et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Kalandustöötaja

Kool.ee-haridusportaal :: Kalandustöötaja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKalandustöötaja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Kalandustöötaja  

OLULISED MOMENDID

Kalandus kui majandusharu jaguneb kalakasvatuseks; kalapüügiks; kalatöötlemiseks ja -turustamiseks

Kutseala iseloomustab hooajaline tööhõive

Enamikul kutselistest rannakaluritest on kalapüük kujunenud täiendavaks sissetulekuallikaks muu teenistuse kõrval.

Kaluri töö on füüsiliselt nõudlik

Kalandus on üks traditsioonilisi Eesti tegevusalasid ning läbi aegade oluline komponent Eesti elus.

TÖÖ ISELOOM

Rannakalur tegeleb kalapüügiga siseveekogudel või merel, kasutades kutselise kaluri püügivahendeid. Rannakaluri tööülesanneteks on ka saagi esmane püügijärgne käitlemine, kvaliteedi määramine ning saagi turustamine. Rannakaluri tegevust reguleerivad kalandus- ja merendusalasedõigusaktid.

Avamerekalur on kalalaeva teki/püügi/meeskonna liige, kes tegeleb kalapüügiga avamerel kasutades kalalaeva püügivahendeid. Avamerekaluri tööülesanneteks on kalapüük, laeva juhtimine ning saagi esmane käitlemine laeval ja sadamas. Avamerekaluri tegevuse aluseks on eesti ja rahvusvahelised kalandust ja merendust reguleerivad õigusaktid.

Kalatöötleja leiab tööd kalatöötlemise kaldaettevõtetes või kala- ja tehaslaevadel. Kalatöötleja põhitegevuseks on erinevate tööoperatsioonide teostamine kala ja meresaaduste töötlemisel, masinate ja seadmete teenindamine, nende puhastamine ja desinfitseerimine, oma töökoha korrashoid ning hügieenieeskirjade nõuete täitmine.

Kalasuitsutaja võib töötada kõikides kalatöötlemise ettevõtetes suitsutatud kalatoodete valmistajana või kalalsuitsutamise osakonnajuhatajana. Kalasuitsutaja põhitegevus on mitmesuguste kalaliikide külm- või kuumsuitsutamine, vastavate seadmete teenindamine, suitsutusre˛iimide määramine, suitsutusprotsessi reguleerimine ja kontrollimine.

Kalandusspetsialist korraldab riigi- ja kohalikes omavalitsusorganites ning ettevõtetes kala­varude jätkusuutlikku kasutamist, kaitset ja järelvalvet ning muud kalandusalast tegevust.

Avalikus sektoris koordineerib kalandusspetsialist kalandusalast tegevust kooskõlas siseriikliku ja EL seadusandluse ning rahvusvahelistest lepingutest tulenevate nõuetega ning osaleb kalandusalaste regulatsioonide väljatöötamisel. Ettevõtluses on kalandusspetsialisti ülesandeks püügipiirkondade ja -laevade ning püüniste valik, kala- ja keskkonnakaitsenõuete täitmise tagamine, tööndusliku kalapüügi, kala esmase töötlemise, säilitamise ja transpordi ning kala üleandmise korraldamine.

Kalakasvataja tegeleb kalade ja/või vähkide kasvatamise, turustamise ja ka toiduks valmistamisega kalaturismiettevõttes kas ettevõtja või spetsialistina. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Mahult on kõige olulisem ja perspektiivikam vikerforell ning sellele liigile toetub ka kalaturism. Uutest liikidest on kasvatustes edukaimaks osutunud angerjas ja vähk. Täiesti uued perspektiivid on siia, koha, ahvena ja tuura kasvatamiseks kaubakalaks.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Kalandussektor Eestis toetub siiani suures osas nõukogudeaegsetele rajatistele ja tehnikale. Seoses Euroopa Liitu astumisega on tehnikat küll näiliselt suuresti uuendatud, kuid reaalselt on asendatud vaid osa koguvaradest.

Töö kalalaevadel eeldab pikemaajalist merel viibimist ning vajadusel töötamist ebaregulaarses töö-ja puhkere˛iimis. Arvestada tuleb rasketes ilmastikutingimustes töötamisega. Töö võib toimuda graafiku alusel vahetustega, mis eeldab töötamist ka ööpäevaringselt, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.

Töö nõuab füüsilist vastupidavust ning head tervist (sh nägemist), mitteallergilisust erinevate kalaliikide, pesemis- ja desinfitseerimis-vahendite suhtes.

Kalalaeva meeskonna liikmed kannavad spetsiaalseid tööriideid, -jalanõusid ja ka –kindaid.

