et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Füüsik, astronoom

Kool.ee-haridusportaal :: Füüsik, astronoom Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeFüüsik, astronoom,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Füüsik, astronoom

OLULISED MOMENDID

  • Füüsiku elukutse eeldab huvi loodusteaduste vastu, loogilist mõtlemist ja tehnilist taipu.
  • Suur osa füüsikuid on riigipalgalised ja seega on nende töökoht ja sissetulek stabiilne.
  • Füüsiku elukutse eeldab probleemide loovat lahendamist.
  • Füüsik on väga lai ametinimetus – erinevate erialade füüsikute tööülesanded võivad olla väga erinevad.

TÖÖ ISELOOM

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut. Füüsikud ja astronoomid teevad uurimistööd, täiustavad või loovad ideid, teooriaid ja meetodeid või rakendavad füüsika ja astronoomiaga seotud teadusalaseid saavutusi tööstuses, meditsiinis, sõjanduses või muudes valdkondades.

Füüsikud uurivad erinevaid nähtusi. Katsete, vaatluste ja analüüside alusel püüavad füüsikud kindlaks teha seaduspärasusi, mis kirjeldavad looduses toimuvaid vastasmõjusid nagu näiteks gravitatsioon ja elektromagnetism. Neid huvitab aine struktuur ja käitumine erinevates tingimustes. Samuti huvitab füüsikuid energia teisenemine ning aine ja energia vastastikused mõjud. On füüsikuid, kes tegelevad teoreetiliste probleemidega, teine osa füüsikuid on aga keskendunud pigem füüsika praktilistele rakendustele kaasaegses elektroonikas, optikas, meditsiinitehnikas, lennundustehnoloogias jm. Füüsikud töötavad välja keerukaid tehnilisi abivahendeid ja aparatuuri. Füüsikute teeneks võib muu hulgas lugeda lasertehnika loomist ja kasutuselevõttu meditsiinis ning mikrolaineahjude leiutamist.

Astronoom ja astrofüüsik on väga lähedased elukutsed ja tänapäeval kasutatakse neid termineid sünonüümidena. Ajalooliselt oli neil sõnadel siiski mõningane vahe: astronoom vaatles taevakehasid ja nende liikumist ning astrofüüsik seletas kosmilisi nähtusi kasutades füüsikaseadusi. Tänapäeval võib öelda, et astronoomid/astrofüüsikud uurivad taevakehade, nende süsteemide ja muude kosmiliste objektide ning kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut. Nad uurivad kosmilistelt objektidelt tulevat kiirgust ja teevad sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta.

Enamus füüsikuid on spetsialiseerunud kindlale valdkonnale: lisaks juba nimetatud astrofüüsikutele on olemas veel osakeste füüsika, tuumafüüsika, aatomifüüsika, optika ja spektroskoopia, molekulaarfüüsika, akustika,tahke aine (tahkise) füüsika, plasmafüüsika ja mitme muu füüsikaharu teadlasi. Samas on kõigil füüsika valdkondadel hulgaliselt allharusid ning paljudel valdkondade uurimisteemad kattuvad osaliselt. Kaasajal töötab järjest suurem hulk füüsikuid ka interdistsiplinaarsetel aladel nagu biofüüsika, keemiline füüsika, geofüüsika jne.

Enamus füüsikateadusest tehakse keskmise suurusega laborites, kuid mõnedel aladel (tuumafüüsika, osakeste füüsika, kiirendite füüsika) on eksperimentide jaoks vajalik väga suur ja kallis katseaparatuur. Selliste erialade füüsikud on enamasti koondunud suurte keskuste ümber, kus töötatakse tihti väga suurtes gruppides.

Teadlane / õppejõud

Füüsika ja astronoomia alal tegutsevate teadlaste põhitegevuseks on uurimistöö, mille raames püstitatakse hüpoteese, viiakse end põhjalikult kurssi teemakohase kirjandusega, kavandatakse ja viiakse läbi eksperimente ning analüüsitakse tulemusi. Ülevaade tehtud uuringutest ja järeldused tehtust avaldatakse rahvusvahelistes teadusajakirjades. Teadlase üheks oluliseks edukuse näitajaks loetaksegi rahvusvahelistes eriala-ajakirjades avaldatud artiklite arvu ja teiste teadlaste huvi nende artiklite vastu.

