et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Jäätmekäitleja

Kool.ee-haridusportaal :: Jäätmekäitleja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeJäätmekäitleja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Jäätmekäitleja

OLULISED MOMENDID

  • Nõudlus jäätmekäitlustöötajate järele kasvab.
  • Jäätmekäitleja töö ei nõua eriettevalmistust.
  • Olemas on kaasaegsed töötingimused ja –vahendid, töö pole must ega haisev.
  • Palk on hea võrreldes teiste analoogsete kutsetega.

TÖÖ ISELOOM

Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed risustavad keskkonda mitmeti ja võivad kahjustada inimese tervist. Jäätmetest ja nende käitlemisest tulenevaid kahjulikke mõjusid tuleb vähendada. Jäätmete koguhulk ei tohiks suureneda, tootmises tekkivate jäätmete kogus peaks vähenema, jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine suurenema ning keskkonnale ja tervisele ohtlikke jäätmeid tuleks käidelda nõuetekohaselt. Kõik me võime kaasa aidata nende eesmärkide täitmisele.

Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis omadustelt on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud jäätmed on näiteks kasutatud õlid, lahustid, akud, patareid, päevavalguslambid, vananenud ravimid jne. Ohtlikud jäätmed tuleb hoolikalt ladustada nende üleandmiseni.

Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning samalaadsed jäätmed kaubandu­sest, tööstusest ja ametiasutustest. Olmejäätmed on iseenesest nende käitlejale ohutud, kuid võivad põhjustada halba lõhna, meelitada ligi närilisi, putukaid, olla heaks toitepinnaseks haigustekitajatele, mõjuda ebaesteetiliselt. Seetõttu on tähtis, et jäätmed pakitaks hoolikalt ning mahuteid tühjendataks piisavalt sageli.

Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus.

Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Taaskasutatavad jäätmed on eelkõige vanapaber ja klaas, millest võidakse toota uut paberit või klaasi. Ka toidujäätmeid võidakse taaskasutada, näiteks loomatoiduna.

Jäätmetega tegeldakse prügilates, jäätmekäitluskeskustes, sorteerimisjaamades.

Prügiveo autojuht kogub tühjendamist vajavad konteinerid kokku ja toimetab need jäätmete mahapaneku kohta. Väikesed konteinerid tühjendatakse käsitsi pressautosse. Osa autosd on spetsiaalsed autd,mis konteineri tühjaks raputavad, osa konteinereid tõstetakse autole ja tühjendatakse mujal.Enne tööpäeva algust saab autojuht dispetšerilt tühjendamismarsruudid, millel on paika pandud lühim teekond, et prügi saaks kokku kogutud ja oleks võimalikult vähe tühisõite. Enne kogumisringile sõitmist kontrollib autojuht auto ja lisaseadmete tehnilist seisukorda (erilist tähelepanu nõuavad pidurid, rooliseade, toite- ja jahutussüsteem, rehvid, rataste kinnitused). Autojuhi ülesannete hulka kuulub sageli ka auto ja lisaseadmete igapäevase hoolduse teostamine ja vajadusel ka osavõtt jooksva remondi töödest. Kui töö käigus selgub, et mõnele konteinerile pole ligipääsu, teavitab ta sellest oma ettevõtte vastavat töötajat.

Laadija töötab paaris koos autojuhiga. Tema tööks on samuti konteinerite tühjendamine. Enne vahetuse algust kontrollib ta autojuht-laadijaga auto ja lisaseadmete tehnilist seisu­korda. Prügiveo käigus tuleb tal vajadusel koos autojuhiga teisaldada konteiner mehhaaniliseks tühjendamiseks ja peale tühjendamist paigutada see tagasi ettenähtud kohale.

Sorteerija tööülesannete hulka kuulub sorteeritavate jäätmete mahapaneku korraldamine, sorteerimine, sorteeritud sekundaarse tooraine kogumine ja hoiustamine. Vajadusel puhastab ta sorteeritud sekundaarse tooraine, nt eemaldab pudelitelt paberi, metalli, korgid. Sorteeritud tooraine tuleb ladustada ja vajadusel markeerida vastavalt sortimendile.

Jäätmete sorteerimine toimub prügimäel, jäätmekäitlusliinidel sorteerimistehases, paberi vastu­võtupunktides (sorteeritakse enne, kui paber läheb pressimisele).

Pressioperaator töötab jäätmepressidel. Eelnevalt sorteeritud jäätmed asetab ta nõuete­kohaselt pressi alla ja pressib need kompaktselt kokku.

Prügila operaator (ka veoste vastuvõtja) on prügila väravas valves, võtab koorma sisse, kaalub ära, registreerib koorma arvutis, näitab autole kätte ladestamiskoha ning annab jäätmed üleandnud isikule iga jäätmekoorma kohta kirjaliku teatise jäätmete vastuvõtmise kohta. Eraisikud, kes toovad oma prügi prügilasse, tasuvad prügi mahapaneku eest sularahas, neile vormistab prügila operaator vastava sularaha sissetuleku dokumendi. Iga kuu lõpus koostab ta arvutis statistilise aruande vastuvõetud jäätmete kohta (kogus, liik jne). Samuti korraldab ta prügila katmist, võtab pinnavee proove ja saadab need keskkonnainspektsiooni.

