et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Infosüsteemide arendajad

Kool.ee-haridusportaal :: Infosüsteemide arendajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeInfosüsteemide arendajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Infosüsteemide arendajad: programmeerija, analüütik, tarkvara arhitekt

OLULISED MOMENDID

  • Infotehnoloogia on väga kiiresti arenev valdkond.
  • Headest spetsialistidest (eriti programmeerijatest) on Eestis suur puudus.
  • Töötamine infotehnoloogia valdkonnas eeldab pidevat enesetäiendamist.

TÖÖ ISELOOM

Infosüsteemide arendajate töövaldkond on lai – nad võivad tegeleda programmeerimise, analüüsi, projektijuhtimise, testimise, juurutamisega.

Programmeerija tööks on luua arvutile tööriistad – programmid –, mille abil arvuti suudab täita erinevaid ülesandeid, leida ja käsitleda informatsiooni ning töödelda andmeid. Programmid võivad olla väga erinevad sõltuvalt sellest, millist tüüpi informatsiooni tuleb leida või luua (tekitada). Lihtsa programmi võib valmis kirjutada mõne tunniga, keeruliste programmide loomine võib võtta küllaltki pikka aega.

Programmide kirjutamise aluseks on arvuti tarkvarainseneri ja arvutisüsteemide analüütiku poolt loodud spetsifikatsioonid (detailsed kirjeldused). Programmeerija muudab need kirjeldused loogiliseks instruktsioonide jadaks, mida arvuti suudab täita (järgida).

Valmis programmi testitakse, et olla kindel, et arvutikäsud on õiged ja saadakse soovitud tulemus. Kui ilmneb mingi viga, peab programmeerija tegema programmi muudatuse ja kontrollima selle uuesti üle. Mõnikord tuleb programmis ilmnevaid vigu parandada ka programmi töötamise ajal.

Kasutajatele luuakse tavaliselt ka manuaal (käsiraamat), kus on ära toodud juhised, kuidas vastava programmiga toimida. Sageli võtab manuaali loomisest osa ka programmeerija, kuid ta ei ole selle põhiliseks koostajaks.

Tarkvara programmeerijaid jagatakse tinglikult kaheks: rakenduste programmeerijad, kes kirjutavad programme teatud kindla kasutaja jaoks olulise ülesande lahendamiseks (nt programm inventuuri läbiviimiseks ettevõttes); süsteemprogrammeerijad kirjutavad programme, mis kontrollivad ja juhivad arvutisüsteemi tarkvara (n operatsioonisüsteemid, andmesüsteemid, võrgusüsteemid). Süsteemprogrammeerijad teevad muudatusi juhistesse, kuidas arvutivõrk, konkreetsed arvutid ja server täidavad erinevaid ülesandeid ja kuidas nad suhtlevad muu riistvaraga (nt terminalid, printerid, kettaseaded). Kuna nad tunnevad kogu arvutisüsteemi, on nad rakenduste programmeerijatele sageli programmis ilmnevate vigade väljaselgitamisel abiks.

Tarkvaraarendusega tegelevas ettevõttes võivad programmeerijad töötada koos erinevate elualade ekspertidega (kui programmi luuakse mingi kindla kasutaja jaoks) või loovad programme üldiseks kasutamiseks (nt arvutimängud, erinevadõppeprogrammid).

Paljud tehnilised uuendused programmeerimises (arvutustehnoloogiate areng, uued programmeerimis­­keeled ja programmeerimise tööriistad) on kaasaegse programmeerija rolli muutnud palju tähtsamaks. Ametinimetus võib olla erinev vastavalt ettevõttele, kus programmeerija töötab.

Infosüsteemi analüütik analüüsib konkreetse projekti eesmärkidest ja kliendi vajadustest lähtuvalt infosüsteeme või organisatsiooni äriprotsesse selleks, et leida uusi info­tehnoloogilisi lahendusi. Ta osaleb projekti spetsifikatsioonide koostamisel (valmistab ette dokumentatsiooni uute tarkvaralahenduste loomiseks). Suur osa tema tööst on seotud klientide nõustamisega, kus ta aitab hinnata erinevaid tarkvarapakette ja annab soovitusi, milliseid programme valida.

Võrgusüsteemide ja andmeedastuse analüütikud tegelevad erinevate arvutivõrkude (LAN, WAN, Internet, intranet jt andmeedastussüsteemid) disainimise, testimise ja hindamisega.Süsteemiks võib olla lihtsalt ühendus ühes majas asuva kahe erineva kontoriruumi vahel või ka ülemaailne võrgustik.

Interneti arengon endaga kaasa toonud ametid, mis on seotud veebilehekülgede ja serverite disainimise, arendamise ja käigushoidmisega. Veebimeister vastutab veebilehe kõigi tehniliste aspektide eest, kaasa arvatud veebilehe toimimisega seotud aspektid (nt lehele ligipääsu kiirus), samuti jälgib ta veebilehe sisu.

Veebiarendajad (veebidisainerid) tegelevad veebilehe igapäevase loomise ja kujundamisega.

Tarkvara arhitekt (ka tarkvara disainer, tarkvara planeerija) töötab tarkvara n-ö vundamendiga – selliste tehnoloogiate ja lahendustega, millel arvutirakendused ja tele­kommunikatsioonivõrgud põhinevad. Sõltuvalt konkreetsetest tööülesannetest võib tarkvara disainer teha nimetatud tarkvara uurimistööd, seda analüüsida, määratleda struktuuri (arhitektuuri), disainida, testida, hooldada ja rakendada. Töö nõuab nii tarkvara kui riistvara tundmist, sest sellisel tasemel sõltuvad tarkvara lahendused riistvara eripäradest (nt mikrokiibid, telekommunikatsiooniseadmed, eriseadmed nagu näiteks autoarvuti kontroller).

Tarkvara arhitekti poolt tehtav analüüsitöö puudutab kliendi poolt antud lähteülesande ja loodava tarkvara eesmärkide omavahelist sobivust. Analüüsi üheks osaks võib olla ka asjakohaste standardite ja riistvara dokumentide uurimine. Siis luuakse kliendi nõuetele vastav lühike, täpne ja selge mudel. See mudel kujutab kogu süsteemi ja seda ümbritsevat keskkonda (nt kasutaja/tarkvara/riistvara omavahelised staatilised ja dünaamilised seosed. See nõuab loomingulisust ja oskust kirjeldada keerulisi ülesehitusi lihtsate mudelite kaudu.

Tema ülesannete hulka kuulub töö tellijate intervjueerimine, lähteülesande kokkupanek tarkvara loomiseks; samuti koostöö riistvara arendajate ja vastava ala ekspertidega, kelle hulgas sõltuvalt tehtavast tööst võib olla inimesi alates pankurist muusikuteni.

Disaini osa tähendab antud töö puhul seda, et tuleb valida, millist programmeerimiskeelt, millist operatsioonisüsteemi kasutada jne. Vaja on välja töötada selline lahendus, mis oleks kõrgel tasemel ja samal ajal rahuldaks ka ärilisi nõudmisi (kulud, kvaliteet, taaskasutatavus).

Lahendused, mida tarkvara arhitekt välja töötab, võivad olla loodud ainult ühe ettevõtte jaoks või mõeldud kasutamiseks paljudele erinevatele klientidele. Viimased võivad olla näiteks operatsioonisüsteemid (nt Windows), programmeerimiskeeled (nt Java), spetsiifilised seadmed tarkvara kontrollimiseks (nt minidiski süsteemid, automootori mingi osa), tele­kommunikatsiooni­võrgu kontrollimise seadmed.

Väga kiiresti areneb see tehnoloogia osa, mis puudutab informatsiooni esitamise erinevaid vorme. Valdavat osa infost saab tänapäeval digitaliseerida, esitada teksti ja häälega erinevates uutes vormides.