Füüsik-õppejõu põhitegevuseks on üliõpilaste õpetamine, kasutades selleks mitmeid vorme: loengud, praktikumid, ülesannete lahendamine jne. Õppejõud peab ise valdama väga hästi õpetatavat ainet jasuutma oma teadmisi tudengitele edasi anda.

Kaasaegsetes ülikoolides on füüsikas suures osas loobutud klassikalisest õppejõudude/ teadlaste süsteemist. See tähendab, et kõik akadeemilised töötajad peavad enamasti tegelema nii teaduse kui ka õpetamisega. Muidugi võivad konkreetse inimese töö­kohustused kalduda kas õpetamise või teadustöö poole.

Ülikoolides ja teadusasutustes töötavate teadlaste töö finantseerimine sõltub suures osas teadusgrantidest (raha konkreetse teema uurimiseks). Seega peab grupi juht pidevalt kirjutama rahataotlusi, mis kataksid nii tema kui uurimisgrupi töökulud, samuti kulud töövahendite (nt arvutid, paber, kummikindad jm) ja laboriseadmete soetamiseks.

Astronoom / astrofüüsik

Enamus astronoome (ja astrofüüsikuid) tegelevad teadusuuringutega. Näiteks astrofüüsikud-teoreetikud tegelevad teooriatega, mis aitavad mõista astronoomiliste objektide struktuuri ja evolutsiooni. Paljud astronoomid analüüsivad andmeid, mis tulevad satelliitidelt ja maapealsetest teleskoopidest ning teevad selle põhjal järeldusi. Tänapäeval on vaatluste tegemine ja andmete kogumine väga suures osas automatiseeritud ning töö raskuspunkt on pigem suurte andmemassiivide töötlemises, süstematiseerimises, tõlgendamises ja järelduste tegemises. Siiski teevad astronoomid endiselt ka öiseid vaatlusi teleskoopidega, mis sageli asuvad mägedes.

Füüsik tehnoloogiafirmas

Füüsiku tegevus tehnoloogiafirmas on enamasti seotud uudsete tehnoloogialahenduste väljatöötamise ja arendamisega. Füüsikute töökohad on enamasti seotud põhimõtteliste probleemide lahendamisega, konkreetsemad tehnilised lahendused jäävad pigem inseneride töövaldkonda.

Füüsik tervisekaitsetalituses tegeleb mürataseme, elektromagnetkiirguse taseme, õhusaaste jms. mõõtmise ja normidele vastavuse kontrollimisega.

Füüsik-metroloog tegeleb kõigega, mis on seotud kõikvõimalike mõõtmiste ja mõõtevahendite täpsusega.

Kiirgusfüüsik tegeleb kiirgusohutuse kontrolliga ja kiirguse rakendamine meditsiinis.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Paljud füüsikud ja astronoomid töötavad uurimiskeskustes ja ülikoolides, väiksem osa füüsikuid on oma koha leidnud tootmis- ja tööstusettevõtetes. Füüsikud töötavad enamasti kontoris ja laborites ning ametlik tööaeg on 40 tundi nädalas, kuid tegelikkuses seavad füüsikud oma tegemised vastavalt katseplaanile ja uurimistöö vajadustele. Teadlase tööpäeva pikkus sõltub eelkõige tema isiklikust töörütmist ja uurimistöö etapist. Uurimistöö teatavates staadiumides tuleb palju töötada kirjandusega, eksperimente viiakse aga läbi laboratooriumides ja seal tuleb teinekord töötada ööpäevaringselt. Füüsik-õppejõud peab kinni pidama tunniplaanist. Firmas töötav füüsik peab tihti arvestama klientide soovide ja lepingute tähtaegadega.