Buldooserijuhi ülesandeks prügilas on ladestusalale maha kallatud prügi laialilaotamine erinevate mehhanismidega (kompaktor, buldooser, frontaallaadur). Ta peab jälgima, et prügi­kihi paksus vastaks etteantud nõuetele. Laotatud prügi purustatakse, pressitakse ja tihendatakse kompaktoriga – prügist sõidetakse 3-5 korda üle. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et prügis leiduvad teravad ja torkivad esemed, mis võivad kahjustada prügiveokite rehve, oleksid võimaluse korral maha rullitud. Töö lõpetamisel peab ta parkima mehhanismid hoiuruumis nii, et nad ei segaks teisi ladestusala toiminguid ja et oleks välditud mehhanismide iseenesest liikuma hakkamine, kabiini uksed tuleb sulgeda, et oleks välditud kõrvaliste isikute kabiini sisenemine.

Operaator jäätmejaamas võtab vastu ka ohtlikke jäätmeid, suuregabariidilisi asju (mööbel, kodumasinad), hoolitseb uute konteinerite tellimise eest.

Fekaaliautojuht töötab tavaliselt väikeses firmas spetsiaalselt fekaaliveoks ettenähtud autol.

Jäätmekäitlejate tööks on ka paberkonteinerite tühjendamine. Jäätmed viiakse jäätme­kogumis­punktidesse, kus need sorteeritakse, puhastatakse, pakendatakse ja müüakse edasi. Klaas läheb purustamisele. Ära veetakse pressitud jäätmed (nt kaubanduskeskustest). Sügiseti toimuvad leheveod.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid –tööaeg

Prügiveo autojuht töötab enamasti vahetustega ja võib alustada oma tööpäeva juba kell neli hommikul. Varane tööpäeva alguslubab päeva lõpetada juba lõunaks. Töö pole füüsiliselt väga raske, kuid eeldab siiski teatavat treenitust.

Kasutusel on palju erinevaid funktsioone täitvaid masinaid – isetühjendavaid, prügipresse, kraanadega autosid, mis tõstavad endale konteineri peale, spetsiaalsedautod paberi, klaasi ja plastiku, ehitusprahi ning loomsete jäätmete veoks.

Laadija töö eeldab head füüsilist vormi, töö võib olla vahetustega, alata väga vara, lõppeda hilja. Vajadusel peaks laadija olema võimeline autojuhti asendama ning omama C-kategooria lube.

Sorteerija töö on füüsiline töö, kuid mitte väga raske. Kuna töö võib toimuda väljas või kütteta ruumides, on sageli külm.

Jäätmekäitlejatel on olemas spetsiaalne tööriietus (tunked, kindad, saapad), kaitsevahendid. Tööl kantakse ettevõtte ametlikku tööriietust.

Hoolitseda tuleb oma töövahendite korrasoleku eest – autod, pressid jne.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Prügiveo autojuhiks sobivad inimesed, kes armastavad praktilist tööd ja töötada väljas. Nõutav on C-kategooria juhiluba ja ametikoolituse läbimine. Suuremad firmad eeldavad ka eelnevat töökogemust suurtel kaasaegsetel veoautodel (Scania, Volvo vms).

Autojuht, kes veab ohtlikke veoseid, peab olema läbinud sellekohase koolituskursuse Tallinna Tehnika Kõrgkoolis või Autokoolituse Keskuse OÜ juures ja sooritanud selle kursuse lõpueksami.

Autojuht peab oskama väga hästi autoga manööverdada, kuna sageli on konteineritele ligipääsemiseks vähe ruumi. Tööleasumisel kontrollitakse autojuhtimise oskust. Peab olema tuttav ja oskama töötada kaasaegsete suurte masinatega. Need autojuhid, kes teevad ka ohtlike jäätmete vedusid, peavad omama selleks vastavat luba.

Autojuhile tuleb kasuks hea stressitaluvus, kuna osa tööst on seotud klientidega suhtlemisega ja konteineritele on raske teinekord ligi pääseda. Soovitav on osata nii eesti kui vene keelt. Mõnikord tuleb etteantud tühjendamismarsruuti muuta, kui konteineritele teatud kellaajal ligi ei pääse. Siis tuleb autojuhil endal mõelda, milline marsruut on kõige parem. Nii laadija kui prügiveo autojuht peavad hästi tundma piirkonda, mida nad teenindab, et vältida valesti­sõitmisi.

Prügila operaator peab oskama töötada arvutil, sisestama andmed prügikoorma kohta ja vastava arvutiprogrammi abil koostama statistilisi aruandeid.