Multimeediumi disainer aitab klientidel valida, millisel viisil oleks parim informatsiooni esitada, kuidas sellele ligi pääseda (k.a. interaktiivsetel viisidel) ning loob siis tarkvara­süsteemid selle teostamiseks. Kõigepealt analüüsib multimeediumi disainer ettevõtete või teiste klientide vajadusi ning hindab kliendi nõudmisi sellest vaatekohast, missugust multimeediumit on kõige otstarbekam kasutada. Seejärel töötab ta välja vajalikud kasutajaliidesed. Ta loob erinevate multimeedia tehnoloogiate abil prototüüpe, simulatsioone või virtuaalkeskkondi. Kui olemasolevad tooted ei sobi antud multimeediumi süsteemiga, disainib multtimeediumi disainer need uuesti või kohandab ümber. Ta loob ja/või integreerib erinevaid multimeedia elemente. Ta planeerib ja koordineerib valmis lahenduse testimist, installeerimist kliendi arvutisüsteemi, vajadusel koolitab töötajaid lahendust kasutama.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Programmeerijad töötavad tavaliselt mugavas keskkonnas. Töö on üldjuhul seotud kindlate tähtaegadega, seetõttu töötatakse ka nädalavahetustel ja tihtipeale tehakse ka pikki päevi. Selline olukord võib tekkida, kui programmeerija ei oska piisavalt hästi planeerida oma tööd või on valinud valed töömeetodid. Arvutivõrkude arenguga seoses on infosüsteemide loojatel ja arendajatel võimalik probleeme lahendada luues ühiseid töökeskkondi serverites, e-maili, modemit kasutades, samuti interneti kaudu kliendi arvutiga ühendust võttes. Vajalike seadmete ja ühenduste olemasolul on programmeerijal võimalus teha oma tööd kodunt lahkumata.

Tarkvara arhitekt töötab tavaliselt tarkvara arendusüksuses võimeka meeskonna ühe liikmena. Meeskonna suurus ei sõltu mitte ainult loodavast programmist (tootest), vaid ka sellest, millises etapis arendusega ollakse. Näiteks toote algkontseptsiooni väljatöötamine nõuab palju väiksemat meeskonda kui programmeerimine ise.

Kuna arvutitöö on istuv ja seotud sundasenditega, võivad väga pikki tunde istumisel tekkida probleemid selja, käe ja randme tervisega. Samuti väsivad silmad. Nende probleemide vältimiseks tuleks arvutiga töötades teha teatud aja tagant puhkepause, liikuda, puhata silmi.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Arvutitega töötav inimene peaks huvi tundma ennekõike elektroonika, arvutite ja kaasaegse infotehnoloogia vastu, suutma aru saada füüsilises maailmas toimuvast ja sellest, kuidas matemaatika abil seda kirjeldada. Vaja läheb tehnilist taiplikkust ja loogilist mõtlemist.

Programmeerija jaoks on vajalikud mitmed tehnilised teadmised ja oskused nagu põhjalikud teadmised arvutiprogrammeerimisest, tarkvara inseneeriast, süsteemi disainist, testimisest, süsteemi arendamise meetoditest, süsteemi arendamise tööriistadest, vastava ärivaldkonna eripäradest, mille jaoks programme tehakse, lisasüsteemidest (–sardsüsteemid., sest on reeglina töö objekt), projektijuhtimisest.

Isikuomadustest on olulisemad analüütilisus, tehnilised huvid, probleemilahendusoskus, oskus pöörata tähelepanu ja märgata detaile (pisiasju), suhtlemis- ja meeskonnatööoskus, planeerimis- ja organiseerimisoskus.

Infosüsteemi analüütiku töö nõuab head äriprotsesside tundmist, analüütilist mõtlemist, kuulamisvõimet, oskust plaanida enda ja teiste tööd ning plaanitut kiiresti korrigeerida. IS analüütik peab oskama oma töös kasutada infosüsteemide modelleerimisvahendeid.