Enamus teadlase tööst toimub siseruumides ja on istuva loomuga, kaasajal on väga oluline töövahend arvuti. Tervistkahjustavate ja toksiliste ainetega töötavad teadlased peavad täitma rangeid tööohutuse eeskirju.Füüsikute ja astronoomide töö on suures osas vaimne töö, sest uurimisprobleemidega tegelemine nõuab väga pingelist analüüsi ja mõttetegevust. Eksperimentide läbiviimine nõuab lisaks ka tihedat kokkupuudet mitmesuguste seadmete ning arvutitega. Uurimistöös võib tulemusteni jõudmine võtta aastaid ja see eeldab, et teadlane suudab järjekindlalt tegeleda ühe ja sama probleemiga. Füüsikud ja astronoomid ei ole reeglina üksitegutsejad vaid kuuluvad suuremate (tihti ka rahvusvaheliste) uurimisgruppide koosseisu – nii on võimalik hõlpsamini koondada asjakohast oskusteavet ja läbi viia töömahukaid eksperimente.

Tihti peavad füüsikud töötama kodukohast eemal, sest kohalikud teadusasutused ei pruugi teadlast huvitava teemaga tegeleda või puuduvad vajalikud uurimisseadmed ja lähim selle valdkonna uurimist võimaldav laboratoorium või observatoorium asub näiteks Saksamaal, Rootsis või kaugemalgi. Teadlased osalevad päris palju erialastel konverentsidel, mis on peamisteks teadusalaste kontaktide sõlmimise kohtadeks.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Füüsikuks või astronoomiks saamiseks peab omama füüsikaalast kõrgharidust, soovitav on magistri- või doktorikraad. Akadeemilises teaduses töötamiseks on doktorikraad või selle omandamine sisuliselt hädavajalik. Teadlase puhul on esmatähtis sügav huvi uuritava probleemi vastu. Praktiline teadustöö kogemus aitab saavutada edu uurimistöös, vajalik on ka spetsiaalne teadustöö ja eksperimentide metoodikat käsitlev väljaõpe, mis toimub enamasti individuaalselt kogenenuma(te) teadlas(t)e juhendamisel. Teadlane peab valdama eksperimentides kasutatavat tehnilist aparatuuri ja arvutitehnoloogiat. Erialaseks suhtlemiseks ja lugemiseks tuleb osata võõrkeeli, eriti inglise keelt. Praktiliselt kõik juhtivad füüsikaalased teadusajakirjad ilmuvad inglise keeles.

Uurimistöö nõuab suurt pühendumist ja järjekindlust, püsivust ja kannatlikkust. Tehniline mõtlemine, analüüsivõime ja järeldusoskus garanteerivad töö tulemuslikkuse. Väljendusoskus on suureks abiks artiklite kirjutamisel ja aruannete koostamisel, samuti rahataotluste esitamisel.

Koolinoored, kes soovivad tulevikku siduda füüsika või astronoomiaga, peaksid üldhariduskoolis hoolega õppima reaalaineid nagu matemaatika, füüsika, keemia ja keeli, eriti inglise keelt.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Füüsikuks või astronoomiks saamiseks peab omama füüsikaalast kõrgharidust, soovitav on magistri- või doktorikraad. Eestis saab füüsikaalast kõrgharidust omandada Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Astronoomidele vajalikku erialast ettevalmistust on võimalik saada vaid Tartu Ülikoolis füüsikat õppides. Oluline on märkida, et vastuvõtutingimuste ja õppekavade osas toimub pidevalt muutusi ja allpool toodud materjal kajastab seisu 2007/2008 õppeaastal.

Tartu Ülikoolis saab füüsikat õppida nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppe tasemel. Vastuvõtt bakalaureuseõppesse toimub riigieksamite tulemuste alusel. Sisseastumisel nõutavad riigieksamid (sulgudes on märgitud eksami osakaal): emakeele kirjand (25%), võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse või vene keel) (25%) ja sisseastuja valikul üks eksam järgnevatest: füüsika (50%), keemia (50%) või matemaatika (50%). 12. klassi õpilasena üleriigiliste loodus- ja täppisteaduslike aineolümpiaadide (bioloogia, geograafia, keemia, füüsika, matemaatika, informaatika) lõppvoorust osavõtnud üliõpilas­kandidaatidele lisatakse sisseastumisel täiendavalt konkursipunkte.

Tartu Ülikooli 3-aastase füüsika bakalaureuseõppe esimesel aastal omandatakse kõigepealt täppisteaduslik baasharidus matemaatikas, füüsikas ja programmeerimises. Teisel aastal läbitakse eksperimentaalse ja matemaatilise füüsika võtmekursused. Kolmandal aastal õpitakse tundma mikromaailma füüsikat, elektroonikat ja füüsika teoreetilisi distsipliine. Seejärel on vastavalt soovile võimalik spetsialiseeruda kas fundamentaal- või rakendusfüüsikas. Esimesel juhul on põhirõhk Universumi füüsikal, matemaatilisel füüsikal, elektrodünaamikal ja kvantmehaanikal. Teine variant keskendub peamiselt infotöötlusriistvara ja telekommunikatsiooni aluste tundmaõppimisele ning võimaldab kergesti pääsu magistriõppesse infotehnoloogias.

Järgnevas 2-aastases füüsika magistriõppes on valida eelkõige fundamentaalfüüsika, rakendusfüüsika või gümnaasiumi füüsikaõpetaja kitsama eriala vahel. Võimalikud on ka magistriõpingud materjalitehnoloogias, infotehnoloogias või keskkonnatehnoloogias. Fundamentaalfüüsika erialal keskendutakse kas tahkisefüüsikale, optikale ja spektroskoopiale, astrofüüsikale või teoreetilisele füüsikale. Rakendusfüüsika eriala põhisuundadeks on keskkonnafüüsika, plasmafüüsika, mõõtmistehnoloogia, meditsiini­tehnoloogia ja nanotehnoloogia. Füüsikaõpetaja elukutse valinud magistrandid võivad omandada ka õiguse õpetada matemaatikat, informaatikat või keemiat.

Pärast magistritaseme saavutamist on võimalik jätkata õpinguid 4-aastases doktoriõppes, mis annab süvendatud erialase hariduse ning iseseisva teadus- ja arendustöö kogemused. Paljud füüsika magistrandid ja doktorandid teevad oma teadustööd Rootsis, Soomes ja teistes Euroopa riikides.

Tallinna Ülikoolis saab füüsikat õppida bakalaureuse-, magistri- ja doktorõppe tasemel.

Bakalaureuseõppesse füüsika erialale (kõrvalainega) sisseastumisel võetakse arvesse riigieksamite tulemusi: emakeele kirjand (40%), füüsika või matemaatika riigieksam (30%) ja üks riigieksam järgmistest: bioloogia, geograafia, keemia, võõrkeel (30%).

Laiapõhjalise füüsikahariduse saamiseks õpitakse põhjalikult reaalaineid nagu matemaatika, füüsika, infotehnoloogia. Füüsika teoreetiline kursus on vastavuses praktikumide ja seminaridega, mille käigus omandatakse eksperimentide läbiviimise oskus, tulemuste analüüsi- ja kriitilise hindamise oskus. Valdkonna valikained (bioloogia, keemia, geograafia jt) ja lisaeriala annavad teiste loodusteadustega tihedamalt seotud maailmapildi.Kõrvalaine on soovitatav valida järgmisest valikust: matemaatika, keemia, bioloogia, informaatika või geograafia. Füüsikaga piirnevate loodusainete valimine annab võimaluse paremini aru saada loodusest kui tervikust, keskenduda hiljem soovi korral piiriteadusele. Matemaatika ja informaatika valimine annab võimaluse füüsika seaduspärasuste paremaks tundmaõppimiseks ja analüüsiks.

3-aastasele bakalaureuseõppele järgneb 2-aastane magistriõpe. Magistritasemel saab õppida füüsikaõpetaja õppekava järgi, mille lõpetamisel saadakse haridusteaduse magistrikraad. Füüsikaõpetajaks õppimisel on lisaks ainealaste teadmiste süvendamisele suur rõhk kasvatusteaduslikel ainetel (nt õppekeskkond ja selle kujundamine, areng ja õppimine, õpetaja koolis ja ühiskonnas, haridustehnoloogia, füüsika õpetamise metoodika). Doktoriõpe füüsikas toimub statistilise füüsika ja füüsika didaktika erialadel.