Tööd mõjutavad suuresti ilmastikutingimused. Väga tähtis on tööohutuse nõuetest kinni­pidamine.

Kalatöötleja puutub kokku toorme ja materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat. Töö toimub tavaliselt graafiku alusel vahetustega. Kalatöötlejad teevad oma tööd peamiselt seistes.

Kalasuitsutamise protsessis võib tekkida mitmeid kriitilisi momente (kokkupuude teravate varrastega, millele kalad lükitakse, kõrged temperatuurid), kus tuleb olla eriti ettevaatlik ja tähelepanelik, etvältida traumde tekkimist. Töö tegemist võivad takistada

Allergiad erinevate kalaliikide, puidu põlemisel tekkinud suitsu, suitsutuspreparaatide, pesemis- ja desinfitseerimisvahendite suhtes.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Rannakalur peab tundma Eesti vete elustiku, kalaliike ja nende levikut, kalade püügiviise, püüniseid, saagi esmakäitlemise ja säilitamise võtteid, samuti on olulisel kohal navigatsiooni­oskus ja oma veesõiduki tehniline tundmine. Töö eeldab meresõidu ja üksiolemise taluvust, valmisolekut kollektiivseks tööks, suurt füüsilist ja vaimset koormustaluvust ning käitumis­oskust ekstreemsetes olukordades. Tööd toetavateks isikuomadusteks on kohanemis-, otsustus- ja orienteerumisvõime.

Rannakaluri kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis rannakalur I, II. I kutsetaseme taotlemisel on nõutav erialane koolitus. II kutsetaseme taotlemisel on nõutav erialane täiendus­koolitus ja 3-aastane töökogemus.

Avamerekalur peab tundma püügipiirkonna iseärasusi, kalaliikide ja muude mereorganismide omapära. Ta peab oksama töötada kalapüügi mehhanismidega, tundma ja oskama käsitseda tehnilisi vahendeid, navigatsiooniseadmeid ning saagi esmakäitlemise ja töötlemise erinevaid võtteid.

Töö eeldab pikemaajalist merel viibimist ning vajadusel töötamist ebaregulaarses töö-ja puhkere˛iimis. Arvestada tuleb rasketes ilmastikutingimustes töötamisega. Tööga toimetuleku eelduseks on suurfüüsiline ja vaimne koormustaluvus, hea kohanemisvõime, käitumisoskus ekstreemsetes olukordades ning valmisolek meeskonnatööks.

Avamerekaluri kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis avamerekalur I, II, III. I kutsetaseme taotlemisel on eelduseks kutsealane koolitus. II kutsetaseme taotlemisel on eelduseks kutsealane koolitus ja vähemalt aastane töökogemus kalapüügilaeva püügimees­konnas. Avamerekalur III on kalapüügilaeval töötav laevajuht, kutse taotlemisel on eelduseks 2-aastane püügioperatsioonide juhi kogemus ning nõutav meresõidustaa˛ laeva­juhina üle 12 m pikkusega kalalaevas.

Kalatöötleja peab tundma kalu ja kalatöötlemise tehnoloogiaid (rookimine, fileerimine ja tükeldamine; soolamine ja marineerimine; külmutamine jne). Kalatöötleja puutub kokku toorme ja materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat. Töö võib toimuda graafiku alusel vahetustega, mis eeldab töötamist ka ööpäevaringselt, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab füüsilist vastupidavust ning on seotud nii pikaajalise seismise, istumise kui ka liikumisega.

Kalatöötleja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis kalatöötleja I, II. I kutsetasemetaotlemisel on soovitav põhiharidus, erialased teadmised ja oskused, kutsealane koolitus ning vähemalt 4 kuud erialast töökogemust. II kutsetaseme taotlemisel on soovitav põhiharidus, kutsealane koolitus ja 1 aasta erialast töökogemust lisaks erialastele teadmistele ja oskustele.

Kalasuitsutaja peab tundma kalu ja peab tundma suitsutamise protsessi kalade külm- ja kuumsuitsutamisel. Ta vastutab suitsutusprotsessi õige läbiviimise ja suitsutatud toote kvaliteedi eest ning on võimeline kutsealaseid teadmisi ja oskusi edasi andma. Kalasuitsutaja peab oskama rakendada ennetavaid meetmeid töötlemisprotsessi kriitiliste momentide vältimiseks.

Töö eeldab head tervist (nägemist), kuumustaluvust, mitteallergilisust erinevate kalaliikide, puidu põlemisel tekkinud suitsu, suitsutuspreparaatide, pesemis- ja desinfitseerimis-vahendite suhtes. Töö võib toimuda graafiku alusel vahetustega, mis eeldab töötamist ka ööpäevaringselt, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.

Kalasuitsutaja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis kalasuitsutaja III. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt põhiharidus, soovitavalt keskharidus ja täiendkoolitus või kutsekeskharidus kalasaaduste tehnoloogia alal. Mõlemal juhul on lisaks nõutav eriväljaõpe ning praktilise töö kogemus vähemalt 1 aasta.

Kalandusspetsialist peab omama teadmisi järgmistest valdkondadest: vee ökosüsteemid ja nende funktsioneerimine, merendus ja meresõidu alused, kalavarud, kalakasvatus, kala töötlemine ja säilitamine, kalanduse ja keskkonnakorralduse ja –kaitse õigusaktid. Töö eeldab head organiseerimisvõimet, iseseisvat ja kiiret otsustamisvõimet, analüüsi- ja sünteesivõimet, korrektsust, täpsust ja vastutusvõimet, head võõrkeelte oskust, verbaalset võimekust, loogilist mõtlemist, pinge- ja stressitaluvust. Töös võib olla kokkupuude allergeenidega.

Kalandusspetsialisti kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis kalandusspetsialist IV. Kutse taotlemisel on nõutav erialane rakendus­kõrgharidus ja erialane töökogemus vähemalt 1 aasta või muu kõrghariduse korral erialane täiendkoolitus ning erialane töökogemus vähemalt 2 aastat.

Kalakasvataja tunneb loomakasvatuse põhitõdesid, kalade bioloogiat, ihtüopatoloogiatning kala- ja vähikasvatuse tehnoloogiat, samuti ka veekeskkonna ja veekogude iseärasusi, vesi­ehituse aluseid ja keskkonnakaitse põhimõtteid. Lisaks peab kalakasvataja tundma kalatoodete valmistamist ja säilitamist toiduainetööstuses ning toiduohutuse aspekte.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Eesti Mereakadeemias on võimalik õppida järgmistel erialadel:

  • kalatoodete tehnoloogia (õppeaeg 4 aastat);
  • kalandusspetsialist (õppeaeg 4 aastat).

Lõpetanud saavad rakenduskõrghariduse ning õpinguid on võimalik jätkata magistriõppes.

Eesti Mereakadeemia Merekoolis on võimalik õppida

keskhariduse baasil (õppeaeg 2,5 aastat + praktika) järgmisi erialasid:

  • laevajuht kuni 500 kogumahutavusega laevadel, avamerekalur;
  • vahitüürimees üle 500 kogumahutavusega laevadel, avamerekalur;

põhihariduse baasil (õppeaeg 4 aastat) järgmisi erialasid:

  • laevajuht kuni 500 kogumahutavusega laevadel, avamerekalur;
  • kipper, mehaanik, avamerekalur;
  • kipper, külmutusseadmete masinist, avamerekalur;
  • kipper, laevaelektrik, avamerekalur.

Lõpetajad saavad kutsekeskhariduse. Võimalik on õpinguid jätkata kõrgkoolis.

Suuremõisa Tehnikumis on võimalik õppida keskhariduse baasil väikesadamate spetsialistiks (õppeaeg 1 aasta). Õppetöö toimub tsükliõppena septembrist juunini, millele lisandub erialapraktika. Võimalus on taotleda väikelaevajuhi kutset.

Eesti Maaülikoolis on võimalik õppida kalakasvatust.

Bakalaureuseastmes õpitakse loomakasvatussaaduste tootmise õppekava järgi, kalakasvatusele spetsialiseerutakse eriala valikainete kaudu. Esimesel õppeaastal on valdavaks suunaõpe, kus tudengid saavad alusteadmisi koduloomade anatoomiast ja füsioloogiast, biomeetriast, geneetikast, mikrobioloogiast, biokeemiast ja agronoomia alustest. Teise ja kolmanda õppeaasta teemad on Eestis kasvatatavate põhiliste põllumajandusloomade ja lindude aretus, söötmine, loomapidamine ja –tervishoid ning tootmise ökonoomika ja raamatupidamise alused. Õpitakse ka toodete valmistamist ja säilitamist toiduainetööstuses ning toiduohutuse aspekte.Lisaks loomakasvatuse põhitõdedele, kalade bioloogiale, ihtüopatoloogiale ning kala- ja vähikasvatuse tehnoloogiale õpitakse magistriastmes tundma ka veekeskkonna ja veekogude iseärasusi, vesiehituse aluseid ja keskkonnakaitse põhimõtteid, aga ka toiduainete kvaliteedi ning seadluste ja turunduse tõdesid. Õppetöö hulka kuuluvad veel katsete planeerimine, andmetöötlus ja teadustööde vormistamise alused. Lõpetajad leiavad tööd kalakasvandustes; enda rajatud kalakasvatus­ettevõttes; kalanduse riikliku reguleerimise ja finantseerimisega tegelevates ametiasutustes, nagu põllumajanduse ja keskkonnaministeerium, PRIA jt.; omavalitsustes, kus tegeldakse veekogude majandamisega; maaülikoolis ja teistes kõrgemates õppeasutustes