Tarkvara arhitekt peab tundma tarkvara rakendamist, süsteemide disaini ja arhitektuuri (ülesehitust), arvutisüsteemide disaini, arvutiprogrammeerimist, matemaatikat, süsteemide arendamise meetodeid, tehnilist dokumentatsiooni, erinevaid rakendusi, disainikomponentide loomise uuestikasutamise võimalusi.

Isikuomadustest on olulisemad tehnilised huvid, analüütilisus, suhtlemis- ja meeskonnatöö­oskus, innovatiivsus (uuenduslik lähenemine probleemide lahendamisele), veenmisoskus (oskus tellijale põhjendada, miks just antud lahendus on parim), vastava ärivaldkonna tundmine.

Multimeediumi disainer peab omama teadmisi kunstist (kujundusest, värvilahendustest jne), tarkvara loomisest, lisasüsteemidest. Ta peab tundma süsteemi disainimise ja arendamise metodoloogiat, (arvuti)võrgukontseptsioone, erinevate rakenduste disaini põhi­mõtteid, kasutajaliideste loomist lõppkasutaja jaoks.

Isikuomadustest on oluline loova mõtlemise olemasolu, paindlikkus erinevate lahenduste leidmiseks, oskus tehtut (ja kliendi soove) erinevate vaatenurkade alt analüüsida, hea suhtlemisoskus, et mõista töö tellija soove ja vajadusi ja neid parimal viisil ellu viia.

Selles valdkonnas töötajatel on sageli kunstialane ettevalmistus. Kasuks tuleb eelnev kogemus tööaladel, kus eeldatakse kõrget loovust (nt ajakirjandus, televisioon, reklaamiala).

Oma töös vajavad infosüsteemide loojad ja arendajad oskust planeerida, kui palju aega töö mingi osa teostamiseks võib kuluda, loogilist otsustusvõimet ja järjekindlust. Kasuks tuleb hea suuline ja kirjalik väljendusoskus, kuna töö tellija tahab sageli näha loodava tarkvara esitlust või aruannet (raportit jms). Oluline on hea inglise keele oskus.

Töö eeldab pidevat juurdeõppimist jaenda kursishoidmist arvutitehnika arenguga.

Üldse on kokku loetud >800 erineva kutse sertifikaadi – nii tootjate omi kui ka tootjast sõltumatuid. Eestis kasutatakse kutsestandardeid. neid on hetkel 10.

Nõuded kutsekvalifikatsioonile sisalduvad järgmistes kutsestandardites: tarkvara arendaja III, infotehnoloogia spetsialist I, II, Infosüsteemi analüütik III, IV.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Tartu Ülikooli informaatika erialal kestab bakalaureuseõpe 3 aastat, lõpetamisel saadakse tehnikateaduste bakalaureuse kraad. Käsitletakse kolme suuremat valdkonda: arvutiteadus ehk teoreetiline informaatika, programmeerimine ja infotehnoloogia. Sisseastumisel arvestatakse emakeele kirjandi, võõrkeele ja matemaatika riigieksamite tulemusi. Infotehnoloogia õppimisel omandatakse baasteadmisedarvutite tarkvarast, infotöötluse riistvarast ja arvutivõrkudest, reaalajasüsteemidest, multimeedia vahenditest, kompuuter­elektroonikast ja telekommunikatsioonist; samuti praktilised oskused tööks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas. Võimalik on valida riistvara või tarkvara suund. Tarkvara ainetes omandatakse programmeerimise ning eriotstarbeliste programmi­pakettide ja võrgutarkvara kasutamise oskus. Õppimisel on suur osakaal praktilistel töödel.

Magistriõppe läbimine informaatikas annab tehnikateaduse magistrikraadi ning vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraadi või sellele vastava haridustaseme olemasolu ning läbitud eeldusained 20 ainepunkti ulatuses.

TÜ magistriõppes on võimalik omandada ka informaatikaõpetaja eriala (loodusteaduste magistri kraad). Informaatikaõpetajaks saada soovijatel tuleb läbida ka kutsesobivuskatse.

Infotehnoloogia magistriõpe annab samuti tehnikateaduste magistri kraadi. Vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraadi või sellele vastava haridustaseme olemasolu ning läbitud eeldusained 16 ainepunkti ulatuses.

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis on võimalik omandada rakenduskõrgharidus rakendusinformaatikas. Õppekavas arendatakse peamiselt multimeedia suunda, et anda baasteadmised hüpermeediumivahenditel põhineva tarkvara ja teabebaaside koostamiseks ning nende realiseerimiseks erinevates keskkondades (CD, Internet), aga samuti infotehnoloogilise infrastruktuuri arendamiseks ja haldamiseks.

TLÜ-s on võimalik jätkata õpinguid järgmistel magistriõppekavadel: informaatika (multimeedium ja õpisüsteemid); informaatika õpetaja, kooli infojuht; infotehnoloogia­juhtimineja ka avatud magistriõppekavadel.

TLÜ matemaatika-loodusteaduskonnas saab õppida informaatikat. Õpitakse programmee­rimist, andmebaaside ja infosüsteemide loomist, arvutite ja võrkude ehitust ning haldamist, operatsioonisüsteemide põhimõtteid, veebirakenduste loomist, multimeediumi. Samuti õpitakse võõrkeeli ning heale IT-spetsialistile vajalikus mahus matemaatikat, andmeanalüüsi ja majandust. Vastuvõtul arvestatakse emakeele kirjandi ning füüsika, keemia, matemaatika või võõrkeele eksami tulemust. Samuti tuleb läbida vastuvõtueksam.

Magistrikraadi saab omandada 4 õppekava alusel: kooli infojuht; informaatikaõpetaja, multimeedium ja õpisüsteemid; infotehnoloogia juhtimine; interaktiivne meedia ja teadmus­keskkonnad (inglise keeles).

Tallinna Tehnikaülikooli arvuti- ja süsteemitehnika erialal valmistatakse ette spetsialiste arvutisüsteemipõhiste tehniliste süsteemide projekteerimise, realiseerimise, rakendamise, haldamise ja arendamise valdkonnas. Sellisteks on näiteks pangasüsteemid, keskkonna seiresüsteemid, diagnostikasüsteemid, hoonete turva- ja valvesüsteemid ning tehnosüsteemid, kassasüsteemid, juhtimis- ja seiresüsteemid lennunduses ja laevanduses, tehnoloogiliste seadmete ja protsesside automaatikasüsteemid jne.

Bakalaureuseõppekava olulisemad ained: matemaatika, füüsika, väljendusoskus, sissejuhatus infotehnoloogiasse, informaatika, side, arvutid, arvutivõrgud, mõõtetehnika, elektroonika, süsteemiteooria, automaatjuhtimissüsteemid, digitaalsüsteemid, digitaalsüsteemide diagnostika, teoreetiline informaatika, operatsioonisüsteemid, algoritmid ja andme­struktuurid, tarkvaratehnika, sissejuhatus reaalaja tarkvaratehnikasse, infoturve.

Magistriõppekava lõpetaja omandab arvuti-, süsteemi- või tarkvarainseneri hariduse sõltuvalt tema lõputöö teemast. Spetsialiseeruda saab arvutitehnikale või automaatikale ja süsteemitehnikale.

Äriinfotehnoloogia erialal õppijad saavad ühendada IT-alased teadmised teadmistega ärist ning seeläbi suudavad luua firma IT-strateegiat ja uusi IT-lahendusi.

Bakalaureuseõppes on olulisemad ained: programmeerimise põhikursus, sissejuhatus infosüsteemidesse, võrgurakendused, kontseptuaalne süsteemianalüüs, orgnisatsiooni digitaalne strateegia, turundus ja kommunikatsioon, majandusarvestuse alused, organisatsiooni ja juhtimise teooriad jt.

