et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Keemik, keemiatehnoloog

Kool.ee-haridusportaal :: Keemik, keemiatehnoloog Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKeemik, keemiatehnoloog,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Keemik, keemiatehnoloog

OLULISED MOMENDID

  • Keemikute tööl on suur tähtsus inimeste tervise ja igapäevaelu turvalisuse seisukohast.
  • Kõik meid ümbritsevas keskkonnas, olgu siis looduses või inimese poolt tehtud, koosneb kemikaalidest.
  • Keemilised uuringud on aidanud avastada ja arendada väga paljusid tooteid (nt sünteetilised kiud, värvid, ravimid, kosmeetikatooted, elektroonikakomponendid).
  • Keemiku töö on mitmekesine ja vähe rutiini sisaldav.

TÖÖ ISELOOM

Keemikud uurivad erinevate ainete koostist, ehitust, nende omadusi ja omavahelisi reaktsioone. Nad otsivad samuti viise ainete valmistamiseks ja kindlakstegemiseks. Töö­ülesanded vahelduvad sõltuvalt konkreetsest töökohast. Töökohad keemikutele on keemia­tööstuses, kõrgkoolides, laboratooriumides.

Keemikud on üldjuhul spetsialiseerunud teatud alale.

Analüütikud tegelevad proovide komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega. Lisaks uurivad analüütikud, missugune on ühendite erinevate komponentide omavaheline mõju. Nende tööks on samuti uute analüütiliste tehnikate väljaarendamine. Ka määravad nad keemiliste saastajate olemasolu ja hulka õhus, vees, toidus, pinnases ja mujal.

Orgaanikud uurivad süsinikahelal baseeruvate ühendite struktuuri, omadusi ja nende koostist ning nende omavahelisi reaktsioone. Erinevate ühendite sünteesimisel saadakse ained, mida saab kasutada mitmetes valdkondades (ravimid, plastikud, elastomeerid).

Anorgaanikud uurivad anorgaanilisi ühendeid, näiteks selliseid, mida kasutatakse elektroonikas (erinevad kristalsed ühendid).

Füsiko-keemikud ja teoreetikud uurivad aatomite ja molekulide füüsikalisi omadusi ning selgitavad, kas ja kuidas keemiline reaktsioon toimub. Nende töö tulemuseks võib näiteks olla uus ja parem energiaallikas.

Materjalikeemikud (ka materjaliteadlane) uurivad erinevate materjalide omaduste ja struktuuri omavahelisi seoseid ja selle alusel arenda välja uusi materjale. Samuti uurivad nad viise, kuidas erinevaid materjale tugevdada või ühitada. Materjaliteadus hõlmab materjale, mida kasutatakse autodest, lennukitest, sildadest kuni rõivasteni ja majapidamistarveteni.

Biokeemiku töö hõlmab nii bioloogiat kui keemiat. Uuritakse keemilisi ühendeid, nende reaktsioone ja vastastikuseid toimeid elusorganismides. Biokeemik võib töötada mitmetel erinevatel aladel, muuhulgas uurimustööd tehes, haiglakeemikuna, tootearendustöös. Samuti võib ta töötada keemia- või bioloogiaõpetajana.

Pidevalt laienevad keemia need valdkonnad, mis hõlmavad endas ka teisi loodusteadusi. Selle tulemusena teevad omavahel koostööd bioloogid, insenerid, arvutispetsialistid ja keemikud.

Uurimisasutustes töötavad keemikud (ülikoolid, laborid, teadusasutused) tegelevad eelkõige uurimustööga. Uurimistöös tehakse palju katseid ja arendatakse välja uusi meetodeid. Uurimus- ja arendustööle lisaks kuulub keemiku töö hulka teaduslike artiklite kirjutamine, enese kursishoidmine oma erialakirjandusega ja uuringute tulemustega, aruannete kirjutamine, koosolekutel osalemine. Osalemine konverentsidel ja väliskoolitustel on töö üheks osaks. Tehakse rahvusvahelist koostööd.

Tööstusettevõttes on keemiku töö seotud tootearenduse ja kvaliteedi jälgimisega. Kemikaale tootvates tehastes puutub keemiatehnoloog otseselt kokku tootmise ja kvaliteedi kontrolliga. Ta valmistab töötajate jaoks ette instruktsioone (juhiseid), kus on määratletud vastava toote koostisosad, segamisajad, temperatuurid valmistusprotsessi iga etapi jaoks. Samuti jälgib ta automatiseeritud protsesse, et toode oleks valmistatud nõuetekohaselt, võtab toorainest või valmistoodangust proove, et olla kindel nende vastavuses tööstusharus ja riigis kehtestatud standarditele. Testide tulemused pannakse kirja ja analüüsitakse. Keemiatehnoloog töötab koos keemikute ja keemiainseneridega arendades ja kasutades kemikaale ja nendega seotud tooteid ning vastavaid seadmeid. Uurimis- ja arendussuunal töötav keemiatehnoloog juhib erinevaid laboratoorseid protseduure alates rutiinsest protsessi kontrollimisest kuni keeruliste uurimisporojektideni. Näiteks võib ta koguda ja analüüsida õhu- ja veeproove, et määrata saastatust või toota orgaanilise sünteesi teel erinevaid sulameid.

Laborid võivad kuuluda uurimisasutuste koosseisu, olla tööstusettevõtte allüksuseks või toimida iseseisvate analüüsilaboritena. Keemiku ülesandeks laboritöös on proovide võtmine ja analüüsimine. Lisaks tuleb tal osata hinnata analüüside tulemusi ning läbi viia kvaliteedi kontrolli protseduure. Keskkonnalaborites on rutiinseid ülesandeid nagu teatud keskkonna­proovide võtmine ja analüüsimine. Laborites arendatakse välja ka uusi analüüsi­meetodeid. Keemiku ülesannete hulka võib kuuluda ka analüüsideks vajalike vahendite hankimine, hindamine ja testimine, kasutusjuhiste loomine nende vahendite kasutajatele (nt laborandid ja teised laboratooriumi töötajad).

Keemik, kellel on ka õpetaja pädevus, võib töötada õpetajana koolis, keemiavaldkonna koolitajana või õppematerjalide loojana. Biokeemiale spetsialiseerunud keemik võib õpetada ka bioloogiat.

Teatud aladel kuuluvad keemiku ülesannete hulka ka müügi- ja turundusega seotud tegevused. Keemik võib töötada laboratooriumiseadmete ja –vahendite (kemikaalid, reaktiivid) müüjana või turustada erinevaid farmaatsiatooteid(ravimiesitleja).

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Erinevates tööpaikades (laborid, kõrgkoolid ja uurimisasutused, tööstusettevõtted, õpetamine, äriline tegevus) on keemikute töötingimused praegusel ajal suhteliselt lähedased teiste erialade tingimustele. Üldjuhul ei ole töökeskkond tervistkahjustav.

Keemiku töö on peaasjalikult päevatöö 8-17-ni. Kõrgkoolides või uurimislaborites töötavatel keemikutel tuleb käia ka seminaridel ja konverentsidel, mis eeldab valmidust reisimiseks.

Enamuse tööajast veedab keemik ruumis, mõnikord tuleb töötada ka välitingimustes (proovide võtmine ja mõnede välimõõtmiste teostamine).

Vaimse töö osa on keemiku töös päris suur, füüsiline osa järjest väheneb. Enamikus kohtades on töö vaheldusrikas, rutiinse osa tööst teevad tavaliselt laborandid.

Laboratooriumitöös kasutatakse erinevaid seadmeid ja kemikaale. Tavaliste keemiliste analüüside puhul kasutatakse töövahenditena pipette, mensuure, kaale jms. Päris palju on kasutusel uusi kaasaegseid töövahendeid (nt automaatsed mikropipetid) ning järjest enam viiakse läbi aparatuurseid analüüse. Kaasaegsetes keemiauuringutes kasutatakse abistavana arvutitehnikat (modelleeritakse uusi aineid ja prognoositakse nende omadusi ja omavahelisi reaktsioone). Arenenumate uurimismeetodite hulka kuuluvad spektroskoopilised meetodid. Nende meetodite abil selgitatakse algainekoostis.

Vastavad seadmed (spektromeetrid, kromatograafid) on küll kallid, kuid see-eest on analüüse võimalik teha kiiresti.

Kaasaegsetest vahenditest hoolimata tuleb töös hoolikalt arvestada ohutusnõuetega – tegemist on ikkagi kemikaalidega, mis võivad olla mürgised, söövitavad. Ettevaatlikud peaksid olema allergikud ja astmaatikud, et nende tervislik seisund ei halveneks.

Osades laborites tuleb suhelda klientidega – proovide toojatega (nt kaevu omanik võib viia veeproovi tervisekaitse- või keskkonnalaborisse). Tervisekaitselaborid analüüsivad toidu­proove, kosmeetikatooteid jne.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Keemiku töös on vaja eelkõige analüütilist, loogilist mõtlemist ja iseseisva töö oskust. Väga olulised omadused on täpsus ja vastutusvõime. Analüüse läbi viies tuleb täpselt järgida analüüsi tegemise reegleid, et tulemused oleksid usaldatavad. Kasuks tulevad head matemaatilised võimed: kuigi aparaadid on paljuski abiks, peab keemik ka ise suutma arvutada analüüsiks vajalikku ainete kogust.

Kuna uurimistöös töötatakse sageli töörühmadena, aitab töö sujuvale kulgemisele kaasa hea suhtlemis- ja koostööoskus.

Vastunäidustuseks keemiku (biokeemiku) töös võib olla allergia esinemine või ülitundlikkus teatud ainete suhtes. Esmajoones võib see olla takistuseks töötamisele laboris.

Keemik peab pidevalt kursis olema teaduse uusimate saavutustega, teoreetiliste teadmistega ja oskama uurimustest saadud andmeid sobitada igapäevaeluga. See eeldab eriala arengu pidevat jälgimist. Kasu on heast keelteoskusest, eriti inglise keelest, kuna valdkonna uusimad saavutused on tavaliselt kättesaadavad inglise keeles kas ajakirjades või interneti kaudu. Keemikul tuleb olla kursis teadusliku kirjandusega, samas osata seda kriitiliselt kasutada. Juhina töötades läheb vaja juhtimisoskusi ja ka teadmisi majandusest.

Isikuomadustest on tähtsamad: huvi uurimistöö vastu (laboratoorne ja välitöö ning teadustöö), võime mõelda loogiliselt ja loovalt, võime töötada täpselt, kannatlikkus, püsivus, uuriv vaim.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Tartu Ülikooli keemia erialal on bakalaureuseõppes õppeaeg 3 aastat, lõpetamisel omandatakse loodusteaduse bakalaureuse kraad.

Sisseastumisel nõutavad riigieksamid on emakeele kirjand, võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse või vene keel) ning sisseastuja valikul füüsika, keemia või matemaatika eksam. Õpe annab hea teoreetilise ettevalmistuse, kus suur osa on loogilise mõtlemise ja analüü-sivõime arendamisel. Oluline koht on ka käeliste oskuste arendamisel: õppekavas sisalduva ulatusliku praktikumide tsükli käigus omandab tulevane keemik kõik olulisemad töövõtted, õpib teostama nii keemilist analüüsi kui sünteesi. Keemia 3-aastase bakalaureuseõppe esimene aasta pakub ülevaatlikke teadmisi mate-maatikas, füüsikas ja keemia alustes. Teise aasta suunaõpingud annavad laiapõhjalise keemiahariduse, seda eelkõige analüütilises ja teoreetilises keemias. Kolmanda aasta erialaainetest domineerivad orgaaniline, analüütiline ning tööstus- ja keskkonnakeemia. Soovitatavas valikmoodulis lisanduvad neile füüsikaline ja bioorgaaniline keemia. Juba bakalaureuseõppe viimasel aastal suunatakse paljud üliõpilased teatud ajaks tööle partner­ülikoolidesse välisriikides.

Materjaliteaduse erialal on õppeaeg samuti 3 aastat. Lõpetamisel omandatakse tehnika­teaduse bakalaureuse kraad.

Materjaliteadus on moodsa füüsika (eelkõige tahkisefüüsika), keemia ja inseneriteaduste puutekohas kiiresti arenev teadusharu, mille rakenduslikuks eesmärgiks on uute materjalide väljatöötamine kõige erinevamate valdkondade tarbeks (elektroonika, energeetika, transport, meditsiin jne). Võimalik on spetsialiseeruda materjalide füüsikale või materjalide keemiale ning vastavas harus jätkata õppimist magistriastmes. Sisseastumisel nõutavad riigieksamid on emakeele kirjand, võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse või vene keel) ning sisseastuja valikul füüsika , keemia või matemaatika eksam. Lõpetajad leiavad rakendust laboripersonali liikmena füüsikalis-keemiliste tehnoloogiate vallas.

Keskkonnatehnoloogia eriala on interdistsiplinaarne eriala ning hõlmab ettevalmistust nii loodusteadustes, sh keemias, bioloogias, geograafias ja füüsikas kui ka insenertehnilistes distsipliinides. Keskkonnatehnoloogid saavad hea ettevalmistuse keskkonnakeemias, kesk­konna­füüsikas, keskkonna analüüsi meetodites ning seire tehnoloogias, samuti bio­tehnoloogiliste protsesside tundmaõppimisel, mikrobioloogias, ökoloogias ning keemiatööstuse protsesside alal. Keskkonnatehnoloogia õppekava järgi toimub õppe kahes teaduskonnas: bioloogia-geograafia- ning füüsika-keemiateaduskonnas. Sisseastumisel nõutavad riigieksamid on emakeele kirjand, võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse või vene keel) ning sisseastuja valikul 2 eksamit, kas bioloogia, geograafia, füüsika, keemia või matemaatika.

Tartu ülikooli magistriõppes saab omandada loodusteaduse magistri kraadi kolmel erialal: keemia, rakenduskeemia ja keemiaõpetaja. Ligi kolmandiku magistriõppe mahust moodustab teaduslik uurimistöö.

Keemia

Rakenduskeemia

Keemiaõpetaja

eeldusained 32 AP ulatuses TÜ keemia bakalaureuseõppekavast:
-  keemia alused I, II 2+2 AP,
-  keemia aluste praktikum 4 AP,
-  keemia teoreetilised alused I 4 AP,
-  keemia teoreetiliste aluste seminar I 2 AP,
-  keemia teoreetiliste aluste praktikum I 2 AP,
-  analüütiline keemia I 4 AP,
-  analüütilise keemia seminar I 2 AP,
-  analüütilise keemia praktikum I 2 AP,
-  orgaaniline keemia I 4 AP,
-  anorgaaniline keemia 4 AP
või nendega võrdväärsed ained, mis on omandatud teistes kõrgkoolides.

eeldusained 32 AP ulatuses:
-  matemaatika 4 AP,
-  füüsikaline maailmapilt 4 AP,
-  keemia alused I, II 2+2 AP,
-  keemia aluste seminar I, II 2+2 AP,
-  anorgaaniline keemia 4 AP,
-  anorgaanilise keemia praktikum I 4 AP,
-  orgaaniline keemia I 4 AP,
-  materjalide keemia 2 AP,
-  keskkonnakeemia 2 AP
või nendega võrdväärsed ained, mis on omandatud teistes kõrgkoolides.

Vastuvõtu eeltingimuseks bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase

Riigieelarvelistele õppekohtadele toimub vastuvõtt paremusjärjestuse alusel vastavalt riiklikule koolitustellimusele

Riigieelarvelistele õppekohtadele vastuvõttu ei toimu.

Riigieelarvelistele õppekohtadele toimub vastuvõtt paremusjärjestuse alusel vastavalt riiklikule koolitustellimusele

Vastuvõtutingimused

lõputöö hinne(50), eelmise õppeastme kõigi hinnete kaalutud keskmine (50)

Kutsesobivuskatse (maksimaalne punktisumma 100)

Riigieelarvevälistele õppekohtadele toimub vastuvõtt lävendipõhiselt. Minimaalne punktisumma vastuvõtuks on 60,0

Õppeteenustasu riigieelarvevälisel õppekohal 16 500 krooni semestris.

Tallinna Tehnikaülikoolis saab õppida keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia eriala. Õppetöö toimub keskhariduse baasil.

Olulisemad õppeained on ökoloogia ja keskkonnakaitse alused, biokeemia, füüsikaline keemia, keemiatehnika, reaktsiooniprotsessid, keemia- ja säästev tehnoloogia jt. Valikainete alusel on võimalik magistriõppes spetsialiseeruda kolmes valdkonnas: keskkonnakaitse tehnoloogia, keemiatehnika ja kütuste tehnoloogia. Praktilisi oskusi omandavad üliõpilased paljude laboratoorsete tööde ja tööstuspraktika käigus. Üliõpilasi kaasatakse ka instituudi teadus­temaatiliste uurimustööde tööde juurde keskkonnakaitse, keemiatehnika ja kütuste tehnoloogia alal, nt joogi ja heitvete osoneerimine, põlevkivi ja biomassi termiline lagundamine. Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureusetööga, mis võib olla arvutuslik, referaatne-analüüsiv või katseline. Võimalik on taotleda stipendiume eraettevõtetelt, nt AS Viru Keemia Grupp, ES Sadolin AS jt. Mitmed üliõpilased teevad oma lõputöö välismaa (Soome, Rootsi) ülikoolides.

TÖÖVÄLJAVAATED

Keemikud leiavad tööd kõrgkoolides (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Maaülikool) Teaduste Akadeemia instituutides, keskastme inseneride ja uurijatena keemiaettevõtetes, keskkonnaametites, vee/heitvee töötluse ja tahkete jäätmete käitlusega tegelevates firmades, uurimis- ja projekteerimis-konsultatsioonifirmades jm.

