et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Kaadrikaitseväelane

Kool.ee-haridusportaal :: Kaadrikaitseväelane Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKaadrikaitseväelane,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Kaadrikaitseväelane

OLULISED MOMENDID

  • Kaitseväelase elukutse on väärikas ning hinnatud. Kaitsevägi pakub head haridust, kindlat teenistuskohta, selgeid tagatisi, huvitavat, vaheldusrikast ja pidevas arengus keskkonda.
  • Kaadrikaitseväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks.
  • Kaadrikaitseväelaste töö on seaduste ja määrustega väga detailselt reguleeritud, näiteks on Kaitseväe sisemäärustikus täpselt kirjas, millistel tingimustel ja milliste sõnadega peavad erineva auastmega kaitseväelased üksteise poole pöörduma ja pöördumistele vastama.
  • Kaadrikaitseväelasena töötamine võimaldab palju soodustusi: tööandja võib anda eluruumi; tööalase enesetäiendamise jaoks tsiviilõppeasutuses õppimise eest maksab riik; kaitse­väelastele antakse riidevarustus jms.
  • Sõjaväelise kõrghariduse omandamise eeldusteks on Eesti kodakondsus, hea füüsiline ja vaimne tervis, vanus kuni 25 aastat. Meessoost kandidaatidel peab olema läbitud aja­teenistus ning naissoost kandidaatidel omandatud ajateenistuses ettenähtud väljaõpe.

TÖÖ ISELOOM

Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Kaitsejõud koosnevad kohustusliku ajateenistuse ja reservteenistuse läbinutest, lepingulistest teenistujatest ning vabatahtlikest teenistujatest Kaitseliidus.

Kaitseväe ülesanne on kaitsta riiki sõjaliselt, abistada tsiviilelanikke, teavitada teisi riike kallale­­tungist ning teha nendega rahvusvahelist koostööd ka rahuajal, abistada riiki loodus­õnnetuste, epideemiate korral ja teistel pääste- ja hädaabitöödel ning harida elanikke riigi­kaitse­alaselt. Eesti riigi kaitsevägi koosneb kolmest põhiväeliigist: maaväest, õhuväest ja mere­väest ning keskalluvusega üksustest ja staapidest.

Maavägi on kaitseväe peamine väeliik, mis koosneb treeningüksustest, rahvusvahelistes rahu­operatsioonides osalemiseks mõeldud üksustest ja reservüksustest. Maaväe staabi rahuaja ülesandeks on juhtida maaväe väljaõppekeskustes toimuvat ajateenijate väljaõpet ja õpetada reservi allüksusi.

Merevägi koosneb Mereväe Staabist, Mereväebaasist (Miinisadam) ja Miinilaevade Divisjonist. Mereväe peaülesandeks on Eesti Vabariigi territoriaalvete kaitsmine, samuti mere­kommuni­katsioonide julgeolek Eesti territoriaalvetes. Üheks peamiseks mereväe ülesandeks on miinitõrje. Kriisi puhkemise korral peab merevägi juhtima mereseiret ja osalema totaal­kaitsestruktuuri käivitamisel. Sõjaajal toetab merevägi oma vahenditega kaitsejõudude operatsioone, turvab mereühendusteid ning takistab meritsi juurdepääsu strateegilistele objektidele ja aladele.

Õhuväge juhib õhuväe ülem ja see koosneb Õhuväe Staabist (õhuväe ülema tööorgan), Õhuseiredivisjonist ja Lennubaasist. Eesti õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine, õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis. Kaasaegne õhuseiresüsteem võimaldab koostööd integreeritud NATO õhukaitsesüsteemiga, samuti peab õhuvägi suutma osutada õhusõidukitele standarditekohast teenindust vastuvõtva riigi nõuetest lähtuvalt. Vastuvõtva riigi toetus tähendab Eesti poolt tsiviil- ja sõjalise abi andmist rahu-, kriisi- või sõjaajal liitlas- või partnerriikide relvajõududele ja organisatsioonidele, mis asuvad ja tegutsevad Eestis või läbivad Eestit.

Lisaks maa-, mere- ja õhuväele töötavad kaadrikaitseväelased kaitsejõudude peastaabis ja selle alla kuuluvates üksustes (logistikakeskus, sidepataljon, luurepataljon). Samuti kaitseliidu peastaabis ja kaitseväe haridusasutustes. Elukutselised sõjaväelased teenivad kaitseväe operatiiv-, väljaõppe- ja administratiivstruktuuriüksustes ning Kaitseliidus sõdurite, spetsialistide, instruktorite, ülemate jm ametikohtadel.

Kaitseväelane kaitseb Eesti Vabariiki, tema territooriumi ja põhiseaduslikku riigikorda ning abistab korrakaitse- ja teisi riigivõimuesindajaid õnnetusjuhtumite puhul, kuriteo tõkestamisel ja kurjategija kinnipidamisel. Kaitseväe põhiväeliigid (maavägi, õhuvägi ja merevägi) jagunevad iseseisvateks väeosadeks ehk pataljonideks. Pataljon koosneb kompaniidest, kompanii rühmadest ja rühm jagudest.