TÖÖVÄLJAVAATED

Eesti kalandussektor jaguneb kolmeks suuremaks valdkonnaks: kalapüük, kalakasvatus ning kalatöötlemine ja -turustamine. Kalapüük jaguneb püügipiirkondade alusel kolmeks põhimõtteliseks osaks: püük Läänemerest (traal- ja rannapüük), püük sisevetest kaugpüük.

Kuigi kalandussektor moodustas 2003. ja 2004. aastal sisemajanduse koguproduktist (SKP) 0,5%, on see Eesti mõnedes piirkondades (saared, Peipsi järve piirkond) oluliseks tööhõive ja sissetuleku allikaks. 2007. aastaks on Eesti kalandussektoris valdav enamus mikro- ja väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted.

Traallaevadel töötavatel kaluritel on püügihooajavälisel ajal juunist kuni septembri keskpaigani on töötajate puhkuseaeg või tegeletakse laeva ja traalpüügivahendite remondiga. Rannapüüdjate tööhooaeg on kalurite hinnangul kuni 4 kuud aastast. Seetõttu enamikul kutselistest ranna­kaluritest on kalapüük kujunenud täiendavaks sissetulekuallikaks muu teenistuse kõrval. Rannakalurite keskmine vanus on üle 50 aasta. Kaugpüügi firmad ostavad sisse tööjõurendi teenust, mistõttu täpset aastaringselt hõivatute arvu ei ole võimalik välja tuua.

Kalatöötlemisettevõtetes töötas 2004. aastal 3636 inimest, kellest ligi 70% on naised. Tööhõive selles sektoris on viimase 10 aasta jooksul märgatavalt muutunud vähenemise suunas.

Kaubakalakasvatuse, kalakasvatuse looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatusegategelevaid ettevõtteid on 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 26. Lisaks kaubakala tootjatele on Eestis 53 ettevõtet, kelle tegevusala on äriregistri andmetel kalakasvatus. Nende hulka kuuluvad väiketiikide omanikud ja õngitsemisturismi pakkujad. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud vikerforelli ja karpkala.

Hõivatute arv vesiviljeluses (kaubakalakasvatus, kalakasvatus looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatus) oli 2003. aastal 100 inimest ning see on püsinud suhteliselt stabiilsena. Vesiviljeluses on naiste osakaal keskmiselt 30% kogu töötajaskonnast. Ettevõtete esin­da­­jate hinnangul nõuab kalakasvatuste põhitegevus enam füüsilist jõudu ja sobib see­tõttu enam meestöötajatele. Vesiviljelustoodangu suurendamisega ei ole ette näha suuri muutusi tööhõives. Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all oli seisuga 13.09.2005 97 töötlemisüksust, kus toimub kala töötlemine ja kalatoodete valmistamine. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ning valmistoitude tootmine.

Hõive kasvu kalandussektoris pole eriti ette näha, küll aga võib tekkida töökohti pensionile siirduvate töötajate arvelt ning uute kalakasvatuste tekkimisest või olemasolevate laiendamisest.

LÄHEDASED AMETID

Laevameeskonna liige, laevnik, madrus, paadijuht, pootsman, praamijuht, päästepaadi juht, tekimadrus, tekimeeskonna liige

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Statistikaameti andmetel oli kalapüügi sektoris töötavate sisevete, ranna- ja traalpüügi kalurite sissetulek võrreldes Eesti keskmise sissetulekuga 2004. aastal ligi 40 % võrra madalam.

Rannakaluri sissetulek oli 2004. aastal võrreldes Eesti keskmise sissetulekuga 55% väiksem ning väiksem ka võrreldes sisevete- ja traalpüügil töötavate kaluritega sissetulekuga.

Sisevetekaluri püügitulu kuus on sarnane rannakaluri tuluga, mis jääb alla Eesti keskmise palga ning kala esmakokkuostuhindade madalseis on tulusid pärast 2001. aastat veelgi vähenenud, samal ajal kui kulutused vahenditele (püügivahendid, kütus, paadi remont jms) on suurenenud.