Magistriõppe olulisemad erialaained on: elektroonilised turud ja e-kaubanduse mudelid, äriprotsesside modelleerimine, iinimressursside juhtimine, rahandusotsused, infosüsteemide strateegiline arendamine ja juhtimine, andmeaidad, CRM- ja ERP-süsteemid, kirjutamise ja esinemise alused, intelligentsed süsteemid, tarkvara kvaliteet ja standardid, projektijuhtimine.

Eesti Infotehnoloogia kolledži IT-süsteemide arenduse eriala annab mitmekülgse hariduse tarkvaraarenduse ja IT-süsteemide (arvuti- ja telekommunikatsioonivõrgud, Internet, andmebaasid jt) alal. Eriala lõpetajad tunnevad hästi erinevaid programmeerimis­keeli ja -vahendeid, arenduskeskkondi ning meeskonnatöö aluseid, mis on vajalikud kaasaegse rakendus­tarkvara arendamiseks ja väljatöötamiseks.

Lõpetanutel on võimalus õpinguid jätkata Tallinna Tehnikaülikooli Informaatika teaduskonna magistriõppes või Tartu Ülikooli Matemaatika- ja Informaatika teaduskonna informaatika erialade magistriõppes.

TÖÖVÄLJAVAATED

Arvutierialade spetsialiste vajatakse tänapäeval praktiliselt kõikjal. Tabelis on toodud arvutite kasutamise näitajad erinevates tegevusvaldkondades 2007. aastal.

Arvuteid kasutavate ettevõtete arv

Arvuteid kasutavate ettevõtete osatähtsus, %

Interneti-ühendust omavate ettevõtete arv

Veebilehte omavate ettevõtete arv

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

358

92

350

95

Kalapüük

22

96

22

1

Mäetööstus

43

94

40

20

Töötlev tööstus

1924

95

1906

1310

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

112

100

112

49

Ehitus

1068

92

1042

536

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

1697

95

1685

1125

Hotellid ja restoranid

439

90

427

326

Veondus, laondus ja side

654

97

642

403

Finantsvahendus

66

98

64

56

Kinnisvara, rentimine ja äritegevus

933

92

925

674

Haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, muu teenindus

457

95

457

323

Allikas: Statistikaamet

Infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste puudus on suur ja hea ettevalmistusega ning motiveeritud spetsialist leiab oma erialal hõlpsasti tööd. Põhilised allikad töökoha leidmiseks on isiklikud kontaktid, interneti tööportaalid, ajakirjandus. Sageli pöörduvad tööandjad õppeasutuste poole, et leida endale spetsialist juba enne kooli lõpetamist.

Eesti Ekspressi 2006.aasta algul tehtud uuringu andmetel ootas küsitletud paarikümnest avaliku sektori asutusest umbkaudu iga teine vaba IT-spetsialisti oma palgale. Samal ajal on vaid vähestes riigiasutustes on maja sees tarkvara arendustiimid. Suuremateks tööandjateks tarkvara arenduses on Skype ja Playtech. Playtechi väitel kasutavad nad uute inimeste leidmiseks ennekõike tööotsingut olemasolevate töötajate kaudu.

Luxemburgi firma Skype’i Tallinna kontoris oli 2006. aasta lõpul tööl ca 300 inimest, kes on valdavalt IT-spetsialistid. Playtechis on tööl 300 töötajat, pidevalt on aktiivseid tööpakkumisi.

LÄHEDASED AMETID

Telekommunikatsiooni arendajad, süsteemiinsenerid

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Eesti Ekspressi 2006.aasta küsitluse andmeil olid riigiasutustes IT-töötajate keskmised palgad järgmised:

Keskmine palk

Asutus

EEK (bruto)

Justiitsministeerium

21 000

Keskkonnaministeerium

19 500

Riigikontroll

19 500

Riigikohus

17 250

Sotsiaalministeerium

16 483

Rahandusministeerium

16 380

Kaitseministeerium

15 471

Kultuuriministeerium

15 400

Majandusministeerium

15 000

JM registrite ja infosüsteemide keskus

14 400

Riigikogu kantselei

13 865

Haridusministeerium

13 785

Välisministeerium

13 674

Politseiamet

13 255

Riigikantselei

13 203

Siseministeerium

11 251

Põllumajandusministeerium

10 000

Skype ega Playtech oma töötajate keskmist palka ei avalda, kuid need ulatuvad väidetavalt Eesti keskmisest maailmataseme palkadeni.

TÄIENDAV INFO

Infotehnoloogia spetsialisti kutset omistavaks organiks on Eesti Infotehnoloogia Selts.
Kontakt: Peterburi tee 46, tuba 104 B, 11415 Tallinn
Tel: 613 9777

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Kontakt: Lõõtsa 6, 11415 Tallinn
Tel: +372 6177 145
E-post: info@itl.ee

IKT valdkonna moodustab umbes 2000 firmat, mis tegelevad infosüsteemide arendamise ja integratsiooniga, tarkvaraarneduse, elektroonilise side teenuse osutamisega, IKT seadmete tootmise, jae- ja hulgimüügiga.

Kutseala hõive

INFOSÜSTEEMIDE ARENDAJAD: PROGRAMMEERIJAD, ANALÜÜTIKUD, TARKVARA ARHITEKTID

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Infosüsteemide projekteerijad ja süsteemianalüütikud (ISCO 2131)**

6

185

294

Programmeerijad (ISCO 2132)

13

103

115

Mujal liigitamata informaatikud (ISCO 2139)

0

49

33

Informaatikajuhid (ISCO 1236)

0

14

32

2005

Infosüsteemide projekteerijad ja süsteemianalüütikud (ISCO 2131)

30

188

281

Programmeerijad (ISCO 2132)

19

79

98

Mujal liigitamata informaatikud (ISCO 2139)

1

51

32

Informaatikajuhid (ISCO 1236)

1

15

25

2006

Infosüsteemide projekteerijad ja süsteemianalüütikud (ISCO 2131)

40

130

188

Programmeerijad (ISCO 2132)

56

51

51

Mujal liigitamata informaatikud (ISCO 2139)

6

31

30

Informaatikajuhid (ISCO 1236)

2

15

23

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

**ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

Kalandus

1 142

1 096

1125

Mäetööstus

75

81

90

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

Ehitus

3 622

4 502

5867

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

Finantsvahendus

564

666

809

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

Haridus

464

508

563

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Arvutid ja nendega seotud tegevus

18 393

19 618

22125

Kasv %-des võrreldes eelmise aastaga

11,7

6,7

12,8

CV-online andmetel olid infosüsteemide loojate ja arendajate palgad 2006. aastal järgmised:

Ametikoha nimetus

Palkade arv

Väike palk (bruto)

Keskmine palk (bruto)

Kõrge palk (bruto)

Andmebaasi administraator

26

10894

13323

15752

Disainer

17

6684

8950

11217

Infotehnoloogiliste rakenduste projektijuht

27

13649

15737

17826

Intranetirakenduste spetsialist

9

9517

13767

18017

Programmeerija/analüütik

141

11029

14276

17523

Tarkvara projektijuht

18

12967

16457

19948

Tarkvarainsener

41

13851

17727

21604

Veebispetsialist

12

9375

11945

14515

Veebikeskkonna kujundaja

1

8000

8000

8000

Webmaster

11

4901

6682

8464

*Märkus: silmas tuleb pidada, et võrreldavate palkade arv toodud tabelis on küllaltki väike

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – III kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 407

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

10 899

12 270

Allikas: Statistikaamet

·Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 21. 07. 2008. 09:26

Time: 0.0589559 s.