Kaitseväelased jagunevad kaitseväes juhtimise, distsipliini ja sisekorra tagamiseks oma vastastikuste suhete poolest ülemateks ja alluvateks, kõrgema ja madalama auastmega kaitse­väelasteks. Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaaži pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Kaadrikaitseväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks. Kõrgemas auastmes kaitseväelase kohus on jälgida madalamas auastmes kaitseväelaste käitumist ka väljaspool teenistust ja võtta korra­rikkumise korral tarvitusele abinõud korra jaluleseadmiseks.

Sõdurina ajateenistuse läbimine on sõjaväelise karjääri esimene etapp, mille käigus saadakse ettevalmistus, et olla võimeline täitma teenistusülesandeid ja kohustusi jao struktuuris üksik­võitlejana (auaste: reamees, kapral). Sõdurid spetsialiseeruvad väljaõppe ajal relvaliigi järgi kas jalaväe, tankitõrje, miinipilduja, õhutõrje, suurtükiväe, pioneeri, tagalatoetuse või side alale ja töötavad kaitseväe üksuste jao koosseisus laskuri ametikohal.

Allohvitserid on vastavalt kvalifikatsioonile kas jao, rühma või kompanii kasvatajateks ja õpetajateks, vastutades vastava struktuuriüksuse kaitseväelise distsipliini ja väljaõppe eest. Nad võivad töötada jaoülemana (vajalik auaste: seersant või nooremveebel) ja rühmavanemana (auaste: vanemseersant või veebel). Vanemveebli auaste lubab töötada kompaniiveebli ametikohal, staabiveebli auaste staabiallohvitseri ja ülemveebli auaste väeliigi vanema ameti­kohal.

Ohvitserid on üksuse (nt kompanii või pataljoni) juhid ja kasvatajad ning vastutavad selle lahinguvalmiduse, kaitseväelise distsipliini, väljaõppe ning sisekorra- ja ohutuseeskirjade täitmise eest. Nad võivad töötada rühmaülemana (auaste: leitnant), kompaniiülemana (auaste: kapten), staabiohvitserina (auaste: major), pataljoniülemana (auaste: kolonelleitnant), rahuaja kaitseringkonna ülemana (auaste: kolonel), õhu- või mereväe ülemana (auaste: brigaadi­kindral), Kaitsejõudude Peastaabi ülemana ja maaväe ülemana (auaste: kindralmajor), kaitseväe juhatajana (auaste: kindralleitnant), kaitseväe ülemjuhatajana (auaste: kindral).

Sõjaväelises struktuuris on väga palju erinevaid ametikohti, mille loetlemine läheks siinkohal pikaks, toome näitena üksuste juhtide töö lühikirjeldused:

Pataljoniülem tegutseb õigusaktide, sh määrustike, eeskirjade, juhendite ning ülemate käskude ja korralduste alusel. Temale alluvad kõik pataljoni kuuluvad ja sinna lähetatud kaitseväelased ja eraisikud. Pataljoniülem vastutab pataljoni lahinguvalmiduse eest, sh kaitseväelaste lahingu­õppe ning kehalise ettevalmistuse eest, kontrollib õppuste käiku, sellest osavõttu ja tulemusi, kinnitab allüksuseülemate koostatud õppeplaanid ja juhib isiklikult pataljonistaabi kaudu pataljoni ühisõppusi. Ta juhib ja kontrollib pataljoni majandust, vastutab materiaalsete väärtuste otstarbeka kasutamise ja säilitamise eest, määrab kindlaks varaliselt vastutavad isikud ja täidab veel teisigi pataljoni juhtimisega seotud ülesandeid.

Pataljoni staabiülem on pataljoniülema asetäitja, kes juhib pataljoni staapi ja korraldab pataljoni tegevust vastavalt pataljoniülema korraldustele, käskudele ja juhistele ning vastutab staabi töökorralduse eest.

Oma valdkonna juhid pataljonis on veel: pataljoniülema abi õigus- ja sotsiaalalal, pataljoni­arst, tagalaülem (juhib pataljoni majandust), relvurohvitser, pataljonitehnik, orkestriülem, spordiinstruktor, sideülem, pioneeriohvitser, operatiiv- ja väljaõppe sektsiooni ülem, personali­sektsiooni ülem, pataljoniveebel, toitlustusspetsialist, varustusspetsialist, korter­meister, pataljoni tehnik, raamatupidaja, pataljonikaplan.

Kompaniiülem allub vahetult pataljoniülemale. Temale alluvad kõik kompaniisse kuuluvad ja sinna lähetatud kaitseväelased. Tal on kompaniiülema distsiplinaarvõim. Kompaniiülem vastutab kompanii lahinguvalmiduse ja lahinguülesannete täitmise eest, korraldab päevaseid ja öiseid õppehäireid, kontrollib pidevalt, kuidas kompanii toimkond täidab oma teenistuskohustusi. Ta vastutab relvastuse, lahingutehnika ja muu varustuse hoidmise ja säilitamise eest. Ta vastutab isikkoosseisu õppe- ja kasvatustöö eest, korraldab väljaõpet, lähtudes väljaõppeplaanist, määrustikest, eeskirjadest ja pataljoniülema nõuetest, koostab määratud tähtajaks kompanii tunniplaani ja esitab selle kinnitamiseks pataljoniülemale, samuti juhatab kompanii õppusi.

Kompaniis on veel juhtival kohal kompaniiülema asetäitja, kompaniiveebel, kompaniitehnik.

Rühmaülem allub vahetult kompaniiülemale. Temale alluvad kõik rühma kuuluvad ja rühma lähetatud kaitseväelased. Ta on rühma juht ja kasvataja ning vastutab rühma lahinguvalmiduse, kaitseväelise distsipliini, väljaõppe ning sisekorra- ja ohutuseeskirjade täitmise eest rühmas. Tal on rühmaülema distsiplinaarvõim.

Jaoülem on jao juht, kasvataja ja õpetaja ning vastutab jao distsipliini, sisekorra ja väljaõppe eest. Jaoülema tähtsamaid kohustusi on luua jaos positiivne meeleolu, kasvatada ja juhendada oma alluvaid, olla isikliku distsiplineerituse, täpse ja energilise teenistuskohustuste täitmise ning korrektse välimusega alluvatele eeskujuks.

Kõigi nende ametikohtade tööülesannete ja vastutusega saab lähemalt tutvuda Kaitseväe sisemäärustikku (Vabariigi Valitsuse määrus nr 273, kinnitatud 14.detsember 1998) lugedes.

Kaitseväe teenistuses töötavad väga paljude tsiviilkutsealade esindajad. Nii on kaitsejõududes ametis näiteks:

  • administratiivsetel ametikohtadel rahanduse, raamatupidamise, õiguse, varustuse, halduse jt spetsialistid;
  • erinevad ehitusala spetsialistid oskustöölistest insenerideni konstrueerivad, ehitavad ja remondivad sõjaväelisi objekte nii maal kui laevadel või õhusõidukitel;
  • elektroonika ja elektrivarustusega seotud spetsialistid, kes võivad spetsialiseeruda lennu­tehnikale, radaritele, arvutitele, optikale, kommunikatsioonisüsteemidele, relvadele jm;
  • lennundusspetsialistid nagu piloodid, lennujuhid, lennuväljakäitajad jne;
  • transporditöötajad, kelle hulgas nii erinevate sõidukite juhte kui veokorraldjaid, logistikuid jm;
  • veokite ja masinate mehaanikud, masinaoperaatorid, metallitöölised;
  • insenerid ja teadlased on samuti kaitseväes esindatud – koguvad andmeid, analüüsivad, prognoosivad, arendavad meetodeid ja tehnoloogiaid eri teadus- ja tehnikaharude raames ja neid teadmisi omavahel integreerides tõhustamaks kaitseväe toimimist;
  • meditsiinipersonal, sealhulgas erinevad arstid (ka hamba- ja silmaarstid), õed, labori­töötajad, meditsiinitehnikud;
  • personalitööga seotud spetsialistid, kellest on esindatud nii personalijuhid, meedia ja avalike suhete spetsialistid kui ka koolitajad ja treenerid, kelle ülesandeks personali tööefektiivsuse ja rahulolu tõstmine;
  • tugistruktuurides töötavad nõustajad, nt sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kaplanid.

TÖÖTINGIMUSED

Kaitseväelase teenistuskoht on kaitseväes ja Kaitseliidus. Kaadrikaitseväelase teenistuskoht võib olla ka rahvusvahelise kaitseorganisatsiooni (nt NATO) struktuuriüksus, rahvusvaheline sõja­väeline õppeasutus või üksus.

Kaadrikaitseväelased töötavad ja treenivad erinevates klimaatilistes ja geograafilistes tingimustes nii kodu- kui välismaal. Sõdurite tegevus on peamiselt seotud füüsilise ette­valmistusega nii sise- kui välistingimustes. Õppuste ajal elatakse sageli välistingimustes, st töötatakse, süüakse ja magatakse väljas või telgis. Töökeskkond erineb väeliigiti – võidakse töötada nii maal, meres kui õhus. Kaitse­väelased peavad olema valmis töötamiseks rasketes tingimustes, kriisi- ja sõjaolukorrad on ohtlikud tervisele ja elule.

Kaitseväelase riidevarustuseks on:

  • vormiriietus, mille hulka kuuluvad välivorm (jakk, püksid, müts, rihm), talvine välivorm, dressid, spordijalatsid jm;
  • eririidevarustus, mille hulka kuuluvad riided, hügieeni-, meditsiini- ja lahinguvarustus. Näiteks alusmatt, varustuskott, kiiver, käterätik, sidemepakk, joogipudel, katelok, taskulamp jm;
  • eraldusmärgid, milleks on auastmetunnused (pagunid), väeliigi- või erialatunnused (nt mütsimärk), nimesildid jm;
  • lisariidevarustus (nt poolsaabaste sisetallad) ja vooditarvikud (nt madrats, padi, tekk, voodilinad).