Nii autojuhid, laadijad kui prügila operaatorid puutuvad oma igapäevases töös kokku klientidega, seetõttu tuleb neil osata käituda viisakalt ja väärikalt ning täita üldisi käitumis­norme. Tekkida võivad probleemid tuleb ettevõtte mainet kahjustamata. Oma töös tuleb jäätmekäitlejatel tunda töötervishoiu ja –ohutuse nõudeid, osata käituda avariide või lekete korral, et ära hoida või vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Miinimumharidusnõuet pole, töötajad õpetatakse välja kohapeal.

Vastavad koolitused viiakse läbi, kui ettevõttesse saabuvad uued autod, pressid.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eestis on 2 suuremat jäätmekäitlejat – Ragn Sells, AS Cleanaway, väiksematest Vania (?), Adelan Prügiveod OÜ, Teho Eesti (põhiliselt tänavahooldus) + kohalikud tegijad.

Eestis töötab 22 prügilat. Järjest suletakse ja avatakse eurotingimustele vastavaid prügilaid. Esimene euronõuetele vastav prügila asub Jõelähtmel.

Töötajaid jäätmekäitluse valdkonnas on Eestis umbes 1000 inimest. Valdkonda tuleb töö­kohti juurde, uutes jäätmekäitlustehastes vajatakse operaatoreid ja sorteerijaid.

Jäätmekäitlusteenuse ostmiseks sõlmivad kohalikud omavalitsused hanke võitnud jäätme­käitlejaga vastava lepingu, kes hoolitseb piirkonna prügiveo eest.

Pakendiringlus ostab jäätmekäitlejatelt teenuse sisse.

LÄHEDASED AMETID

Koristaja, veoautojuht, transporditööline

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Prügiveo autojuhi töötasu sõltub enamasti tühjendatud konteinerite arvust. Brutopalkgad jäävad vahemikku 15000-30000 krooni. Osad ettevõtted maksavad lisatasu piirkonna hea tundmise eest. Kui autojuhil pole tööle asudes C-kategooria juhiluba, maksab tööandja sageli vastava koolituse kas osaliselt või täielikult kinni.

Sorteerijate palga suurus on enamasti kahekordne riiklik miinumumpalk. Sageli on palga suurus seotud tükitööga (sõltub kogusest, kui palju jõutakse sorteerida).

Laadijate palk võib ollatühjendamiskogustegaseotudtükipalk, osades firmades makstakse ka ajapalka. Üldjuhul jääb laadijate palk vahemikku 10000-20000 krooni.

Prügila operaatori palk jääb 10000-15000 krooni vahele.

Puhkuse pikkus on jäätmekäitluses töötavatel inimestel 28 päeva. Oluline on, et puhkus on garanteeritud ja ei sõltu hooajalisusest.

Prügivedajate huve kaitseb transporditöötajate ametiühing. Prügiveo ettevõted maksavad oma töötajatele rohkem kui ametiühingu ja tööandja poolt kokkulepitud miinimum.

TÄIENDAV INFO

Kutseala töötajaid ühendab Eesti Jäätmekäitlejate Liit. Liidu eesmärk on üleriigiliselt korraldada jäätmekäitluse alal tegutsevate ettevõtete ühistegevust ja esindada oma liikmete ühishuve. Samuti on liidu ja tema liikmete ülesanne igati aidata kaasa jäätmekäitluse arengule Eesti Vabariigis. 2001.a. novembris võeti Eesti Jäätmekäitlejate Liit vastu Rahvusvahelise Jäätmekäitlejate Liidu (ISWA) assotsieerunud liikmeks. 2003.a. algusest on Eesti Jäätmekäitlejate Liidul ISWA täisliikme staatus. Eesti Jäätmekäitlejate Liit on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige.

Liidu liikmete arv on aastatega järjest kasvanud ja hetkel kuulub Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liikmeskonda ligi 50 firmat üle Eesti.

Kontakt: Maleva 4, 11711 Tallinn
Tel/faks: 666 3063
E-post: ejkl@ejkl.ee
www.ejkl.ee

Kutseala hõive

JÄÄTMEKÄITLEJAD
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Prügivedajad ja tootmishoonete koristajad (ISCO 916)*

2393

Prügivedajad (ISCO 9161)

55

Transporditöölised ja laadijad ISCO 9333)

10075

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Jäätmete ja veetöötluse operaatorid (ISCO 8163)

22

65

124

Prügivedajad (ISCO 9161)

1

1

5

2005

Jäätmete ja veetöötluse operaatorid (ISCO 8163)

9

100

199

Prügivedajad (ISCO 9161)

0

1

6

2006

Jäätmete ja veetöötluse operaatorid (ISCO 8163)

6

129

245

Prügivedajad (ISCO 9161)

0

1

5

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist kahe tabeli ISCOd on osaliselt erinevad

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 407

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

 

10 322

11 549

 

 

Keskmine brutokuupalk, 2003-2005 (krooni)

Tegevusala

2003

2004

2005

Reovee ja prügi kõrvaldamine, linnapuhastus jms tegevus

5 426

5 832

6883

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 21. 07. 2008. 09:33

Time: 0.0788159 s.