Mitmed TÜ keemiaosakonna vilistlased töötavad Lääne-Euroopa ja USA ülikoolides õppe­jõudude ja teaduritena või õpivad sealses doktorantuuris.

Tööandjateks on ka riiklikud laborid: keskkonnauuringute laborid, Tervisekaitseinspektsiooni laborid, Veterinaar- ja toidulabor ja teised meditsiinilaborid, veevärgiettevõtete laborid jt väiksemad laborid.

Keemiatööstuse Liit hindab kõige nõrgemaks osaks valdkonnas keemiaalast toote­arendus­tegevust, kuna see nõuab palju rahalisi vahendeid.

Suurem osa keemiatööstusest on koondunud Ida-Virumaale (AS Viru Keemia Grupp, AS Nitrofert, OÜ Kiviõli Keemiatööstus, AS Velsicol Eesti, AS Narva Elektrijaamad Õlitehas, AS Silmet, jt). Enamus neist ettevõtetest tegeleb põlevkivi termilise töötlemisega. Viru Keemia Grupp (VKG), on suurim põlevkivitöötleja Eestis ning juhtiv põlevkiviõli tootja maailmas, kus töötab enam kui 1000 inimest. AS Nitrofert toodab ammoniaaki ja karbamiidi. USA korporatsioonile Velsicol Chemical kuuluva AS Velsicol Eesti põhitoodanguks on bensoehape. Samas valmistatavat naatriumbensoaati kasutatakse konservandina, muuhulgas mitmesuguste jookide nagu kokakoola tootmisel.

Flora ja Orto toodavad kodukeemia- ja kosmeetikatooteid. Tartus asuv Mayer Industries toodabMayeri kodukeemia sarja. AS Estko asub Kiili vallas Tallinna lähedal ning toodab pesuvahendeid põllumajandusele ja toiduainetööstusele.

Tugev on veel ehituskeemiasektor, kus suuremad värvide ja lakkide tootjad on Vivacolor AS, EskaroAS ja ES Sadolin AS. Polüuretaanvahtude tootjad on AS Krimelte ja AS Henkel Makroflex. AS Kemivesi toodab tööstuskemikaale, polüelektrolüüte, kemikaale.

Keskmine tööga hõivatud isikute arv keemiatööstusesoli 2004 - 2006. aastal järgmine:

2004

2005

2006

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

3 177

2 839

2 734

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmise osatähtsus töötlevas tööstuses %

2,5

2,3

2,2

2006.a. oli kokku 82 keemiatööstuse ettevõtet, millest 67 oli ettevõtteid kuni 50 töötajaga, 15 ettevõttes oli töötajaid rohkem kui 50 (Eesti Keemiatööstuse Liidu andmed).

LÄHEDASED AMETID

Füüsik, bioloog

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Palgatingimused sõltuvad kõrgkoolides ametikohast. Erialal on tegu enamasti kuupalkadega (eraettevõtluses, kui keemik tegeleb müügitööga, võib palk sõltuda läbimüügist). Laborites on palgad Eesti keskmise palga lähedal. Samas on ametikohad suhteliselt stabiilsed ja tööaeg kindel. Tööpäev kestab üldjuhul 8-16 ja 9-17. Nädalavahetused on vabad.

TÄIENDAV INFO

Eesti Keemiatööstuse Liit
Aadress: Peterburi tee 46 (Susi büroohoone), 11415 Tallinn
Telefon/faks: 613 9775
E-post: info@keemia.ee

Kutseala hõive

KEEMIKUD, KEEMIATEHNOLOOGID

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Keemikud (ISCO 2113)**

6

88

145

Keemia-, füüsika- jm tehnikud (ISCO 3111)

0

9

22

Keemiatööstuse tehnikud (ISCO 3116)

8

110

210

2005

Keemikud (ISCO 2113)

10

84

100

Keemia-, füüsika- jm tehnikud (ISCO 3111)

0

7

14

Keemiatööstuse tehnikud (ISCO 3116)

4

87

190

2006

Keemikud (ISCO 2113)

17

56

79

Keemia-, füüsika- jm tehnikud (ISCO 3111)

0

1

7

Keemiatööstuse tehnikud (ISCO 3116)

7

66

120

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

Allikas: Sotsiaalministeerium

** ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

Statistikaameti 2005.a. andmetel oli keemikute keskmine tunnitasu vastavalt meestel 68,57 ja naistel 53,70 krooni.

Keskmine brutokuupalk, 2003-2005 (krooni)

Tegevusala

2003

2004

2005

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

7 768

8 710

9 568

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 407

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

10 899

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.


Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 22. 07. 2008. 02:43

Time: 0.0687351 s.