Täpsemalt saab kaitseväelase varustusega tutvuda lugedes Kaitseministri määrust nr 18 (28.juuli 2006) Kaitseväelase riidevarustuse elementide loetelu ja kogused, nende kasutusse andmise, ladustamise, hooldamise, kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise ning võõrandamise kord.

Kaadrikaitseväelased puutuvad oma töös kokku paljude kaitsejõududes kasutatavate masinate, seadmete, süsteemide, veokite, relvade jms. Staabitöötajad kasutavad kindlasti arvutit.

Kaadrikaitseväelase tööaeg on 40 tundi nädalas, ühes päevas ei või tööaeg olla pikem kui 12 tundi. Tööaja piirang ei kehti ajal, kui kaadrikaitseväelane osaleb õppusel või rahvusvahelises sõjalises operatsioonis ning kui riigis on välja kuulutatud erakorraline seisukord või sõja­seisukord. Vajadusel on ülema käsul võimalik kaadrikaitseväelast ka öisel ajal ning puhke­päevadel teenistusse kutsuda.

Kaadrikaitseväelase põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ja kuni 10 päeva lisapuhkust tegev­teenistuses oldud aastate ehk tööstaaži eest.

Kaitseväelane võib saada erakorralist puhkust teenistustasu säilitamisega kuni seitsmeks päevaks: 1) tema abiellumise puhul; 2) perekonnaliikme või ülalpeetava raske haiguse või surma korral; 3) riigieksamite sooritamiseks või tööalasel koolitusel osalemiseks; 4) muudel erakorralistel juhtudel - kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) otsuse alusel; 5) pärast osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis.

Õigus pensionile jääda tekib vähemalt 20-aastase kaitseväeteenistuse staažiga kaadri­kaitseväelasel 50-aastaselt.

Kaadrikaitseväelasena töötades kehtivad ka mitmed piirangud. Kaitseväelased, reservväelased ja eruväelased peavad hoidma riigisaladust, see tähendab, et nad ei tohi avaldada neile töö käigus teatavaks saanud andmeid. Kaadrikaitseväelasel on keelatud töötada palgalisel tööl väljaspool teenistuskohustuste täitmist, välja arvatud pedagoogilisel või teaduslikul tööl, kui töötamine ei takista teenistuskohustuste täitmist. Kaadrikaitseväelastel on osaliselt piiratud ka tegutsemine ettevõtluses, täpsemalt vaata Kaitseväeteenistuse seadusest (§ 183). Kaadrikaitseväelane ei tohi kuuluda erakonda ega relvi valdavasse ühingusse või liitu (välja arvatud Kaitseliit, jahi- või spordiklubid).

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Tegevteenistusse võtmiseks kontrollitakse kandidaadi tausta (nt kas on sobiv haridustase, kohtulikult karistamata), peab läbima kaitseväe arstliku komisjoni terviseuuringud ning sooritama üldfüüsilise testi. Üldfüüsilises testis tuleb normikohaselt sooritada kätekõverdusi toenglamangus 2 minuti jooksul, istessetõuse (harjutus kõhulihastele) 2 minuti jooksul ja joosta aja peale 3,2 km.

Kaitseväkke soovijad läbivad põhjalikud terviseuuringud, mille käigus hinnatakse nende kõlblikkust kaitseväeteenistuseks. Tervisepiiranguid seavad mitmed nakkus- ja parasiit­haigused, kasvajad, vere- ja vereloomeelundite haigused, toitumis- ja ainevahetushaigused, psüühika– ja käitusmishäired, närvisüsteemihaigused. Lähemalt saab kaitseväeteenistuseks sobivust hindavate tervisekriteeriumidega tutvuda lugedes Vabariigi Valitususe määrust Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud (määrus nr 282, 11. november 2005). Regulaarsed terviseuuringud tehakse kaitseväelasele tegevteenistuses oleku ajal iga kolme aasta tagant.

Kaitseväelase haridustaseme ja kvalifikatsiooni nõuded kehtestab kaitseminister. Sõdurite ja nooremallohvitseride sõjaväelisi auastmeid nõudvad ametikohad eeldavad keskhariduse olemasolu ja sõjaväelise väljaõppe läbimist. Vanemallohvitseride sõjaväelisi auastmeid nõudvad ametikohad eeldavad sõjaväelist kutsekeskharidust või keskharidust ja sõjalist väljaõpet. Ohvitseride sõjaväelisi auastmeid nõudvad ametikohad eeldavad sõjaväelist kõrg­haridust või kõrgharidust ja sõjalist väljaõpet.

Sõduril peavad olema üldised teadmised Eesti riigi põhikorrast, meie kodanike õigustest ja vabadustest. Samuti peab sõdur olema kursis riigikaitset, kaitseväeteenistust reguleerivate ja tema tööd otseselt korraldavate õigusaktidega. Nooremallohvitseride kvalifikatsiooni nõuded on lisaks sõduri nõuetele Eesti kaitsepoliitika põhisuundade tundmine, teadmised pedagoogika ja isiksuse psühholoogia alustest. Vanemallohvitser peab lisaks ülalloetletule oskama oma ametikohast tulenevaid ülesandeid reguleerivaid õigusakte ja asjaajamiskorda rakendada, omama üldiseid teadmisi NATO-st ja Euroopa Liidust. Ta teab avaliku sektori eelarve koostamise põhimõtteid. Oluline on suhtlemisoskus, inglise või prantsuse keele oskus (ametlikud NATO töökeeled) ning arvuti kasutamise oskus. Vanemallohvitseril on teadmised juhtimisest, isiksuse- ja organisatsiooni psühholoogiast ning pedagoogikast.

Nooremohvitseri kvalifikatsiooni nõuded sisaldavad ülalloetelud teemade ja õigusaktide pisut põhjalikumat tundmist ja oskust neid oma töös kasutada, ta peab oskama iseseisvalt planeerida tööprotsessi. Vanemohvitseri ja kõrgema ohvitseri teadmised nimetatud valdkondades on põhjalikud, ta tunneb teenistust reguleerivaid õigusakte, riigikaitse aluseid, NATO ja Euroopa Liidu institutsioonide toimimist süvitsi. Vanemohvitser ja kõrgem ohvitser omab väga häid juhtimisalaseid oskusi, teab, kuidas planeerida tööprotsessi ja alluvate tööd ning oskab korraldada koostööd ja suhelda avalikkusega. Samuti valdavad nad kahte võõrkeelt, infotehnoloogia rakendamise üldpõhimõtteid, omavad psühholoogia, pedagoogika, andra-googika ning majandusalaseid teadmisi.

Tulenevalt teenistusülesannete täitmisest erinevates geograafilistes ja klimaatilistes tingimustes on sõdurite, allohvitseride ja ohvitseride psühholoogiline valmisolek suure tähtsusega, lisaks eeldab teenistus lojaalsust, ausust, iseseisvust, suhtlemisoskust ja enesedistsipliini ning kohusetundlikust. Tööks vajalikud isikuomadused on stressitaluvus ja emotsionaalne stabiilsus. Olulisel kohal tööülesannete täitmisel on suhtlemisoskus ja grupisiseste protsesside tajumine, meeskonnatöö oskus. Ametikohustuste täitmine taktikalistel õppustel ja lahinglaskmistel ning tiiru-laskmistel nõuab pidevat sõjaväeliste ja erialaste teadmiste täiendamist, head füüsilist ettevalmistust ja teenistuskohustuste eesmärgi täitmisele suunatud käitumist.

Kaitseväelaste kutseoskusnõuded on kinnitatud 9 kutsestandardis:

Maaväe sõdur-allohvitser I kutse taotlemise eelduseks on sõduri baaskursuse läbimine, edukas sõduri eksami sooritamine ja vähemaltpõhihariduse omamine.

Maaväe sõdur-allohvitser II kutse taotlemise eelduseks on nooremallohvitseri kursuse läbimine ja vähemalt keskhariduse omamine.

Maaväe sõdur-allohvitser III kutse taotlemise eelduseks on vanemallohvitseri baaskursuse läbimine ja vähemalt keskhariduse omamine.

Maaväe sõdur-allohvitser IV kutse taotlemise eelduseks on vanemveebli kursuse läbimine, maaväe sõdur-allohvitser III kutsekvalifikatsiooni ning vähemalt keskhariduse omamine.

Maaväe ohvitser III kutse taotlemise eelduseks on nõutava sõjalise väljaõppe läbimine ja vähemalt rakendusliku kõrghariduse omamine.

Maaväe ohvitser IV kutse taotlemise eelduseks on maaväe ohvitser III kutsekvalifikatsioon, vastava sõjalise väljaõppe läbimine ja vähemalt rakendusliku kõrghariduse omamine.

Maaväe ohvitser V kutse taotlemise eelduseks on maaväe ohvitser IV kutsekvalifikatsioon, ühendstaabi vanemstaabiohvitseri kursuse tasemel sõjalise väljaõppe läbimine ja vähemalt magistri­kraadi või magistriõppe tasemel kõrghariduse omamine.

Mereväeohvitser III kutse taotlemise eelduseks on mereväeohvitseri põhikursuse läbimine. Taktikaohvitser peab omama lisaks üldsõjaväelistele oskustele ja teadmistele laevajuhi teadmisi ja oskusi. Tehnikaohvitser peab lisaks üldsõjaväelistele oskustele ja teadmistele omama laevajõuseadmete erialast kvalifikatsiooni.

Õhuväe ohvitser III kutse taotlemise eelduseks on nõutava sõjalise väljaõppe läbimine ja vähemalt rakendusliku kõrghariduse omamine.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Kaitseväelise hariduse ja väljaõppe saab jaotada kolme suuremasse etappi: sõduri, allohvitseri ja ohvitseri õpe.

Sõduri väljaõpe omandatakse ajateenistuses, mis kestab 8-11 kuud, sõltudes erialast, samuti väe­liigist ja relvaliigi vajadusest. Kaitseväeteenistus algab sõduri baaskursusega, mis kestab 10 nädalat ja mille käigus omandab iga sõdur põhiteadmised ja –oskused ning füüsilise vormi, mis on eelduseks järgmiste kursuste edukaks läbimiseks. Baaskursusel õpitakse tundma relvastust ja esmaabivõtteid, tegutsema metsalaagris, orienteeruma ning omandatakse teadmised taktika põhialuste, kaitseväelise käitumise ja kaitseväe tegevust reguleerivate seaduste kohta. Sõduri baaskursus on ühtne kõigile sõduritele nii maa-, mere- kui ka õhuväes ning piirivalves ja päästeametis. Sõduri baaskursusele järgneb sõduri erialakursus, mis kestab üldjuhul 6 nädalat ja mille jooksul õpitakse kaitseväe spetsialistidele (laskur, kuulipildur, tankitõrje granaadi­heitur, autojuht, sanitar-parameedik jt) vajalikke teadmisi ja oskusi. Erialakursusele järgneb allüksuse kursus keskmise pikkusega 17 nädalat, kus õpitakse tegutsema jao, rühma, kompanii ja pataljoni koosseisus. Harjutatakse üksuste tegutsemist ühtse tervikuna, samuti koostööd teiste relvaliikide ja allüksustega.

Allohvitseri väljaõpe algab samuti ajateenistuses. Võimekamatel ajateenijatel on võimalus läbida nooremallohvitseride kursused, mis kestavad kuni 12 nädalat ja mille eesmärgiks on õpetada jaoülema ülesannete täitmist rahu- ja sõjaaja tingimustes ehk juhtima üheksast mehest koosnevat jagu. Suurt rõhku pannakse õpitu praktilisele harjutamisele. Jaoülema kursuse käigus omandab ajateenija lisaks varem omandatule näiteks teadmisi jao taktikast (kaitse, rünnak, sissivõitlus, varitsus), pedagoogikast, psühholoogiast, juhtimisest, lõhkeasjandusest, meditsiinist ja sidepidamisest ning õpib neid jaoülemana rakendama. Jaoülema kursuse lõpus sooritavad kursuslased eksamid, mille alusel otsustatakse allohvitseriks saamine. Kursuse läbinud jätkavad ajateenistust jaoülematena.

Allohvitseri kursuse edukalt lõpetanute hulgast valitakse välja sobivad kandidaadid reservohvitseri kursustele, kus ajateenijad õpivad juhtima rühma ehk nelja jagu (kuni 40 meest) rahu- ja sõjaaja tingimustes. Reservohvitseride kursuse käigus õpetatakse süvendatult rühma tasemel taktikat, psühholoogiat, juhtimist, meditsiini, sidepidamist, pioneeriasjandust, jalaväe tankitõrjet ja muud.

Kui ajateenistuse läbinud seersant või reservohvitser valib allohvitseri karjääri, siis peab ta astuma Kaitseväe Võru Lahingukooli vanemallohvitseride kursusele. Vanemallohvitseride kursusele mineja peab olema lõpetanud nooremallohvitseride baaskursuse, läbinud teenistus­praktika allohvitserina, sõlminud tegevteenistuse lepingu ja omama keskharidust. Kursus annab kutsekeskhariduse sõjalise juhtimise erialal ja õppe kestvus on 42 nädalat.

Kui ajateenistuse jooksul nooremallohvitseride kursuse läbinul on tekkinud soov saada ohvitseriks, peab ta omandama sõjaväelise kõrghariduse.Kõrghariduse omandamise eeldusteks on: Eesti kodakondsus, keskharidus, meessoost kandidaatidel peab olema läbitud aja­teenistus ning naissoost kandidaatidel omandatud ajateenistuses ettenähtud väljaõpe, kõlblik­kus tegevteenistuseks, vanus kuni 25 aastat, sisseastumiskatsete sooritamine.

Sõjaväeline kõrgharidus koosneb neljast astmest:

Esimene aste on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli kolmeaastane põhikursus, kus omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal. Sisseastumiskatseid on võimalik sooritada ka enne ajateenistuse läbimist.Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes omandatav sõjaväelise kõrghariduse I aste võimaldab täita rühma- ja kompanii-/patareiülema ülesandeid vastavalt väe- ja relvaliigi spetsiifikale nii rahu- kui ka sõjaajal.Õppekava võimaldab spetsialiseeruda jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe, logistika ja piirivalve erialale. Peale mõneaastast teenistust on õppuritel võimalus jätkata õpingud keskastmekursusel, mis on ühtlasi sõjaväelise kõrghariduse teine aste. Lisaks alustatakse 2008. aastal sõjalise juhtimise õppekavaga õhuväe- ja mereväe suunal.

Teine aste on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli keskastmekursus, mis kestab 2 aastat ja mille lõpetajad saavad kompaniiülema ja noorem­staabiohvitseri ette­valmistuse ning sotsiaalteaduste magistri kraadi sõjalise juhtimise erialal. Magistriõppes saab jätkata õpinguid varem omandatud jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialal ning saada ettevalmistus teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ameti­kohtadel.

Kolmas aste. Pärast keskastmekursuse lõpetamist ja eeskujulikku teenistust kaitseväes on ohvitseril võimalik jätkata õpinguid juba Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusega samas majas paiknevas Balti Kaitsekolledžis, mis on ühtlasi ohvitseri hariduse kolmas aste. Kolmas aste on üheaastane kursus Balti Kaitsekolledžis (Joint Command and General Staff Course) või mujal, mille jooksul omandatakse vanemstaabiohvitserile vajalikud juhtmis- ja planeerimisoskused. Lõpetajate teenitus jätkub erinevates staapides nii Eestis kui ka välismaal.

Neljas aste viiakse läbi kõrgemate staabiohvitseride ja kindralstaabiohvitseride kursusena Balti Kaitsekolledžis või sarnane õpe mõnes välisriigis. Selle haridusastme läbinud ohvitserid on valmis teenima kõrgematel juhtivatel ametikohtadel.

Lisaks viiakse kaitseväelastele vastavalt teenistuslikule vajadusele läbi hulgaliselt erinevaid täiend- ja erialakoolitusi nii Eestis kui välisriikides, mille läbimise järel saavad parimad õppima järgmisele haridusastmele ja teenima kõrgematele ametikohtadele.

Õpingutega on seotud ka kaitseväelaste auastmete süsteem:

Väljaõppe etapp

Väljaõppe sisu ja koht

Õppe kestus

Auaste

Sõdur

Sõduri väljaõpe ajateenistuses sisaldab:

  • Sõduri baaskursus
  • Sõduri erialakursus
  • Allüksuse kursus

10 nädalat

< 6 nädalat

17 nädalat

Reamees

Kapral

Allohvitser

Nooremallohvitseri kursus ajateenistuses

Vanemallohvitseri kursus Kaitseväe Lahingukoolis, kutsekeskharidusõpe

<12 nädalat

42 nädalat

Nooremseersant, nooremmaat

Nooremveebel

Ohvitser

Reservohvitseri kursus ajateenistuses

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool, rakenduslik kõrgharidus, põhi- ja erialakursus

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool, magistrikraad sõjaväelise juhtimise erialal

Staabiohvitseri kursus, KVÜÕA Balti Kaitsekolledž või sõjaline õppeasutus välismaal

Kõrgem staabiohvitseride ja kindral­staabi­ohvitseride kursus Balti Kaitse­kolledžis või sarnane õpe mõnes välisriigis

11 nädalat

2+1 aastat

2 aastat

1 aasta

kestus erinev

Lipnik

Nooremleitnant
Leitnant

Kapten

Major

Kolonelleitnant

Kolonel

Tabelis väljatoomata auastmed on seotud teenistuse staaži lisandumise ja sõjalise väljaõppega.

TÖÖVÄLJAVAATED

Kaitseväkke saab tööle nii ajateenistuse ja järgnevate erialaste õpingute läbimisel kui ka kandideerides mingile konkreetsele töökohale vastavalt omandatud erialale ning seejärel läbides sõjaväelise algõppe. 2007.a. I-II kvartalis oli Statistikaameti andmetel relvajõududes (ISCO kood 0)* hõivatuid 3700. Täpsemat infot vaata www.mil.ee

Kaitseväelaste karjäär on otseselt seotud tööstaaži ja täiendkoolitusega, mille käigus muutuvad sõjaväelised auastmed ja kõrgenevad ametikohad kaitsejõudude struktuuris.

Nõudlus kaadrikaitseväelaste järele on püsiv, nii et hea tervise ja arengupotentsiaaliga teenistuja on oodatud ja hinnatud.

Kaitsevägi osaleb ka rahvusvahelistes rahutagamis- ja kriisireguleerimisoperatsioonides andes oma panuse rahu ja stabiilsuse tagamisse. Operatsioonide eesmärk on rahvusvahelise rahu, stabiilsuse ja julgeoleku toetamine sõjaliste vahenditega.

Kindlasti on kaadrikaitseväelasel samas valdkonnas väljaspool kaitseväge väga head töövälja­vaated – töödistsipliin, vastutustundlikkus, pingetaluvus jm kaitseväes vajalikud omadused on lisaks konreetsetele ametioskustele väga hinnas kõigi tööandjate silmis.

* ISCO – International Standard Classification of Occupations ehk rahvusvaheline ametinimede klassifikaator

LÄHEDASED AMETID

Kaadrikaitseväelaste kutsealale võib töö kaitse- ja päästeiseloomu ning vajaliku ettevalmistuse sarnasuse tõttu pidada lähedaseks piirivalvurite ja päästjate tööd, mõneti on sarnased ka politsei ja turvatöötajate kutsealad.

Kaitseväe teenistuses olevad avalikud teenistujad töötavad paljuski sarnastel ametikohtadel tsiviil­kutse­alade esindajatega, näiteks personalispetsialistid, raamatupidajad jne.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Kaadrikaitseväelase teenistustasu koosneb ametipalgast koos auastmetasuga, sellele võib lisanduda ka lisatasu. Kaadrikaitseväelaste auastmetele vastavad palgatasemed ja auastmetasud kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega, ametipalgad on vastavalt ametikoha auastmetele jagatud tasemetesse:

Ametikoha auaste

Palgatase (kuus)

Kindralmajor/kontradmiral

23 900 – 26 300 kr

Brigaadikindral/kommodoor

20 200 – 22 300 kr

Kolonel/mereväekapten

16 300 – 18 800 kr

Kolonelleitnant/kaptenleitnant

13 150 – 15 800 kr

Major/kaptenmajor

11 125 – 13 400 kr

Kapten/vanemleitnant

9 950 – 12 000 kr

Leitnant

9 350 – 10 700 kr

Ülemveebel

11 800 – 13 400 kr

Staabiveebel

9 675 – 11 600 kr

Vanemveebel

9 200 – 11 100 kr

Veebel

8 625 – 10 400 kr

Nooremveebel

8 225 – 9 500 kr

Vanemseersant/vanemmaat

7 950 – 9 200 kr

Seersant/maat

7 750 – 8 900 kr

Kapral/vanemmadrus

7 500 – 8 600 kr

Reamees/madrus

7 125 – 8 300 kr

Kaadrikaitseväelasele makstakse lisaks ametipalgale lisatasu auastme eest. Sõdurite au­astmetasu on 300 krooni kuus, allohvitseridel olenevalt auastmest 400–2400 krooni kuus ja ohvitseridel võib auastmetasu ulatuda 1200 kroonist lipnikutel kuni 9000 kroonini kindralitel. (vaata täpsemalt:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=938908&searchCurrent).

Palgatasemed ja auastmetasud tõusevad alates 1.jaanuarist 2008, vastav Vabariigi Valitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas.

Kaadrikaitseväelane võib saada lisatasu mitmel põhjusel:

  • täiendavate teenistusülesannete täitmise eest;
  • nõutavamast tulemuslikuma teenistuse eest;
  • teenistuse eripära eest, milleks loetakse teenistust
    1) tervist kahjustavates või eriti rasketes tingimustes;
    2) kõrgendatud ohu- ja lahinguvalmiduse tingimustes;
    3) vaimsele ja füüsilisele tervisele ning erialale kõrgendatud nõudeid esitavates tingimustes.

Kaadrikaitseväelane võib saada mitmeid soodustusi:

  • tööandja võib anda eluruumi;
  • väliõppusel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, õhuväe õhusõiduki pardal ja teenistusel mereväe laevadel tagatakse tasuta toitlustamine;
  • kui kaitseväe juhataja on kaadrikaitseväelase suunanud hariduse omandamiseks õppima tsiviilõppeasutusse, maksab õppemaksu riik;
  • kaitseväelastele antakse riidevarustus: kaitseväeliste tunnustega vormiriietus, eririide­varustus, eraldusmärgid, lisariidevarustus ja vooditarvikud;
  • kui kaadrikaitseväelase määratakse ametikohale paikkonda, mis tingib tema elukoha­vahetuse, makstakse talle seoses kolimisega ühekordset hüvitist tema ühe kuu palga ulatuses (lisandub täiendav tasu iga pereliikme kohta), samuti tasutakse kolimiseks tehtud kulutused;
  • arstlik läbivaatus, regulaarsed terviseuuringud, vaktsineerimine ja muu üldarstiabiga tehakse riigi kulul;
  • rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud kaitseväelasele maksab riik vajadusel kinni taastusravi, eriarstiabi ja ravimid. Samuti maksab riik toetust kaitseväelasele, kes on teenistusülesannete täitmise tõttu saanud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel töö­võimetuks tunnistatud.

TÄIENDAV INFO

Eesti Kaitseväe kohta saab lisainfot: www.mil.ee

Eesti Kaitsejõudude Peastaap
Teavitusosakond:
Telefon: 717 1190
E-post: mil@mil.ee
Postiaadress: Juhkentali 58, 15007, Tallinn

Peamised kaadrikaitseväelase tegevust reguleerivad õigusaktid on:

Vaata ka:

HÕIVE

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

2005-2007.aasta I-II kvartalis oli Eesti Statistikaameti andmetel relvajõududes hõivatute (sh kaadrikaitseväelased) keskmine brutokuupalk 10% kõrgem kui Eesti keskmine palk täistööajaga palgatöötajatel.

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

10 899

Keskmine brutokuupalk, (krooni)

Tegevusala

I kvartal 2007

Kaadrikaitseväelased

14 192

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (boonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 21. 07. 2008. 09:51

Time: 0.0488181 s.