Jäätmekäitleja
Kool.ee-haridusportaal :: Jäätmekäitleja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeJäätmekäitleja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Jäätmekäitleja
OLULISED MOMENDID
-
Nõudlus jäätmekäitlustöötajate järele kasvab.
-
Jäätmekäitleja töö ei nõua eriettevalmistust.
-
Olemas on kaasaegsed töötingimused ja –vahendid, töö pole must ega haisev.
-
Palk on hea võrreldes teiste analoogsete kutsetega.
Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed risustavad keskkonda mitmeti ja võivad kahjustada inimese tervist. Jäätmetest ja nende käitlemisest tulenevaid kahjulikke mõjusid tuleb vähendada. Jäätmete koguhulk ei tohiks suureneda, tootmises tekkivate jäätmete kogus peaks vähenema, jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine suurenema ning keskkonnale ja tervisele ohtlikke jäätmeid tuleks käidelda nõuetekohaselt. Kõik me võime kaasa aidata nende eesmärkide täitmisele.
Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis omadustelt on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud jäätmed on näiteks kasutatud õlid, lahustid, akud, patareid, päevavalguslambid, vananenud ravimid jne. Ohtlikud jäätmed tuleb hoolikalt ladustada nende üleandmiseni.
Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning samalaadsed jäätmed kaubandusest, tööstusest ja ametiasutustest. Olmejäätmed on iseenesest nende käitlejale ohutud, kuid võivad põhjustada halba lõhna, meelitada ligi närilisi, putukaid, olla heaks toitepinnaseks haigustekitajatele, mõjuda ebaesteetiliselt. Seetõttu on tähtis, et jäätmed pakitaks hoolikalt ning mahuteid tühjendataks piisavalt sageli.
Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus.
Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Taaskasutatavad jäätmed on eelkõige vanapaber ja klaas, millest võidakse toota uut paberit või klaasi. Ka toidujäätmeid võidakse taaskasutada, näiteks loomatoiduna.
Jäätmetega tegeldakse prügilates, jäätmekäitluskeskustes, sorteerimisjaamades.
Prügiveo autojuht kogub tühjendamist vajavad konteinerid kokku ja toimetab need jäätmete mahapaneku kohta. Väikesed konteinerid tühjendatakse käsitsi pressautosse. Osa autosd on spetsiaalsed autd,mis konteineri tühjaks raputavad, osa konteinereid tõstetakse autole ja tühjendatakse mujal.Enne tööpäeva algust saab autojuht dispetšerilt tühjendamismarsruudid, millel on paika pandud lühim teekond, et prügi saaks kokku kogutud ja oleks võimalikult vähe tühisõite. Enne kogumisringile sõitmist kontrollib autojuht auto ja lisaseadmete tehnilist seisukorda (erilist tähelepanu nõuavad pidurid, rooliseade, toite- ja jahutussüsteem, rehvid, rataste kinnitused). Autojuhi ülesannete hulka kuulub sageli ka auto ja lisaseadmete igapäevase hoolduse teostamine ja vajadusel ka osavõtt jooksva remondi töödest. Kui töö käigus selgub, et mõnele konteinerile pole ligipääsu, teavitab ta sellest oma ettevõtte vastavat töötajat.
Laadija töötab paaris koos autojuhiga. Tema tööks on samuti konteinerite tühjendamine. Enne vahetuse algust kontrollib ta autojuht-laadijaga auto ja lisaseadmete tehnilist seisukorda. Prügiveo käigus tuleb tal vajadusel koos autojuhiga teisaldada konteiner mehhaaniliseks tühjendamiseks ja peale tühjendamist paigutada see tagasi ettenähtud kohale.
Sorteerija tööülesannete hulka kuulub sorteeritavate jäätmete mahapaneku korraldamine, sorteerimine, sorteeritud sekundaarse tooraine kogumine ja hoiustamine. Vajadusel puhastab ta sorteeritud sekundaarse tooraine, nt eemaldab pudelitelt paberi, metalli, korgid. Sorteeritud tooraine tuleb ladustada ja vajadusel markeerida vastavalt sortimendile.
Jäätmete sorteerimine toimub prügimäel, jäätmekäitlusliinidel sorteerimistehases, paberi vastuvõtupunktides (sorteeritakse enne, kui paber läheb pressimisele).
Pressioperaator töötab jäätmepressidel. Eelnevalt sorteeritud jäätmed asetab ta nõuetekohaselt pressi alla ja pressib need kompaktselt kokku.
Prügila operaator (ka veoste vastuvõtja) on prügila väravas valves, võtab koorma sisse, kaalub ära, registreerib koorma arvutis, näitab autole kätte ladestamiskoha ning annab jäätmed üleandnud isikule iga jäätmekoorma kohta kirjaliku teatise jäätmete vastuvõtmise kohta. Eraisikud, kes toovad oma prügi prügilasse, tasuvad prügi mahapaneku eest sularahas, neile vormistab prügila operaator vastava sularaha sissetuleku dokumendi. Iga kuu lõpus koostab ta arvutis statistilise aruande vastuvõetud jäätmete kohta (kogus, liik jne). Samuti korraldab ta prügila katmist, võtab pinnavee proove ja saadab need keskkonnainspektsiooni.
Buldooserijuhi ülesandeks prügilas on ladestusalale maha kallatud prügi laialilaotamine erinevate mehhanismidega (kompaktor, buldooser, frontaallaadur). Ta peab jälgima, et prügikihi paksus vastaks etteantud nõuetele. Laotatud prügi purustatakse, pressitakse ja tihendatakse kompaktoriga – prügist sõidetakse 3-5 korda üle. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et prügis leiduvad teravad ja torkivad esemed, mis võivad kahjustada prügiveokite rehve, oleksid võimaluse korral maha rullitud. Töö lõpetamisel peab ta parkima mehhanismid hoiuruumis nii, et nad ei segaks teisi ladestusala toiminguid ja et oleks välditud mehhanismide iseenesest liikuma hakkamine, kabiini uksed tuleb sulgeda, et oleks välditud kõrvaliste isikute kabiini sisenemine.
Operaator jäätmejaamas võtab vastu ka ohtlikke jäätmeid, suuregabariidilisi asju (mööbel, kodumasinad), hoolitseb uute konteinerite tellimise eest.
Fekaaliautojuht töötab tavaliselt väikeses firmas spetsiaalselt fekaaliveoks ettenähtud autol.
Jäätmekäitlejate tööks on ka paberkonteinerite tühjendamine. Jäätmed viiakse jäätmekogumispunktidesse, kus need sorteeritakse, puhastatakse, pakendatakse ja müüakse edasi. Klaas läheb purustamisele. Ära veetakse pressitud jäätmed (nt kaubanduskeskustest). Sügiseti toimuvad leheveod.
keskkond – vahendid/materjalid –tööaeg
Prügiveo autojuht töötab enamasti vahetustega ja võib alustada oma tööpäeva juba kell neli hommikul. Varane tööpäeva alguslubab päeva lõpetada juba lõunaks. Töö pole füüsiliselt väga raske, kuid eeldab siiski teatavat treenitust.
Kasutusel on palju erinevaid funktsioone täitvaid masinaid – isetühjendavaid, prügipresse, kraanadega autosid, mis tõstavad endale konteineri peale, spetsiaalsedautod paberi, klaasi ja plastiku, ehitusprahi ning loomsete jäätmete veoks.
Laadija töö eeldab head füüsilist vormi, töö võib olla vahetustega, alata väga vara, lõppeda hilja. Vajadusel peaks laadija olema võimeline autojuhti asendama ning omama C-kategooria lube.
Sorteerija töö on füüsiline töö, kuid mitte väga raske. Kuna töö võib toimuda väljas või kütteta ruumides, on sageli külm.
Jäätmekäitlejatel on olemas spetsiaalne tööriietus (tunked, kindad, saapad), kaitsevahendid. Tööl kantakse ettevõtte ametlikku tööriietust.
Hoolitseda tuleb oma töövahendite korrasoleku eest – autod, pressid jne.
Prügiveo autojuhiks sobivad inimesed, kes armastavad praktilist tööd ja töötada väljas. Nõutav on C-kategooria juhiluba ja ametikoolituse läbimine. Suuremad firmad eeldavad ka eelnevat töökogemust suurtel kaasaegsetel veoautodel (Scania, Volvo vms).
Autojuht, kes veab ohtlikke veoseid, peab olema läbinud sellekohase koolituskursuse Tallinna Tehnika Kõrgkoolis või Autokoolituse Keskuse OÜ juures ja sooritanud selle kursuse lõpueksami.
Autojuht peab oskama väga hästi autoga manööverdada, kuna sageli on konteineritele ligipääsemiseks vähe ruumi. Tööleasumisel kontrollitakse autojuhtimise oskust. Peab olema tuttav ja oskama töötada kaasaegsete suurte masinatega. Need autojuhid, kes teevad ka ohtlike jäätmete vedusid, peavad omama selleks vastavat luba.
Autojuhile tuleb kasuks hea stressitaluvus, kuna osa tööst on seotud klientidega suhtlemisega ja konteineritele on raske teinekord ligi pääseda. Soovitav on osata nii eesti kui vene keelt. Mõnikord tuleb etteantud tühjendamismarsruuti muuta, kui konteineritele teatud kellaajal ligi ei pääse. Siis tuleb autojuhil endal mõelda, milline marsruut on kõige parem. Nii laadija kui prügiveo autojuht peavad hästi tundma piirkonda, mida nad teenindab, et vältida valestisõitmisi.
Prügila operaator peab oskama töötada arvutil, sisestama andmed prügikoorma kohta ja vastava arvutiprogrammi abil koostama statistilisi aruandeid.
Nii autojuhid, laadijad kui prügila operaatorid puutuvad oma igapäevases töös kokku klientidega, seetõttu tuleb neil osata käituda viisakalt ja väärikalt ning täita üldisi käitumisnorme. Tekkida võivad probleemid tuleb ettevõtte mainet kahjustamata. Oma töös tuleb jäätmekäitlejatel tunda töötervishoiu ja –ohutuse nõudeid, osata käituda avariide või lekete korral, et ära hoida või vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid.