Kalatöötlemisettevõtetes töötas 2004. aastal 3636 inimest, kellest ligi 70% on naised. Tööhõive sektoris on viimase 10 aasta jooksul märgatavalt muutunud vähenemise suunas. Ettevõtetes makstav keskmine palk 5652 krooni (361 EUR) moodustab 80-85% toiduainetööstuste keskmisest palgast ja 78% eesti keskmisest palgast. Sektorit iseloomustab hooajaline tööhõive, suur kaadri voolavus, raskete töötingimuste kõrval madal töötasu ning vananev kaader.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks kaluritele on Eesti Kalurite Liit.

Postiaadress: Rävala 8, Tallinn 10143
Tel: 621 22 33
Faks: 621 22 33
E-post: kalurid@kaluriteliit.ee
www.kaluriteliit.ee

Eesti Kalurite Liidu põhitegevus on suunatud kalandusega tegelevate ettevõtete ühendamisele ning nende abistamisele nii riigi- ja kohaliku omavalitsusasutustes esindamisel, täiendkoolituse pakkumisel kui ka oma liikmete abistamine kalandusega seotud küsimustes.

Eesti Kalaliit
Postiaadress: Pärnu mnt. 139E, 11317 Tallinn
Tel: 654 9301
Faks: 654 9302
E-post: kalaliit@online.ee
www.kalaliit.ee

Eesti Kalaliidu põhitegevus on suunatud kalatöötlemisettevõtetele ning nende abistamisele nii riigi- ja kohaliku omavalitsusasutustes esindamisel, täiendkoolituse pakkumisel kui ka koostöösidemete arendamisele liidu liikmete ja teiste erialaliitude ning riiklike, munitsipaal- ja eraõiguslike ühendustega Eestis ja välismaal. Samuti kodumaise kalanduse kui majandusharu arendamisele ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmisele nii sise- ja välisturgudel.

Eesti Kalakasvatajate Liit
Tel: 50 53070, 77 636 66
E-post: kalatalu@hot.ee
www.kalakasvatajad.ee

Eesti Kalakasvatajate Liit on vabatahtlikkuse alusel ühinenud kalakasvatusega ja sellega külgnevate erialadega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev organisatsioon. Liidu põhitegevus on suunatud kalakasvatusettevõtete abistamisele nii riigi- ja kohaliku omavalitsusasutustes esindamisel, täiendkoolituse pakkumisel kui ka koostöösidemete arendamisele liidu liikmete ja teiste erialaliitude ning riiklike, munitsipaal- ja eraõiguslike ühendustega Eestis ja välismaal. Samuti kodumaise kalakasvatuse arendamisele.

Kutseala hõive

KALANDUSTÖÖTAJAD

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Avamerekalurid (ISCO 6153)**

0

23

34

Veeloomade- ja taimede kasvatajad (ISCO 6151)

0

5

9

Siseveekogude ja rannavete kalurid (ISCO 6152)

5

47

48

Lihttöölised kalanduses ja jahinduses (ISCO 9213)

5

19

36

2005

Avamerekalurid (ISCO 6153)

0

23

30

Veeloomade- ja taimede kasvatajad (ISCO 6151)

1

3

5

Siseveekogude ja rannavete kalurid (ISCO 6152)

14

51

52

Lihttöölised kalanduses ja jahinduses (ISCO 9213)

2

18

31

2006

Avamerekalurid (ISCO 6153)

1

16

26

Veeloomade- ja taimede kasvatajad (ISCO 6151)

0

2

4

Siseveekogude ja rannavete kalurid (ISCO 6152)

2

45

51

Lihttöölised kalanduses ja jahinduses (ISCO 9213)

3

13

19

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

** ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi

Allikas: Sotsiaalministeerium

Hõive püügipiirkondades ja kalandusettevõtetes

Töötajate arv

neist

Püük Läänemerest*

Traallaevade kalureid

600

9% naisi

Püük sisevetest*

Rannakalureid koos abikaluritega

2572

1,6% naisi

Sisevetel töötavaid kalureid koos abikaluritega

963

Võrtsjärvel 79

Peipsi järvel 530

Kaugpüük*

Kaugpüügi töötajaid

250-270

6% naisi

Kalatöötlemisettevõtted

Töötajaid kalatöötlemisettevõtetes (2004.a. andmed)

3636

70% naisi

Märkus: *andmed 2006.a. mai seisuga

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),

I kvartal 2004 – III kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 407

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

10 899

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Kalapüük

4 430

4 575

7 107

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).


Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 21. 07. 2008. 10:07

Time: 0.0855000 s.