab oma otsuse järgmisel päeval pärast vestlust.

3-aastane bakalaureuseõpe annab laiapõhjalised teadmised sotsiaalteaduste, sealhulgas eriala (õigusteaduse, psühholoogia, marketingi ja reklaami) valdkonnas. Bakalaureuseõppe läbimine annab kvalifikatsiooni, mis võimaldab töötada erialaseid alusteadmisi nõudvatel ametikohtadel.

2-aastase magistriõppes omandatakse eriala. Magistriõppesse pääsemise eeldusteks on: bakalaureuse­kraad ja sellele vastav haridus sotsiaalteadustes või rakenduskõrghariduse diplom ning sisseastumisvestluse edukas läbimine. Teiste õppevaldkondade bakalaureusekraadi või sellele vastava haridusega lõpetanud läbivad magistriõppes ka eeldusained.

Magistriõppe eesmärk on anda vastav erialane kvalifikatsioon (jurist, psühholoog, kommunikatsiooni- või meediajuht jne), mis võimaldab töötada keskastme spetsialisti või juhi ametikohal. Magistriõppe päevases õppes saab spetsialiseeruda juhtimis- ja organisatsiooni-psühholoogiale, isiksuse- ja arengupsühholoogiale, nõustamispsühholoogiale. Magistriõppe kaugõppes saab lisaks päevase õppe spetsialiseerumistele õppida ka koolipsühholoogiat.

Doktoriõppesse kandideerijal peavad olema täidetud järgmised tingimused: magistrikraad või sellele vastav haridustase, lõputöö kaitsmiskomisjoni soovitus doktoriõppesse astumiseks või vastava eriala teadlase või tippspetsialisti soovitus, instituudi direktoriga kooskõlastatud esialgne doktoritöö teema, doktoritöö kavand (2-3 lk), sisseastumisvestluse läbimine.

Kutsealaseks enesetäiendamiseks on psühholoogidel mitmeid võimalusi: avatud ülikoolide juures, suveülikooli kursustel, samuti organiseeritakse pidevalt koolitusi, kus lektoriteks on oma ala tunnustatud asjatundjad välismaalt.

TÖÖVÄLJAVAATED

Psühholoogia eriala lõpetanud töötavad erinevatel elualadel psühholoogide, personali­spetsialistide, juhtide, koolitajate, konsultantide, nõustajate jt inimressursside ekspertidena. Lõpetajad leiavad rakendust nii riigi- kui erasektoris – haridus- ja tervishoiuasutustes, tugikeskustes, riigiametites, teenindus- ja tootmissfääris, meedias jm.

Kliinilised psühholoogid töötavad tervishoiuteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksises.

LÄHEDASED AMETID

Psühholoogile lähedased ametid on eripedagoog, karjäärinõustaja, kooli karjääri­koordinaator, pedagoog, personalijuht, personalispetsialist, psühhiaater, sotsiaaltöötaja, suhtlemistreener.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Ühtset palgasüsteemi psühholoogidel pole, töötasu sõltub valdkonnast, kus psühholoog töötab. Erapraksises töötavad psühholoogid reeglina tunnitasu alusel. Koolides, haiglates töötavatel psühholoogidel on kuupalk.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Psühholoogide Liit.

Postiaadress: Tartu Ülikool, Tiigi 78, 50410 Tartu
Tel: 7 375 902
Faks: 7 375 900
http://www.epl.org.ee/

Kutseala hõive

PSÜHHOLOOGID

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Psühholoogid (ISCO 2445)

2

75

96

2005

Psühholoogid (ISCO 2445)

8

65

84

2006, jaan.-juuni

Psühholoogid (ISCO 2445)

4

39

54

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
Allikas: Sotsiaalministeerium

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 – III kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 407

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

10 899

Keskmine brutotunnitasu 2005.a.

Keskmine brutotunnitasu 2005.a.

naised

Psühholoogid (ISCO 2445)

52,98

Statistikaameti andmed

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 22. 07. 2008. 03:18

Time: 0.0574028 s.