et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Keemiaprotsesside operaator

Kool.ee-haridusportaal :: Keemiaprotsesside operaator Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKeemiaprotsesside operaator,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Keemiaprotsesside operaator ja laborant

OLULISED MOMENDID

  • Keemiaprotsesside operaatorid töötavad keemiatööstuses ja sellega seotud valdkondades. Laborandid töötavad tootmis-, katse- ja uurimislaborites.
  • Eelduseks on huvi reaalainete vastu ning mitmekülgsed teadmised keemiast, samuti füüsikast ja matemaatikast.
  • Nii operaator kui laborant puutuvad oma töös kokku erinevate kemikaalidega, mis võivad olla tervisele ohtlikud ja põhjustada ülitundlikel inimestel allergiat.
  • Töö on kõrgendatud ohtlikkusega ning nõuab tööohutusnõuete ranget täitmist ja kiiret reageerimisvõimet avariiolukordades.
  • Eesti keemiatööstust iseloomustab tugev territoriaalne kontsentratsioon. Keemia­tööstusest üle poole asub Ida-Virumaal, kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harju maakonnas.
  • Töö keemiaettevõttes tagab suhteliselt stabiilse töökoha, kuna investeeringud tootmise arendusse ja kulutused keskkonnahoiule on keemiatööstuses väga suured ning ettevõtted kavandavad arendustegevusi väga läbimõeldult ja perspektiivitundega.

TÖÖ ISELOOM

Keemiaprotsesside operaatorid töötavad keemiatööstuses ja sellega seotud valdkondades. Nad juhivad keemilist protsessi jakäitavad protsessist lähtuvaid tehnoloogiaseadmeid. Tehnoloogia­seadmete käitamise all mõistetakse igapäevast ja nõuetekohast talitlemist tagavaid tegevusi, nagu kasutamine, kontrollimine ja hooldamine. Töö hõlmab tegevusi lähte­ainete vastuvõtust kuni lõpptoodangu väljastamiseni.

Operaatori põhilised tööülesanded on:

  • kemikaalide käitlemine ohutus- ja keskkonnanõuete alusel;
  • oma töökoha tootmisprotsessi kontrollimine ja reguleerimine;
  • tehnoloogiaseadmete käitamine ja tehnoloogilise re˛iimi näitajate registreerimine;
  • proovide võtmine ja kvaliteedi kontrollimine;
  • valmistoodangu ladustamine, markeerimine ja väljastamine.

Töö iseloom ning masinad ja seadmed, millega töötatakse, võivad ettevõtte toodangust ja tootmisprotsessist sõltuvalt olla üsna erinevad. Näiteks võib operaatori ülesandeks olla põlev­kivi ja põlevkivi saaduste töötlemise masinate ja seadmete töö jälgimine, kus materjali töödeldakse purustamise, kuumutamise, segamise, destilleerimise või filtreerimise teel. Samas võib operaator juhtida ja jälgida masinaid ja seadmeid, mis käitlevad kemikaale ja muid materjale ravimite, hügieenivahendite ja teiste keemia­toodete tootmiseks, metall­esemete viimistlemiseks, galvaniseerimiseks ja pealistamiseks.

Suuremate kogemustega töötajatel tuleb tegeleda ka tootmis­protsessis osaleva töögrupi juhtimisega (tööde korraldamine, töösoorituse hindamine, tööaja arvestamine) ja uute töötajate juhendamisega; tehnoloogia­protsessi analüüsimise ja korrigeerimisega; tööohutuse kontrollimisega.

Operaatori ametinimetusteks võib olla masinist, reaktoritööline, protsessi­operaator, protsessi­juht, keemilise sünteesi juht, vanemoperaator.

Laborandid töötavad tootmis-, katse- ja uurimislaborites, kus kontrollitakse toorainete, tootmis­protsessi vaheproduktide ja valmistoodangu või toodete kvaliteeti ning töötatakse välja uusi tooteid.

Laborandi põhiülesanne on viia läbi tooraine, materjalide ja valmistoodangu kvaliteedi analüütiline kontroll tööstusettevõtetes ning lahendada küsimusi, mis on seotud ökoloogiliste probleemidega ja keskkonnakaitsega. Ta viib tööohutuse ja hea laboritava nõuetest lähtuvalt läbi keemilis-füüsikalisi, füüsikalis-mehaanilisi ja teisi analüüse ja mõõtmisi. Hea laboritava on kvaliteedisüsteem, mis käsitleb mittekliiniliste tervise- ja keskkonnaohutuse uuringute planeerimist, tegemist, kontrolli, dokumenteerimist, aruandlust ning dokumentatsiooni ja materjalide säilitamist. Hea laboritava rakendamise eesmärgiks on tagada kemikaalide laborites saadud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus ning vastastikune tunnustamine.

Laborandi põhilised tööülesanded on proovide ettevalmistamine, analüüsi ja mõõtmiste läbiviimine, proovide registreerimine, töö˛urnaalide täitmine ning jäätmete käitlemine. Ta vastutab tulemuste kvaliteedi ja andmete täpse protokollimise eest. Sõltuvalt ametikohast ja töö­kogemusest võib töökohustuseks olla ka teiste laborantide juhendamine ja nende töö organiseerimine laboris.

Laborandi enamlevinud ametinimetused on laborant, vanemlaborant, keemilise analüüsi laborant, labori analüütik.

Keemiatööstuses muudetakse ja töödeldakse kergestisüttivaid gaase, vedelikke ja tahkeid aineid mitme erineva protsessi puhul. Nende protsesside tulemusena võivad tekkida plahvatavad segud. Seega on nii operaatori kui laborandi töö kõrgendatud ohtlikkusega ning nõuab tööohutusnõuete ranget täitmist, täpsust ja kiiret reageerimisvõimet avariiolukordades.

TÖÖTINGIMUSED

Keskkond – vahendid/materjalid - tööaeg

Keemiaprotsessi operaatorite töökeskkonnaks on tehase tootmisruumid. Töötingimused võivad olla üsna erinevad sõltuvalt sellest, millises tootmisprotsessi lõigus töötatakse. Ümbruses võib olla müra, vibratsiooni, kemikaalidest ja keemilistest protsessidest tulenevaid spetsiifilisi lõhnu jmt. Töö on siiski suuresti automatiseeritud, mistõttu suur osa operaatori tööajast võib mööduda puldi taga arvutiekraani jälgides.

Kindlasti aga puutuvad nii operaator kui laborant oma töös kokku erinevate kemikaalidega. Siinkohas tuleb arvestada, et paljud keemilised ained on tervisele ohtlikud ja võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Operaatorina võib töötada alates 18.eluaastast, samuti peavad kõik töötavad operaatorid perioodiliselt käima tervisekontrollis. Võimalikud haigusriskid on: nahaekseem, hingamisteede ärritusnähud, allergiline bronhiit, tolmust tulenev astma, kopsupõletik, silmapõletik jmt. Arvestama peab ka sellega, et ei ole soovitatav töötada sellises töökeskkonnas, kus esineb allergeene, mille suhtes ollakse allergiline, või kui omatakse pärilikku eelsoodumust allergilistele haigustele. Võimalike kahtluste korral tasub enne kutsevaliku tegemist konsulteerida oma arstiga.

Operaatori töövahenditeks ja –seadmeteks on pumbad, kompressorid, kõrgrõhu­aparaadid, reaktorid, soojusprotsessi­aparaadid (ahjud, külmutusseadmed), purustid, ainete transpordi­seadmed (konveierid, elevaatorid) ja muud seadmed (sõelad, dosaatorid, reservuaarid jms).

Töö võib pideva tööprotsessi tõttu toimuda mitmes vahetuses, mis eeldab valmisolekut öötööks. Vahetustöö korral ei lange puhkepäevad alati laupäevale-pühapäevale. Tööaja arvestusel võib kohaldada tööaja summeeritud arvestust.

Laborandi töö toimub vastava sisustusega keemialaboris. Tema igapäevasteks töövahenditeks on laborinõud, mõõtenõud ja –vahendid, elektrilised laboriseadmed, gaasipõletid, kaalud jms. Üldjuhul töötatakse tavapärasel tööajal, aga tootmises tuleb ka laborandil pideva tööprotsessi eripärast tulenevalt olla tööpostil muul ajal.

Tööjatele on ette nähtud spetsiaalne tööriietus ja isikukaitsevahendid.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Keemiaprotsesside operaatori töö eeldab teadmisi keemiast ja matemaatikast (aritmeetika, geomeetria, algebra rakendused tootmisprotsessis). Ta peab tundma toorainete, abi­materjalide, vaheproduktide ja valmistoodangu füüsikalis-keemilised omadusi ning tootmises rakendatava keemiliste protsesside olemust ja sisu. Tuleb tunda kutsealast terminoloogiat, keemiatööstuse seadmete tööpõhimõtteid, ehitust ja hooldust, mõõteriistade ja automaatika­seadmete tööpõhimõtteid ning tehnoloogilist dokumentatsiooni (protsessistandardid, tehnoloogiareglement sh normid ja mõõtühikud, tööohutusjuhendid). Samuti on vaja teada tootmisprotsessi lähteaineid, vaheprodukte ja lõpp­toodangut, kemikaalide märgistuse põhimõtteid, kemikaalide vastuvõtule ja ladustamisele kehtestatud nõudeid, toorainele ja toodetele kehtestatud kvaliteedinõudeid, tootmises kasutatavaid tehnoloogiaprotsesse. Väga oluline on kemikaalide ohutu ümberkäimise oskus.

Operaator peab oskama:

  • vastu võtta ja ladustada toorainet;
  • pidada arvestust tooraine, materjalide, energia kulu ja toodangu koguste üle;
  • käitada tehnoloogiaseadmeid;
  • käivitada ja seisata tehnoloogiaseadmeid;
  • lugeda mõõteriistade näite;
  • juhtida tehnoloogiaprotsesse;
  • tegutseda avariiolukordades;
  • võtta proove;
  • ladustada, markeerida ja väljastada lõpptoodangut;
  • korraldada oma töökohta.

Lisaks tuleb tunda laboritöö tehnikat ning osata kutsealaga seotud metalli- ja plastitöid.

Töö eeldab distsiplineeritust, füüsilise koormuse taluvust, rutiinitaluvust, koostöö­valmidust, visuaalset mälu ja kontsentreerumisvõimet. Kasuks tulevad ka üldistus- ja analüüsivõime.

Operaatori kutseoskusnõudeid kirjeldab kutsestandard keemiaprotsesside operaator I, II, III.

Keemiaprotsesside operaator I kutsetaseme taotlemise eelduseks on vähemalt pooleaastane järje­pidev kutsealane töökogemus operaatorina või erialase kutseõppe läbimine. Soovitav on keskharidus. Ta võib töötada nii masinisti, reaktoritöölise kui protsessioperaatorina.

Operaator II kutsetaseme taotlemise eelduseks on vähemalt 2-aastane järjepidev kutsealane töökogemus operaatorina või erialase kutseõppe läbimine ja 1-aastane töö­kogemus operaatorina. Nõutav on keskharidus. Ta võib töötada nii masinisti, reaktoritöölise kui protsessi­operaatorina.

Operaator III kutsetaseme taotlemise eelduseks on vähemalt 3-aastane järjepidev kutsealane töökogemus operaatorina. Nõutav on keskharidus. Ta juhib ja korraldab kogu tootmis­protsessi ahela tööd ning võib töötada nii protsessijuhi, keemilise sünteesi juhi või vanemoperaatorina.

Laborandil peavad olema erialased teadmised keemiast, matemaatikast, füüsikast. Töö eeldab põhjalikke teadmisi analüütilisest keemiast, laboritöö alustest (kutsealane termonoloogia; hea laboritava; labori sisustus, töövahended ja materjalid; laboriseadmete, aparatuuri ja mõõteriistade tööpõhimõtted; laboritöö põhioperatsioonid) ja labori dokumentatsioonist (nt kuidas proove markeerida ja registreerida, kuidas koostada katse­protokolli jmt).

Laborant peab oskama:

  • hoida korras oma töökohta ja töövahendeid;
  • ette valmistada standardlahuseid ja reaktiive ning kontrollida nende kvaliteeti;
  • ette valmistada, võtta, märgistada ja säilitada proove;
  • läbi viia katseid, töödelda ja hinnata analüüsitulemusi;
  • kontrollida laboriaparatuuri ja –seadmete korrashoidu, tuvastada nende töös esinevaid kõrvalekaldeid ning neid hooldada;
  • töötada dokumentidega – registreerida proove, täita töö˛urnaale, koostada proovivõtuakte, koostada katseprotokolle jms;
  • jälgida tööohutusnõudeid ning kasutada isikukaitse- ja ohutustehnilisi vahendeid;
  • tegutseda tööõnnetuste ja avariide korral.

Väga oluline on laboris kasutatavate kemikaalide ja proovide ohutu ümberkäimine ning nõuete­kohane jäätmete käitlemine.

Laborandi töö eeldab nii iseseisva kui meeskonnatöö oskust, täpsust, korrektsust ja vastutus­tunnet. Tööga edukat toimetulekut toetavad visuaalne mälu ja loogiline mõtlemine. Laboriala kiire areng ja automatiseerimine eeldab võimet ja tahet arendada oma kutseoskusi.

Laborandi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis laborant II, III. 

Laborant II kutsetaseme taotlemisel on soovitatav keskharidus. Nõutav on erialase kutse­õppe läbimine või 1-aastane töökogemus laborandina. III kutsetaseme taotlemisel on nõutav keskharidus, erialase kutseõppe läbimine ja 3-aastane töökogemus laborandina või 4-aastane töökogemus laborandina.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Enamasti omandatakse operaatori tööks vajalikud oskused ettevõtete korraldatud kursustel ja meistrite juhendamisel praktilise töö käigus. Kohapealne väljaõpe võib kesta 1–4 kuud sõltuvalt konkreetsest töökohast ja töötaja varasemast töökogemusest selles valdkonnas. Kui tööandja on kehtestanud vastava korra, tuleb väljaõppe lõpus teha eksam ja alles peale edukalt sooritatud eksamit lubatakse töötaja iseseisvale tööle.

Töökohapõhise väljaõppe kõrval on erialaoskused võimalik omandada ka Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Õpe toimub vene keeles.

Tehnoloogiliste protsesside operaatori erialal saab põhikooli baasil 3 aastaga omandada kutsekeskhariduse. Operaator õpib tundma teoorias ja praktikas tehnoloogilisi protsesse, tüüptehnoloogilise sisseseade ülesehitust, tehnoloogilist arvestust, oskab arvuti abil juhtida tehnoloogilisi protsesse ja lugeda tehnoloogilisi skeeme. Õpitakse üldist ja anorgaanilist keemiat, orgaanilist keemiat, füüsikalist ja kolloidkeemiat, orgaanilist ja anorgaanilist sünteesi, elektrotehnikat, tootmisautomaatikat, ökoloogiat jpm.

Eriala lõpetanu leiab tööd keemia- ja põlevkivikeemiatööstuse, toiduainete ja farmaatsia­tööstuse, paberi- ja tsemenditööstuse ettevõtetes, samuti sellistes ettevõtetes, mis puhastavad vett, tööstusheitvett ja tegelevad utiliseerimisega.

Labori assistendiks saab õppida põhikooli baasil 3 aastaga. Õpitakse võtma vee ja pinnaseproove ning analüüsima neid standartmetoodika järgi, analüüsima toiduainete ja jookide kvaliteeti, töötlema analüüsi tulemusi ja läbi viima keskkonnamonitooringuid. Lõpetamisel on võimalik sooritada erialaeksam ja saada laborandi kutsetunnistus.

Lõpetaja leiavab rakendust keskkonnateenistustes ja laboratooriumides, keemiatööstuses, põlevkivi­töötlemise ettevõtetes, farmaatsiatööstuses, toiduainete tööstuses, puidutöötlemis­ettevõtetes ja teistes sellelaadsetes ettevõtetes, veepuhastusjaamades, tööstus- ja olme­jäätmete­käitlemise ettevõtetes.

Neile, kes soovivad omandada erialast rakenduskõrgharidust, võivad õpinguid jätkata Tallinna Tehnikaülikooli Ida-Virumaa kolled˛is kütuste tehnoloogia erialal. Õpingute jooksul käsitletakse keemiatehnikas ja eriti kütuste tehnoloogias kasutatavaid protsesse ja seadmeid, kütuste keemiat, ainete põhilisi katsetusviise ja protsesside reguleerimisvõtteid. Omandatakse vajalikud teadmised kütuste keemilise analüüsi tegemiseks, aga ka töö ratsionaliseerimise ja protsesside optimeerimise oskus.

Lõpetajad võivad töötada keemia­tööstuse ettevõttes keskastme juhina, laboratooriumides, spetsialistidena keemiaseadmete ja -toodete müügiga tegelevates firmades.

TÖÖVÄLJAVAATED

Keemiaprotsesside operaatorid töötavad keemiatööstuses ja sellega seotud valdkondades (nt tarbe- ja tööstuskeemiatööstus, värvi-lakitööstus, paberi- ja tselluloositööstus). Laborandid töötavad tootmis-, katse- ja uurimislaborites.

Eesti keemiatööstust iseloomustab tugev territoriaalne kontsentratsioon. Keemiatööstusest üle poole asub Ida-Virumaal, kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harju maakonnas. Suuremateks keemiatööstuse ettevõteteks on Viru Keemia Grupi tütarettevõtted VKG Oil AS (põlevkiviõlid) ja VKG Resins AS (liimvaigud), Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (põlevkiviõlid), ES Sadolin AS ja AS Tikkurila-Vivacolor (värvide tootmine), AS Silmet (haruldased metallid), Henkel Makroflex AS ja OÜ Krimelte (montaa˛ivahud), Velsicol Eesti AS (bensoehappe, naatriumbensoaadi tootmine), Orica Eesti OÜ (lõhkeaine tootmine), AS Nitrofert (mineraalväetiste, ammoniaagi ja karbamiidi tootmine), AS Nycomed Sefa ja Tallinna Farmaatsiatehase AS (ravimid). Tarbekeemia ja kosmeetika tootmisega tegelevad Flora, Orto, Mayer Industries. AS Estko toodab pesuvahendeid põllumajandusele ja toiduaine­tööstusele.

2006.a. tegutses keemiatööstuses kokku 82 ettevõtet, kus töötas üle 2700 inimese. Kemikaalide ja keemiatoodete tootmises töötavate inimeste osatähtsus töötlevas tööstuses moodustas 2006.a. 2,2%.

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmises ettevõtete arv töötajate arvu järgi

ettevõtte grupp

2003

2004

2005

2006

1-9 töötajat

24

45

73

56

10-19 töötajat

15

15

13

1

20-49 töötajat

7

11

7

10

50-99 töötajat

7

8

10

9

100 ja enam töötajat

7

6

6

6

1-49 töötajaga grupi  osatähtsus %

76,7

83,5

85,3

81,7

50 ja enam töötajaga grupi osatähtsus %

23,3

16,5

14,7

18,3


 

Keskmine tööga hõivatud isikute arv oli 2004 - 2006. aastal järgmine:

2004

2005

2006

töötlev tööstus

125 225

124 896

127 043

s.h. kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

3 177

2 839

2 734

kemikaalide ja keemiatoodete tootmise osatähtsus töötlevas tööstuses %

2,5

2,3

2,2

Keemiatööstuses on üldiselt valdav olnud töötajate vähenemise trend. Üle mitme aasta suurenes 2007. aasta esimesel poolel keemiatööstuses taas töötajate arv. Ettevõtetes oli hõivatud ligi kümnendiku võrra rohkem inimesi kui aasta tagasi. Töötajate arv kasvas nii väikestes kui ka suur-ettevõtetes.

Töö keemiaettevõttes tagab suhteliselt stabiilse töökoha, kuna investeeringud tootmise arendusse ja kulutused keskkonnahoiule on keemiatööstuses väga suured ning ettevõtted kavandavad arendustegevusi väga läbimõeldult ja perspektiivitundega.

LÄHEDASED AMETID

Keemiaprotsesside operaatori tööle sarnaseid teadmisi ja oskusi läheb vaja plastitöötluse operaatoril, tselluloosi- ja paberitööstuse operaatoril.

Tootmis-, katse- ja uurimislabori laborandi töö on mõnevõrra sarnane meditsiinilabori laborandi ametiga.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Keemiatööstuse töölistel on enamasti kindel kuupalk, millele võivad lisanduda lisatasud õhtusel ja öisel ajal töötamise eest ning ületundide eest. Töötasu suurus sõltub konkreetsest ettevõttest, piirkonnast, töö sisust ja töötaja kvalifikatsioonist.

Palgatase keemiatööstuse sektoris on kasvanud Eesti keskmise palgaga samas tempos. 2007.a. I poolaastal tõusis keemiatööstuses keskmine palk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 22%. 2007.aastal oli sektori töötajate keskmine bruto­kuupalk ~13 000 krooni ringis.

Operaatori töötasu kõigub üsna suures ulatuses, 2007.aastal oli tööd alustava operaatori palk mõnes ettevõttes 4000 - 5000 ringis, samas teenis kõrgema kategooria tööline teises ettevõttes 18 000 - 20 000 krooni. Kahtlemata on erisused ka piirkonnas, palgatase on üldjuhul kõrgem Tallinnas. Keemiatööstuse tööliste keskmine palk on enamvähem Eesti keskmisel tasemel.

Operaatorite ja laborantide põhipuhkus on 28 kalendripäeva, sõltuvalt tootmisalast ja töö iseloomust võib olla lisapuhkus 7 päeva tervistkahjustava töö eest (Vabariigi Valitsuse määrus 406, 18.12.2001). Teatud hulga tööaastate kogumine operaatorina annab soodustuse jääda varem pensionile.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsioon omistav organ on Eesti Keemiatööstuse Liit. Liit ühendab keemia­tööstusettevõtteid, keemiaga tegelevaid uurimis- ja projekteerimis­asutusi ning teisi selle tööstusharu tegevusega seotud juriidilisi ja füüsilisi isikuid.

Kontakt: Peterburi tee 46, 11415, Tallinn
Tel: 613 9775
E-post: info@keemia.ee

Kemikaalide käitlemise korraldamist reguleerib kemikaaliseadus.

Kutseala hõive

KEEMIAPROTSESSIDE OPERAATORID JA LABORANDID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Keemiatööstuse tehnikud (ISCO 3116)*

457

Keemiaseadmete operaatorid (ISCO 8151–8159)

941

Keemiatoodete operaatorid (ISCO 8221– 8229)

721

KOKKU

2119

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Keskmine tööga hõivatute arv 2004 - 2006. aastal (Eesti Keemiatööstuse Liidu andmed)

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

2004

2005

2006

Keskmine tööga hõivatute arv

3 177

2 839

2 734

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/ tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Keemiatööstuse tehnikud (ISCO 3116)

4

110

209

Keemiaseadmete operaatorid (ISCO 8151–8159)

15

119

363

Keemiatoodete operaatorid (ISCO 8221– 8229)

206

61

126

2005

Keemiatööstuse tehnikud (ISCO 3116)

8

88

188

Keemiaseadmete operaatorid (ISCO 8151–8159)

107

127

294

Keemiatoodete operaatorid (ISCO 8221– 8229)

94

55

115

2006

Keemiatööstuse tehnikud (ISCO 3116)

7

67

119

Keemiaseadmete operaatorid (ISCO 8151–8159)

84

92

222

Keemiatoodete operaatorid (ISCO 8221– 8229)

174

55

89

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh keemiatööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

Kalandus

1 142

1 096

1125

Mäetööstus

75

81

90

Töötlev tööstus, sh keemiatööstus

5 991

6 232

6552

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

Ehitus

3 622

4 502

5867

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

Finantsvahendus

564

666

809

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

Haridus

464

508

563

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2007. aasta IV kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 12 270 krooni ja tunnis 72,43 krooni,a teatab Statistikaamet. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 20,1% ja brutotunnipalk 20,2%.

Nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk tõusis 2006. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (vastavalt 44,0% kuus ja 53,2% tunnis) ning kõige vähem metsamajanduse tegevusalal (vastavalt 8,5% kuus ja 9,7% tunnis).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 11 564 krooni, novembris 12 120 krooni ja detsembris 13 174 krooni.

2007. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 518 krooni ja tunnis 106,27 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 20,2% ja tunnis 20,4%.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta nii kuus kui ka tunnis tõusis 2006. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (vastavalt 42,7% kuus ja 41,6% tunnis) ning kõige vähem metsamajanduse tegevusalal (vastavalt 9,4% kuus ja 9,6% tunnis).

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 – IV kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

10 899

12 270

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

8 710

9 568

10 950

2007.aasta III kvartalis oli kemikaalide ja keemiatoodete sektori töötajate keskmine bruto­kuupalk 12 600 krooni.

* Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus, sh keemiatööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 21. 07. 2008. 10:16

Time: 0.0773661 s.