Tallinna Tehnikaülikoolis saab nii bakalaureuse-, magistri-, kui doktoriõppe tasemel õppida tehnilist füüsikat. Tehnilise füüsika erialal toimub spetsialiseerumine tehnilisele füüsikale ja meditsiini-füüsikale, mida saab valida juba sisseastumisel. Sisseastumisel lähevad arvesse riigieksamite tulemused kas matemaatika või füüsika (2/3) ja eesti keel/vene keel (kirjand) või inglise/saksa/prantsuse keel (1/3). Bakalaureuseõpe kestab 3 ja magistriõpe 2 ja doktoriõpe 4 aastat.

Tehnilise füüsika bakalaureuseõppe eesmärk on anda üliõpilasele baasharidus füüsikas, matemaatikas, mehaanikas ja informaatikas ning teoreetilised ja praktilised algteadmised töötamiseks lihtsamate inseneriülesannete modelleerimisel tekkivate füüsika-, matemaatika ja mehaanikaprobleemide lahendamiseks. Lisaks on võimalik saada baasteadmisi ka füüsikaliste maateaduste – füüsikalise geoloogia ja okeanograafia valdkonnas. Õppimist on võimalik jätkata magistriõppes. Meditsiinifüüsikale spetsialiseerujad saavad lisaks baasharidusele reaalainetes veel teadmisi meditsiinifüüsikast, et jätkata oma eriala magistriõppes - biomeditsiinitehnoloogias. Meditsiinifüüsika spetsialiseerumise eesmärgiks on anda täiendavaid teadmisi meditsiini ja tehnika vallas ja praktika toimub erialases keskkonnas, põhiliselt haiglates. Tehnilise füüsika magistriõppes saab spetsialiseeruda rakendusfüüsikale, rakendusmatemaatikale, rakendusmehaanikale ja füüsikalistele maateadustele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Laiapõhjaline haridus reaalainetes ja mõtlemisviis, mille kujundavad füüsikaõpingud, on kõrgelt hinnatud ka esmapilgul füüsikast väga kaugetel aladel, peamiselt muidugi seal, kus on tarvis palju teadmisi, head loogikat, suutlikkust otsustada kiiresti ja õigesti ning ka praktilisi oskusi. Suur osa füüsika eriala lõpetajaid töötab teadlastena nii füüsika, matemaatika, keemia, bioloogia, tehnika jm alal. Arvestatav hulk lõpetajaid on valinud ka praktilisema ala projekteerimise, infotehnoloogia või panganduse näol. Osa füüsikutest ja astronoomidest on valinud ka pedagoogilise töö kas üldharidus-, kutse- või kõrgkoolis.

Teaduse ja tehnoloogiaga seotud töökohad paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus.

Eestis on füüsika uurimis- ja arendusasutusteks, kus füüsikud rakendust leiavad, Tartu Ülikooli Füüsika Instituut ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Tallinnas. Füüsikaga tegeldakse ka Tallinna Tehnikaülikoolis ning vähemal määral teisteski ülikoolides.

Astronoomide ja astrofüüsikute peamine tööandja Eestis on Tartu Observatoorium. Füüsikute-pedagoogide peamised tööandjad on üldhariduskoolid.

Eestis puuduvad hetkel suured tööstus- ja tehnoloogiafirmad, mis palkaksid rohkearvuliselt füüsikuid. Küll aga on olemas palju keskmisi ja väikseid firmasid, mis tegelevad tehnoloogia­arenduse, tootmise ja mitmesuguste mõõtmistega. Mõned näited: Metrosert (www.metrosert.ee), Kiirguskeskus (www.kiirguskeskus.ee), Evikon (www.evikon.ee), Estla (www.estla.com), Clifton (www.clifton.ee), Vertex Estonia (www.vertexestonia.ee), LDI Estonia (www.ldi.ee).

Üldiselt on füüsikute tööjõuvajadus stabiilne, kasvava trendiga on tööjõuvajadus tehnoloogiafirmades.

Uurimisasutustes ja ülikoolides on selge karjääriredel: teadur/lektor- vanemteadur/dotsent - grupi juht/professor. Tehnoloogiafirmades nii selge karjääriredel puudub, aga üldreeglina kogemuse suurenedes suureneb ka vastutus ja palk. Väga tihti lisandub kogemuse kasvades ka administratiivseid kohustusi, millega kaasneb ka liikumine firma/asutuse juhtkonda.

LÄHEDASED AMETID

Kutsealale rohkemal või vähemal määral lähedased kutsed on: insenerid, keemikud, materjali­teadlased, atmosfääriteadlased, keskkonnateadlased, arvutiteadlased, programmeerijad ja süsteemianalüütikud, matemaatikud.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Enamasti on füüsikutel kindel põhipalk. Akadeemilises sfääris töötajatele võidakse maksta lisatasusid näiteks loengute pidamise, kommertslepingute täitmise, lisafinantseerimisega teadusprojektides osalemise eest. Tehnoloogia ja arenduse alal võidakse maksta tulemus­tasusid. Tihti võimaldatakse eriti just tehnoloogia väikefirmade puhul võtmeisikutel-teadlastel omandada ka mõningane osalus firmas.

Tartu Ülikooli kui teadlaste/õppejõudude tüüpilise tööandja palgatasemed seisuga 01. jaanuar 2008: õppejõud/teadur alates 11 500 krooni kuus, dotsent/vanemteadur alates 17 250 kroonist kuus, professor/juhtivteadur alates 23 000 kroonist kuus. Palk tehnoloogia­firmades enamasti ületab vastava taseme spetsialisti palka akadeemilises sfääris. Füüsikaõpetaja palk on sama suur kui teistel õpetajatel.

Palgatõus on tõenäoliselt pidev, kuid mõõdukas. Riigikogu ja valitsuse programm­dokumendid näevad ette teadusele ja haridusele eraldatava rahahulga protsentuaalset tõusu riigieelarves, mis peaks kajastuma ka füüsikute palgas.

Palgakasvu üheks mootoriks on ühtlustumine muu maailma tasemele. Nimelt on eriti just füüsikute-teadlaste tööleminek välismaale pigem lihtne ja bürokraatlikud tõkked selleks väga madalad.

Minevikus on olnud soodustusi ohtlike ainete ja kiirgusega töötamise eest. Käesoleval ajal on kaasaegsete laborite ohutustingimused niivõrd head, et otsene kokkupuude kemikaalide ja kiirgusallikatega on viidud miinimumini ja vastavaid soodustusi ei anta.

Füüsiku-teadlase elukutse juurde kuulub pidev enesetäiendus, üheks osaks sellest on osalemine rahvusvahelistel teaduskonverentsidel mitmel pool maailmas.

TÄIENDAV INFO

Eesti Füüsika Selts

Vabatahtlik organisatsioon, ühendab Eestis nii akadeemilises valdkonnas, firmades kui ka koolides tegutsevaid füüsikuid. Korraldab kord aastas (enamasti märtsis) Eesti füüsika päevi, kus võivad osaleda kõik soovijad.

Kutseala hõive

KUTSEALA NIMETUS
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Füüsikud ja astronoomid (ISCO 2111)*

147

Keemia-, füüsika- jms tehnikud (ISCO 3111)

671

KOKKU

818

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Füüsikud ja astronoomid (ISCO 2111)

0

4

27

Keemia-, füüsika- jms tehnikud (ISCO 3111)

0

9

22

2005

Füüsikud ja astronoomid (ISCO 2111)

1

9

25

Keemia-, füüsika- jms tehnikud (ISCO 3111)

0

7

14

2006

Füüsikud ja astronoomid (ISCO 2111)

0

7

13

Keemia-, füüsika- jms tehnikud (ISCO 3111)

0

1

7

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja bruto­tunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevus­alal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

10 899

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Teadus- ja arendustegevus

7 256

8 242

9 584

Haridus, sh ülikoolide tegevus

6 481

7 195

7 952

* Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)
Statistikaameti andmed

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 21. 07. 2008. 09:15

Time: 0.0532451 s.