Miinimumharidusnõuet pole, töötajad õpetatakse välja kohapeal.
Vastavad koolitused viiakse läbi, kui ettevõttesse saabuvad uued autod, pressid.
Eestis on 2 suuremat jäätmekäitlejat – Ragn Sells, AS Cleanaway, väiksematest Vania (?), Adelan Prügiveod OÜ, Teho Eesti (põhiliselt tänavahooldus) + kohalikud tegijad.
Eestis töötab 22 prügilat. Järjest suletakse ja avatakse eurotingimustele vastavaid prügilaid. Esimene euronõuetele vastav prügila asub Jõelähtmel.
Töötajaid jäätmekäitluse valdkonnas on Eestis umbes 1000 inimest. Valdkonda tuleb töökohti juurde, uutes jäätmekäitlustehastes vajatakse operaatoreid ja sorteerijaid.
Jäätmekäitlusteenuse ostmiseks sõlmivad kohalikud omavalitsused hanke võitnud jäätmekäitlejaga vastava lepingu, kes hoolitseb piirkonna prügiveo eest.
Pakendiringlus ostab jäätmekäitlejatelt teenuse sisse.
LÄHEDASED AMETID
Koristaja, veoautojuht, transporditööline
Prügiveo autojuhi töötasu sõltub enamasti tühjendatud konteinerite arvust. Brutopalkgad jäävad vahemikku 15000-30000 krooni. Osad ettevõtted maksavad lisatasu piirkonna hea tundmise eest. Kui autojuhil pole tööle asudes C-kategooria juhiluba, maksab tööandja sageli vastava koolituse kas osaliselt või täielikult kinni.
Sorteerijate palga suurus on enamasti kahekordne riiklik miinumumpalk. Sageli on palga suurus seotud tükitööga (sõltub kogusest, kui palju jõutakse sorteerida).
Laadijate palk võib ollatühjendamiskogustegaseotudtükipalk, osades firmades makstakse ka ajapalka. Üldjuhul jääb laadijate palk vahemikku 10000-20000 krooni.
Prügila operaatori palk jääb 10000-15000 krooni vahele.
Puhkuse pikkus on jäätmekäitluses töötavatel inimestel 28 päeva. Oluline on, et puhkus on garanteeritud ja ei sõltu hooajalisusest.
Prügivedajate huve kaitseb transporditöötajate ametiühing. Prügiveo ettevõted maksavad oma töötajatele rohkem kui ametiühingu ja tööandja poolt kokkulepitud miinimum.
TÄIENDAV INFO
Kutseala töötajaid ühendab Eesti Jäätmekäitlejate Liit. Liidu eesmärk on üleriigiliselt korraldada jäätmekäitluse alal tegutsevate ettevõtete ühistegevust ja esindada oma liikmete ühishuve. Samuti on liidu ja tema liikmete ülesanne igati aidata kaasa jäätmekäitluse arengule Eesti Vabariigis. 2001.a. novembris võeti Eesti Jäätmekäitlejate Liit vastu Rahvusvahelise Jäätmekäitlejate Liidu (ISWA) assotsieerunud liikmeks. 2003.a. algusest on Eesti Jäätmekäitlejate Liidul ISWA täisliikme staatus. Eesti Jäätmekäitlejate Liit on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige.
Liidu liikmete arv on aastatega järjest kasvanud ja hetkel kuulub Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmeskonda ligi 50 firmat üle Eesti.
Kontakt: Maleva 4, 11711 Tallinn
Tel/faks: 666 3063
E-post: ejkl@ejkl.ee
www.ejkl.ee
Kutseala hõive
JÄÄTMEKÄITLEJAD
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)
Prügivedajad ja tootmishoonete koristajad (ISCO 916)* |
2393 |
Prügivedajad (ISCO 9161) |
55 |
Transporditöölised ja laadijad ISCO 9333) |
10075 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Jäätmete ja veetöötluse operaatorid (ISCO 8163) |
22 |
65 |
124 |
Prügivedajad (ISCO 9161) |
1 |
1 |
5 | |
2005 |
Jäätmete ja veetöötluse operaatorid (ISCO 8163) |
9 |
100 |
199 |
Prügivedajad (ISCO 9161) |
0 |
1 |
6 | |
2006 |
Jäätmete ja veetöötluse operaatorid (ISCO 8163) |
6 |
129 |
245 |
Prügivedajad (ISCO 9161) |
0 |
1 |
5 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist kahe tabeli ISCOd on osaliselt erinevad
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
| |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
| |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
| |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
| |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
| |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
| |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
| |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
| |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
| |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
| |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
| |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
| |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
| |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
| |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
| |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
| |
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | ||||
|
|
|
|
|
|
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 407 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
|
10 322 |
11 549 |
|
|
Keskmine brutokuupalk, 2003-2005 (krooni) | |||
Tegevusala |
2003 |
2004 |
2005 |
Reovee ja prügi kõrvaldamine, linnapuhastus jms tegevus |
5 426 |
5 832 |
6883 |
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |