Infosüsteemide arendajad
Kool.ee-haridusportaal :: Infosüsteemide arendajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeInfosüsteemide arendajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Infosüsteemide arendajad: programmeerija, analüütik, tarkvara arhitekt
OLULISED MOMENDID
-
Infotehnoloogia on väga kiiresti arenev valdkond.
-
Headest spetsialistidest (eriti programmeerijatest) on Eestis suur puudus.
-
Töötamine infotehnoloogia valdkonnas eeldab pidevat enesetäiendamist.
Infosüsteemide arendajate töövaldkond on lai – nad võivad tegeleda programmeerimise, analüüsi, projektijuhtimise, testimise, juurutamisega.
Programmeerija tööks on luua arvutile tööriistad – programmid –, mille abil arvuti suudab täita erinevaid ülesandeid, leida ja käsitleda informatsiooni ning töödelda andmeid. Programmid võivad olla väga erinevad sõltuvalt sellest, millist tüüpi informatsiooni tuleb leida või luua (tekitada). Lihtsa programmi võib valmis kirjutada mõne tunniga, keeruliste programmide loomine võib võtta küllaltki pikka aega.
Programmide kirjutamise aluseks on arvuti tarkvarainseneri ja arvutisüsteemide analüütiku poolt loodud spetsifikatsioonid (detailsed kirjeldused). Programmeerija muudab need kirjeldused loogiliseks instruktsioonide jadaks, mida arvuti suudab täita (järgida).
Valmis programmi testitakse, et olla kindel, et arvutikäsud on õiged ja saadakse soovitud tulemus. Kui ilmneb mingi viga, peab programmeerija tegema programmi muudatuse ja kontrollima selle uuesti üle. Mõnikord tuleb programmis ilmnevaid vigu parandada ka programmi töötamise ajal.
Kasutajatele luuakse tavaliselt ka manuaal (käsiraamat), kus on ära toodud juhised, kuidas vastava programmiga toimida. Sageli võtab manuaali loomisest osa ka programmeerija, kuid ta ei ole selle põhiliseks koostajaks.
Tarkvara programmeerijaid jagatakse tinglikult kaheks: rakenduste programmeerijad, kes kirjutavad programme teatud kindla kasutaja jaoks olulise ülesande lahendamiseks (nt programm inventuuri läbiviimiseks ettevõttes); süsteemprogrammeerijad kirjutavad programme, mis kontrollivad ja juhivad arvutisüsteemi tarkvara (n operatsioonisüsteemid, andmesüsteemid, võrgusüsteemid). Süsteemprogrammeerijad teevad muudatusi juhistesse, kuidas arvutivõrk, konkreetsed arvutid ja server täidavad erinevaid ülesandeid ja kuidas nad suhtlevad muu riistvaraga (nt terminalid, printerid, kettaseaded). Kuna nad tunnevad kogu arvutisüsteemi, on nad rakenduste programmeerijatele sageli programmis ilmnevate vigade väljaselgitamisel abiks.
Tarkvaraarendusega tegelevas ettevõttes võivad programmeerijad töötada koos erinevate elualade ekspertidega (kui programmi luuakse mingi kindla kasutaja jaoks) või loovad programme üldiseks kasutamiseks (nt arvutimängud, erinevadõppeprogrammid).
Paljud tehnilised uuendused programmeerimises (arvutustehnoloogiate areng, uued programmeerimiskeeled ja programmeerimise tööriistad) on kaasaegse programmeerija rolli muutnud palju tähtsamaks. Ametinimetus võib olla erinev vastavalt ettevõttele, kus programmeerija töötab.
Infosüsteemi analüütik analüüsib konkreetse projekti eesmärkidest ja kliendi vajadustest lähtuvalt infosüsteeme või organisatsiooni äriprotsesse selleks, et leida uusi infotehnoloogilisi lahendusi. Ta osaleb projekti spetsifikatsioonide koostamisel (valmistab ette dokumentatsiooni uute tarkvaralahenduste loomiseks). Suur osa tema tööst on seotud klientide nõustamisega, kus ta aitab hinnata erinevaid tarkvarapakette ja annab soovitusi, milliseid programme valida.
Võrgusüsteemide ja andmeedastuse analüütikud tegelevad erinevate arvutivõrkude (LAN, WAN, Internet, intranet jt andmeedastussüsteemid) disainimise, testimise ja hindamisega.Süsteemiks võib olla lihtsalt ühendus ühes majas asuva kahe erineva kontoriruumi vahel või ka ülemaailne võrgustik.
Interneti arengon endaga kaasa toonud ametid, mis on seotud veebilehekülgede ja serverite disainimise, arendamise ja käigushoidmisega. Veebimeister vastutab veebilehe kõigi tehniliste aspektide eest, kaasa arvatud veebilehe toimimisega seotud aspektid (nt lehele ligipääsu kiirus), samuti jälgib ta veebilehe sisu.
Veebiarendajad (veebidisainerid) tegelevad veebilehe igapäevase loomise ja kujundamisega.
Tarkvara arhitekt (ka tarkvara disainer, tarkvara planeerija) töötab tarkvara n-ö vundamendiga – selliste tehnoloogiate ja lahendustega, millel arvutirakendused ja telekommunikatsioonivõrgud põhinevad. Sõltuvalt konkreetsetest tööülesannetest võib tarkvara disainer teha nimetatud tarkvara uurimistööd, seda analüüsida, määratleda struktuuri (arhitektuuri), disainida, testida, hooldada ja rakendada. Töö nõuab nii tarkvara kui riistvara tundmist, sest sellisel tasemel sõltuvad tarkvara lahendused riistvara eripäradest (nt mikrokiibid, telekommunikatsiooniseadmed, eriseadmed nagu näiteks autoarvuti kontroller).
Tarkvara arhitekti poolt tehtav analüüsitöö puudutab kliendi poolt antud lähteülesande ja loodava tarkvara eesmärkide omavahelist sobivust. Analüüsi üheks osaks võib olla ka asjakohaste standardite ja riistvara dokumentide uurimine. Siis luuakse kliendi nõuetele vastav lühike, täpne ja selge mudel. See mudel kujutab kogu süsteemi ja seda ümbritsevat keskkonda (nt kasutaja/tarkvara/riistvara omavahelised staatilised ja dünaamilised seosed. See nõuab loomingulisust ja oskust kirjeldada keerulisi ülesehitusi lihtsate mudelite kaudu.
Tema ülesannete hulka kuulub töö tellijate intervjueerimine, lähteülesande kokkupanek tarkvara loomiseks; samuti koostöö riistvara arendajate ja vastava ala ekspertidega, kelle hulgas sõltuvalt tehtavast tööst võib olla inimesi alates pankurist muusikuteni.
Disaini osa tähendab antud töö puhul seda, et tuleb valida, millist programmeerimiskeelt, millist operatsioonisüsteemi kasutada jne. Vaja on välja töötada selline lahendus, mis oleks kõrgel tasemel ja samal ajal rahuldaks ka ärilisi nõudmisi (kulud, kvaliteet, taaskasutatavus).
Lahendused, mida tarkvara arhitekt välja töötab, võivad olla loodud ainult ühe ettevõtte jaoks või mõeldud kasutamiseks paljudele erinevatele klientidele. Viimased võivad olla näiteks operatsioonisüsteemid (nt Windows), programmeerimiskeeled (nt Java), spetsiifilised seadmed tarkvara kontrollimiseks (nt minidiski süsteemid, automootori mingi osa), telekommunikatsioonivõrgu kontrollimise seadmed.
Väga kiiresti areneb see tehnoloogia osa, mis puudutab informatsiooni esitamise erinevaid vorme. Valdavat osa infost saab tänapäeval digitaliseerida, esitada teksti ja häälega erinevates uutes vormides.
Multimeediumi disainer aitab klientidel valida, millisel viisil oleks parim informatsiooni esitada, kuidas sellele ligi pääseda (k.a. interaktiivsetel viisidel) ning loob siis tarkvarasüsteemid selle teostamiseks. Kõigepealt analüüsib multimeediumi disainer ettevõtete või teiste klientide vajadusi ning hindab kliendi nõudmisi sellest vaatekohast, missugust multimeediumit on kõige otstarbekam kasutada. Seejärel töötab ta välja vajalikud kasutajaliidesed. Ta loob erinevate multimeedia tehnoloogiate abil prototüüpe, simulatsioone või virtuaalkeskkondi. Kui olemasolevad tooted ei sobi antud multimeediumi süsteemiga, disainib multtimeediumi disainer need uuesti või kohandab ümber. Ta loob ja/või integreerib erinevaid multimeedia elemente. Ta planeerib ja koordineerib valmis lahenduse testimist, installeerimist kliendi arvutisüsteemi, vajadusel koolitab töötajaid lahendust kasutama.
keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg
Programmeerijad töötavad tavaliselt mugavas keskkonnas. Töö on üldjuhul seotud kindlate tähtaegadega, seetõttu töötatakse ka nädalavahetustel ja tihtipeale tehakse ka pikki päevi. Selline olukord võib tekkida, kui programmeerija ei oska piisavalt hästi planeerida oma tööd või on valinud valed töömeetodid. Arvutivõrkude arenguga seoses on infosüsteemide loojatel ja arendajatel võimalik probleeme lahendada luues ühiseid töökeskkondi serverites, e-maili, modemit kasutades, samuti interneti kaudu kliendi arvutiga ühendust võttes. Vajalike seadmete ja ühenduste olemasolul on programmeerijal võimalus teha oma tööd kodunt lahkumata.
Tarkvara arhitekt töötab tavaliselt tarkvara arendusüksuses võimeka meeskonna ühe liikmena. Meeskonna suurus ei sõltu mitte ainult loodavast programmist (tootest), vaid ka sellest, millises etapis arendusega ollakse. Näiteks toote algkontseptsiooni väljatöötamine nõuab palju väiksemat meeskonda kui programmeerimine ise.
Kuna arvutitöö on istuv ja seotud sundasenditega, võivad väga pikki tunde istumisel tekkida probleemid selja, käe ja randme tervisega. Samuti väsivad silmad. Nende probleemide vältimiseks tuleks arvutiga töötades teha teatud aja tagant puhkepause, liikuda, puhata silmi.
Arvutitega töötav inimene peaks huvi tundma ennekõike elektroonika, arvutite ja kaasaegse infotehnoloogia vastu, suutma aru saada füüsilises maailmas toimuvast ja sellest, kuidas matemaatika abil seda kirjeldada. Vaja läheb tehnilist taiplikkust ja loogilist mõtlemist.
Programmeerija jaoks on vajalikud mitmed tehnilised teadmised ja oskused nagu põhjalikud teadmised arvutiprogrammeerimisest, tarkvara inseneeriast, süsteemi disainist, testimisest, süsteemi arendamise meetoditest, süsteemi arendamise tööriistadest, vastava ärivaldkonna eripäradest, mille jaoks programme tehakse, lisasüsteemidest (–sardsüsteemid., sest on reeglina töö objekt), projektijuhtimisest.
Isikuomadustest on olulisemad analüütilisus, tehnilised huvid, probleemilahendusoskus, oskus pöörata tähelepanu ja märgata detaile (pisiasju), suhtlemis- ja meeskonnatööoskus, planeerimis- ja organiseerimisoskus.
Infosüsteemi analüütiku töö nõuab head äriprotsesside tundmist, analüütilist mõtlemist, kuulamisvõimet, oskust plaanida enda ja teiste tööd ning plaanitut kiiresti korrigeerida. IS analüütik peab oskama oma töös kasutada infosüsteemide modelleerimisvahendeid.
Tarkvara arhitekt peab tundma tarkvara rakendamist, süsteemide disaini ja arhitektuuri (ülesehitust), arvutisüsteemide disaini, arvutiprogrammeerimist, matemaatikat, süsteemide arendamise meetodeid, tehnilist dokumentatsiooni, erinevaid rakendusi, disainikomponentide loomise uuestikasutamise võimalusi.
Isikuomadustest on olulisemad tehnilised huvid, analüütilisus, suhtlemis- ja meeskonnatööoskus, innovatiivsus (uuenduslik lähenemine probleemide lahendamisele), veenmisoskus (oskus tellijale põhjendada, miks just antud lahendus on parim), vastava ärivaldkonna tundmine.
Multimeediumi disainer peab omama teadmisi kunstist (kujundusest, värvilahendustest jne), tarkvara loomisest, lisasüsteemidest. Ta peab tundma süsteemi disainimise ja arendamise metodoloogiat, (arvuti)võrgukontseptsioone, erinevate rakenduste disaini põhimõtteid, kasutajaliideste loomist lõppkasutaja jaoks.
Isikuomadustest on oluline loova mõtlemise olemasolu, paindlikkus erinevate lahenduste leidmiseks, oskus tehtut (ja kliendi soove) erinevate vaatenurkade alt analüüsida, hea suhtlemisoskus, et mõista töö tellija soove ja vajadusi ja neid parimal viisil ellu viia.
Selles valdkonnas töötajatel on sageli kunstialane ettevalmistus. Kasuks tuleb eelnev kogemus tööaladel, kus eeldatakse kõrget loovust (nt ajakirjandus, televisioon, reklaamiala).
Oma töös vajavad infosüsteemide loojad ja arendajad oskust planeerida, kui palju aega töö mingi osa teostamiseks võib kuluda, loogilist otsustusvõimet ja järjekindlust. Kasuks tuleb hea suuline ja kirjalik väljendusoskus, kuna töö tellija tahab sageli näha loodava tarkvara esitlust või aruannet (raportit jms). Oluline on hea inglise keele oskus.
Töö eeldab pidevat juurdeõppimist jaenda kursishoidmist arvutitehnika arenguga.
Üldse on kokku loetud >800 erineva kutse sertifikaadi – nii tootjate omi kui ka tootjast sõltumatuid. Eestis kasutatakse kutsestandardeid. neid on hetkel 10.
Nõuded kutsekvalifikatsioonile sisalduvad järgmistes kutsestandardites: tarkvara arendaja III, infotehnoloogia spetsialist I, II, Infosüsteemi analüütik III, IV.
Tartu Ülikooli informaatika erialal kestab bakalaureuseõpe 3 aastat, lõpetamisel saadakse tehnikateaduste bakalaureuse kraad. Käsitletakse kolme suuremat valdkonda: arvutiteadus ehk teoreetiline informaatika, programmeerimine ja infotehnoloogia. Sisseastumisel arvestatakse emakeele kirjandi, võõrkeele ja matemaatika riigieksamite tulemusi. Infotehnoloogia õppimisel omandatakse baasteadmisedarvutite tarkvarast, infotöötluse riistvarast ja arvutivõrkudest, reaalajasüsteemidest, multimeedia vahenditest, kompuuterelektroonikast ja telekommunikatsioonist; samuti praktilised oskused tööks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas. Võimalik on valida riistvara või tarkvara suund. Tarkvara ainetes omandatakse programmeerimise ning eriotstarbeliste programmipakettide ja võrgutarkvara kasutamise oskus. Õppimisel on suur osakaal praktilistel töödel.
Magistriõppe läbimine informaatikas annab tehnikateaduse magistrikraadi ning vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraadi või sellele vastava haridustaseme olemasolu ning läbitud eeldusained 20 ainepunkti ulatuses.
TÜ magistriõppes on võimalik omandada ka informaatikaõpetaja eriala (loodusteaduste magistri kraad). Informaatikaõpetajaks saada soovijatel tuleb läbida ka kutsesobivuskatse.
Infotehnoloogia magistriõpe annab samuti tehnikateaduste magistri kraadi. Vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraadi või sellele vastava haridustaseme olemasolu ning läbitud eeldusained 16 ainepunkti ulatuses.
Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis on võimalik omandada rakenduskõrgharidus rakendusinformaatikas. Õppekavas arendatakse peamiselt multimeedia suunda, et anda baasteadmised hüpermeediumivahenditel põhineva tarkvara ja teabebaaside koostamiseks ning nende realiseerimiseks erinevates keskkondades (CD, Internet), aga samuti infotehnoloogilise infrastruktuuri arendamiseks ja haldamiseks.
TLÜ-s on võimalik jätkata õpinguid järgmistel magistriõppekavadel: informaatika (multimeedium ja õpisüsteemid); informaatika õpetaja, kooli infojuht; infotehnoloogiajuhtimineja ka avatud magistriõppekavadel.
TLÜ matemaatika-loodusteaduskonnas saab õppida informaatikat. Õpitakse programmeerimist, andmebaaside ja infosüsteemide loomist, arvutite ja võrkude ehitust ning haldamist, operatsioonisüsteemide põhimõtteid, veebirakenduste loomist, multimeediumi. Samuti õpitakse võõrkeeli ning heale IT-spetsialistile vajalikus mahus matemaatikat, andmeanalüüsi ja majandust. Vastuvõtul arvestatakse emakeele kirjandi ning füüsika, keemia, matemaatika või võõrkeele eksami tulemust. Samuti tuleb läbida vastuvõtueksam.
Magistrikraadi saab omandada 4 õppekava alusel: kooli infojuht; informaatikaõpetaja, multimeedium ja õpisüsteemid; infotehnoloogia juhtimine; interaktiivne meedia ja teadmuskeskkonnad (inglise keeles).
Tallinna Tehnikaülikooli arvuti- ja süsteemitehnika erialal valmistatakse ette spetsialiste arvutisüsteemipõhiste tehniliste süsteemide projekteerimise, realiseerimise, rakendamise, haldamise ja arendamise valdkonnas. Sellisteks on näiteks pangasüsteemid, keskkonna seiresüsteemid, diagnostikasüsteemid, hoonete turva- ja valvesüsteemid ning tehnosüsteemid, kassasüsteemid, juhtimis- ja seiresüsteemid lennunduses ja laevanduses, tehnoloogiliste seadmete ja protsesside automaatikasüsteemid jne.
Bakalaureuseõppekava olulisemad ained: matemaatika, füüsika, väljendusoskus, sissejuhatus infotehnoloogiasse, informaatika, side, arvutid, arvutivõrgud, mõõtetehnika, elektroonika, süsteemiteooria, automaatjuhtimissüsteemid, digitaalsüsteemid, digitaalsüsteemide diagnostika, teoreetiline informaatika, operatsioonisüsteemid, algoritmid ja andmestruktuurid, tarkvaratehnika, sissejuhatus reaalaja tarkvaratehnikasse, infoturve.
Magistriõppekava lõpetaja omandab arvuti-, süsteemi- või tarkvarainseneri hariduse sõltuvalt tema lõputöö teemast. Spetsialiseeruda saab arvutitehnikale või automaatikale ja süsteemitehnikale.
Äriinfotehnoloogia erialal õppijad saavad ühendada IT-alased teadmised teadmistega ärist ning seeläbi suudavad luua firma IT-strateegiat ja uusi IT-lahendusi.
Bakalaureuseõppes on olulisemad ained: programmeerimise põhikursus, sissejuhatus infosüsteemidesse, võrgurakendused, kontseptuaalne süsteemianalüüs, orgnisatsiooni digitaalne strateegia, turundus ja kommunikatsioon, majandusarvestuse alused, organisatsiooni ja juhtimise teooriad jt.
Magistriõppe olulisemad erialaained on: elektroonilised turud ja e-kaubanduse mudelid, äriprotsesside modelleerimine, iinimressursside juhtimine, rahandusotsused, infosüsteemide strateegiline arendamine ja juhtimine, andmeaidad, CRM- ja ERP-süsteemid, kirjutamise ja esinemise alused, intelligentsed süsteemid, tarkvara kvaliteet ja standardid, projektijuhtimine.
Eesti Infotehnoloogia kolledži IT-süsteemide arenduse eriala annab mitmekülgse hariduse tarkvaraarenduse ja IT-süsteemide (arvuti- ja telekommunikatsioonivõrgud, Internet, andmebaasid jt) alal. Eriala lõpetajad tunnevad hästi erinevaid programmeerimiskeeli ja -vahendeid, arenduskeskkondi ning meeskonnatöö aluseid, mis on vajalikud kaasaegse rakendustarkvara arendamiseks ja väljatöötamiseks.
Lõpetanutel on võimalus õpinguid jätkata Tallinna Tehnikaülikooli Informaatika teaduskonna magistriõppes või Tartu Ülikooli Matemaatika- ja Informaatika teaduskonna informaatika erialade magistriõppes.
Arvutierialade spetsialiste vajatakse tänapäeval praktiliselt kõikjal. Tabelis on toodud arvutite kasutamise näitajad erinevates tegevusvaldkondades 2007. aastal.
Arvuteid kasutavate ettevõtete arv |
Arvuteid kasutavate ettevõtete osatähtsus, % |
Interneti-ühendust omavate ettevõtete arv |
Veebilehte omavate ettevõtete arv | |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
358 |
92 |
350 |
95 |
Kalapüük |
22 |
96 |
22 |
1 |
Mäetööstus |
43 |
94 |
40 |
20 |
Töötlev tööstus |
1924 |
95 |
1906 |
1310 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
112 |
100 |
112 |
49 |
Ehitus |
1068 |
92 |
1042 |
536 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
1697 |
95 |
1685 |
1125 |
Hotellid ja restoranid |
439 |
90 |
427 |
326 |
Veondus, laondus ja side |
654 |
97 |
642 |
403 |
Finantsvahendus |
66 |
98 |
64 |
56 |
Kinnisvara, rentimine ja äritegevus |
933 |
92 |
925 |
674 |
Haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, muu teenindus |
457 |
95 |
457 |
323 |
Allikas: Statistikaamet
Infotehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste puudus on suur ja hea ettevalmistusega ning motiveeritud spetsialist leiab oma erialal hõlpsasti tööd. Põhilised allikad töökoha leidmiseks on isiklikud kontaktid, interneti tööportaalid, ajakirjandus. Sageli pöörduvad tööandjad õppeasutuste poole, et leida endale spetsialist juba enne kooli lõpetamist.
Eesti Ekspressi 2006.aasta algul tehtud uuringu andmetel ootas küsitletud paarikümnest avaliku sektori asutusest umbkaudu iga teine vaba IT-spetsialisti oma palgale. Samal ajal on vaid vähestes riigiasutustes on maja sees tarkvara arendustiimid. Suuremateks tööandjateks tarkvara arenduses on Skype ja Playtech. Playtechi väitel kasutavad nad uute inimeste leidmiseks ennekõike tööotsingut olemasolevate töötajate kaudu.
Luxemburgi firma Skype’i Tallinna kontoris oli 2006. aasta lõpul tööl ca 300 inimest, kes on valdavalt IT-spetsialistid. Playtechis on tööl 300 töötajat, pidevalt on aktiivseid tööpakkumisi.
LÄHEDASED AMETID
Telekommunikatsiooni arendajad, süsteemiinsenerid
Eesti Ekspressi 2006.aasta küsitluse andmeil olid riigiasutustes IT-töötajate keskmised palgad järgmised:
Keskmine palk | |
Asutus |
EEK (bruto) |
Justiitsministeerium |
21 000 |
Keskkonnaministeerium |
19 500 |
Riigikontroll |
19 500 |
Riigikohus |
17 250 |
Sotsiaalministeerium |
16 483 |
Rahandusministeerium |
16 380 |
Kaitseministeerium |
15 471 |
Kultuuriministeerium |
15 400 |
Majandusministeerium |
15 000 |
JM registrite ja infosüsteemide keskus |
14 400 |
Riigikogu kantselei |
13 865 |
Haridusministeerium |
13 785 |
Välisministeerium |
13 674 |
Politseiamet |
13 255 |
Riigikantselei |
13 203 |
Siseministeerium |
11 251 |
Põllumajandusministeerium |
10 000 |
Skype ega Playtech oma töötajate keskmist palka ei avalda, kuid need ulatuvad väidetavalt Eesti keskmisest maailmataseme palkadeni.
TÄIENDAV INFO
Infotehnoloogia spetsialisti kutset omistavaks organiks on Eesti Infotehnoloogia Selts.
Kontakt: Peterburi tee 46, tuba 104 B, 11415 Tallinn
Tel: 613 9777
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Kontakt: Lõõtsa 6, 11415 Tallinn
Tel: +372 6177 145
E-post: info@itl.ee
IKT valdkonna moodustab umbes 2000 firmat, mis tegelevad infosüsteemide arendamise ja integratsiooniga, tarkvaraarneduse, elektroonilise side teenuse osutamisega, IKT seadmete tootmise, jae- ja hulgimüügiga.
Kutseala hõive
INFOSÜSTEEMIDE ARENDAJAD: PROGRAMMEERIJAD, ANALÜÜTIKUD, TARKVARA ARHITEKTID
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Infosüsteemide projekteerijad ja süsteemianalüütikud (ISCO 2131)** |
6 |
185 |
294 |
Programmeerijad (ISCO 2132) |
13 |
103 |
115 | |
Mujal liigitamata informaatikud (ISCO 2139) |
0 |
49 |
33 | |
Informaatikajuhid (ISCO 1236) |
0 |
14 |
32 | |
2005 |
Infosüsteemide projekteerijad ja süsteemianalüütikud (ISCO 2131) |
30 |
188 |
281 |
Programmeerijad (ISCO 2132) |
19 |
79 |
98 | |
Mujal liigitamata informaatikud (ISCO 2139) |
1 |
51 |
32 | |
Informaatikajuhid (ISCO 1236) |
1 |
15 |
25 | |
2006 |
Infosüsteemide projekteerijad ja süsteemianalüütikud (ISCO 2131) |
40 |
130 |
188 |
Programmeerijad (ISCO 2132) |
56 |
51 |
51 | |
Mujal liigitamata informaatikud (ISCO 2139) |
6 |
31 |
30 | |
Informaatikajuhid (ISCO 1236) |
2 |
15 |
23 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
**ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
Tegevusala |
2004 |
2005 |
2006 |
Arvutid ja nendega seotud tegevus |
18 393 |
19 618 |
22125 |
Kasv %-des võrreldes eelmise aastaga |
11,7 |
6,7 |
12,8 |
CV-online andmetel olid infosüsteemide loojate ja arendajate palgad 2006. aastal järgmised:
Ametikoha nimetus |
Palkade arv |
Väike palk (bruto) |
Keskmine palk (bruto) |
Kõrge palk (bruto) |
Andmebaasi administraator |
26 |
10894 |
13323 |
15752 |
Disainer |
17 |
6684 |
8950 |
11217 |
Infotehnoloogiliste rakenduste projektijuht |
27 |
13649 |
15737 |
17826 |
Intranetirakenduste spetsialist |
9 |
9517 |
13767 |
18017 |
Programmeerija/analüütik |
141 |
11029 |
14276 |
17523 |
Tarkvara projektijuht |
18 |
12967 |
16457 |
19948 |
Tarkvarainsener |
41 |
13851 |
17727 |
21604 |
Veebispetsialist |
12 |
9375 |
11945 |
14515 |
Veebikeskkonna kujundaja |
1 |
8000 |
8000 |
8000 |
Webmaster |
11 |
4901 |
6682 |
8464 |
*Märkus: silmas tuleb pidada, et võrreldavate palkade arv toodud tabelis on küllaltki väike
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – III kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 407 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
10 322 |
11 549 |
10 899 |
12 270 |
Allikas: Statistikaamet
·Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |