et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Kvaliteedijuhid ja -inspektorid

Kool.ee-haridusportaal :: Kvaliteedijuhid ja -inspektorid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKvaliteedijuhid ja -inspektorid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Kvaliteedijuhid ja -inspektorid

OLULISED MOMENDID

  • Kvaliteedijuhtimise all mõistetakse koordineeritud ja mõtestatud ning süsteemseid tegevusi organisatsiooni juhtimise kvaliteeditagamiseks s.h. töökorralduse ja inimeste juhtimine ning sellega seonduv planeerimine, elluviimine, analüüs ja parendamine.
  • Kvaliteedijuhil peab kindlasti olema kõrgharidus, soovita­tavalt tehniline või majanduslik vastavalt firma tegevusalale.
  • Kvaliteedijuht kannab hoolt kogu organisatsiooni parima toimimise eest, kvaliteedi­inspektor teeb seda sama organisatsiooni alalõikudes.
  • Raskeim osa kvaliteeditöötajate tegevuses on kvaliteedijuhtimise arusaamade viimine iga organisatsiooni töötajani ja et viimased neid ka tunnistaksid.
  • Konkreetsed kohustused kvaliteediinspektorile määratakse organisatsiooni siseselt ja need olenevad organisatsiooni suurusest.
  • Huvitav ja arendav töö, kuna nõuab nii süsteemseid hoiakuid ja oskusi kui ka inimeste juhtimise kogemusi.

TÖÖ ISELOOM

Kuna Eestis toimuvad praegu majanduslikud muutused väga kiiresti, tuleb ka ettevõtetel muutustega kiiresti kohaneda. Vaja on kiiresti reageerida turu nõuetele ja pakkuda klientidele seda, mida nad ootavad, õigel ajal, õige hinnaga. Kui kõik kliendi nõudmised on rahuldatud, siis võibki väita, et toode või teenus on kvaliteetne – see vastab kõigile nõudmistele. Seega vajavad organisatsioonid üha enam kvaliteedijuhtimist ning kvaliteedispetsialiste, kelle ülesandeks on tunda ning hallata firma töökorraldust ning oskust seda analüüsida ja arendada.

Kvaliteedijuhtimissüsteem on juhtimissüsteemi osa, mis keskendub organisatsiooni kvalitee­diga seonduva suunamisele ja ohjele. Kvaliteedijuhtimise all mõistetakse koordineeritud tegevusi organisatsiooni kvaliteediga seonduvaks suunamiseks ja ohjeks. Kvaliteedi­plaanimine on kvaliteedijuhtimise osa, mis keskendub kvaliteedieesmärkide püstitamisele ja nende täitmiseks vajalike toimimisprotsesside ning nendega seotud ressursside kindlaks­määramisele.

Kvaliteedijuhtimise klassikaline tsükkel keskendub kvaliteedieesmärkide (protsesside, teenuste või mõne muu valdkonna eesmärkide) püstitamisele ja planeerimisele, teiseks elluviimisele ehk kuidas kõige efektiivsemalt täidetakse neid reegleid ja kokkuleppeid, kolmandaks mõõtmisele ja analüüsile, mis näitab kuidas tegelikult saavutatakse soovitud eesmärke ning neljandaks parendustegevustele, mida ja mis reegleid ning kokkuleppeid tuleb muuta, et saavutada paremaid tulemusi.

Kvaliteedijuhi töö on seotud enamasti kogu firma juhtimise ja tootmise kontrolli all hoidmisega. Kvaliteedijuhi kohustuseks on aga selliste firmasiseste protseduurireeglite (eesti keeles kasutatakse samaväärseid termineid: kvaliteedisüsteem, juhtimissüsteem, kvaliteedi­juhtimissüsteem) väljatöötamine, juurutamine ja muutmine, mis tagaksid kliendile stabiilse kvaliteediga toote või teenuse. Kirja pandud tegevusjuhendid muudavad ebatõenäoliseks halbade üllatuste ilmnemise teeninduses ning töötajatele aru­saadavaks selle, mida neilt täpselt oodatakse.

Kvaliteedijuhi igapäevatööst umbes poole moodustab kolleegide ja juhtkonnaga suhtlemine probleemide väljaselgitamiseks, analüüsimiseks ja ennetamiseks. Teine pool tuleb veeta oma töölaua taga, töötades välja uusi, vajalikuks osutunud protseduurireegleid, tehes muudatusi vanades ning vajadusel ümber kujundades käibel olevaid formulare. Kvaliteedijuhil tuleb organiseerida ka regulaarseid kvaliteediauditeid, et tõestada etteantud protseduuride täitmist tegelikkuses.

Kvaliteedijuhi töö positiivseks väljundiks on tänulik kolleeg, kellele tema töö kaudu on selgem iga tööoperatsiooni vajalikkus. Samuti räägib heast tööst ka see, kui helistab mõni klient ja jutustab oma probleemidest, kuna teab, et kvaliteedijuht suudab need lahendada ning tulevikus analoogseid vältida.

Kvaliteedijuhi töö on äärmiselt mitmekesine ja huvitav. Kui teha oma tööd hästi, hakkab varsti tunnetama firmas toimuvate protsesside vastasmõju. Kolleegid ilmselt harjuvad temalt nõu küsima töökorralduse asjus, temast saab tippjuhile usaldusväärne konsultant ning klientidele firma esindaja.

Kvaliteedispetsialistid, kvaliteediinsenerid, kvaliteedikontrolörid, laborandid, kvaliteedijuhi asetäitjad täidavad mõnda kitsamat tööülesannet kui kvaliteedijuht, näiteks kontrollivad organisatsiooni tööohutust, tootmis- või teenindusprotsessi vastavust kokku­lepitud kvaliteedile. Nende ülesanneteks on aruandluse koostamine kas osakondade või töökohtade lõikes kontrollimaks vastavust seadustele, eeskirjadele ja standarditele. Lisaks peavad nad omama ülevaadet tootmis-, teenindus-, toodete töötlemis-, transpordi-,või mõne muu vastava valdkonna seadustest, eeskirjadest ning standarditest. Oma igapäevatöös peavad nad kontrollima ka valmistoodetele, teenindusele või tarnijatele kehtestatud kvaliteedi­näitajaid ja -eesmärke. Kvaliteedispetsialist allub kvaliteedi­juhile ning annab temale oma tööst ülevaate, enamik ülesanded on neil samad, kuid kvaliteedijuhile langeb suurem vastutus.

Kvaliteediinspektorid ja -kontrollijad tegelevad toote või teenuse kvaliteedi nõuetele vastavuse kontrollimisega. Nad kontrollivad valitsuse või tööstus- ja muude ettevõtete nimel töökohti tööohutuse suhtes, samuti tootmisprotsesside ning toodetavate, kasutatavate või müüdavate kaupade ohutuse suhtes. Nad tagavad tervise- ja keskkonnakaitse eeskirjade täitmist, samuti kvaliteedinõuete ning tehniliste näitajate ja tingimuste täitmist tootjate poolt. Nende ülesanneteks on töökohtade kontrollimine, et tagada töökeskkonna masinate ja seadmete vastavus seadustele, eeskirjadele ja standarditele. Samuti kontrollivad nad ette­võtteid, et tagada seaduste ja eeskirjade täitmist, mis puudutavad keskkonna saastamist ja ohtlike jäätmete likvideerimist. Kvaliteedi inspektorid võivad olla palgatud ka näiteks firma emaettevõtte poolt, kes võivad kontrollida, kas tütarfirma järgib kõiki kvaliteedinõudeid.

Kvaliteediinspektorid peavad omama ülevaadet tootmis-, toodete töötlemis-, transpordi-, viimistlus-, säilitus- ja müügipiirkondade kontrollimise seadustest, eeskirjadest ning standarditest. Samuti tuleb neil kontrollida valmistoodetele või nende osadele kehtestatud tehniliste näitajate tingimuste ning standardite täitmist.

Kvaliteedi-, siseaudiitorite ülesandeks on organisatsioonis siseauditite läbiviimine. Kui kvaliteedijuht või juhtaudiitor on määratlenud need valdkonnad või teemad, mis vajavad põhjalikumat analüüsi organisatsiooni sees, siis siseaudiitori ülesandeks on viia läbi audit. Auditi läbiviimise reeglistik on erinevates organisatsioonides erinev, aga see eeldab üldjuhul valdkonna skoobi ja probleemi määratlemist, auditi meeskonna moodustamist, organisatsiooni kirjalike reeglitega tutvumist, intervjuude tegemist töötajate hulgas, töötegemise kohapeal käimist ning järelduste ja lahenduste fikseerimist koos vastavate osakondade juhtidega.Auditeerimise aluseks on auditi läbiviimise plaan, mille järgi kontrollitakse ettevõtte tegevuse erinevaid osasid, strateegiate täitmist ning vajalike dokumentide olemaolu. Protsessi tulemus edastatakse firma juhtkonnale, kes lähtuvalt selle teeb edasised juhtimisotsused.

Toote- ja teeninduskvaliteedi spetsialistide ülesandeks on firma tegevuseks vajalike toote­kohaste või teeninduse protseduuride ja kvaliteedijuhendite väljatöötamine ja aja­kohastamine. Tootekvaliteedi spetsialisti või tootehalduri ülesandeks on tootekohase arendus ja haldusprotseduuride väljatöötamine, sellega seotud arendustegevuste tähtaegade mõõtmine ning tähtaegse ja kvaliteetse toote turuletulemise eest vastutamine. Teeninduskvaliteedi spetsialisti ülesandeks on näiteks teenindusstandardi, kliendilepingu vormide või kliendi­andmete käsitlemise ühtsete põhimõtete koostamine ning ellu viimine.

Kvaliteedianalüütiku ülesandeks on analüüsida toimiva töökorralduse kitsaskohti. Ta koostab seejuures aruandeid ja päringuid olemasolevatest infosüsteemidest, mille põhjal teeb järeldusi, mida teha teisiti või millised on prioriteetsed probleemid. Koostöös kvaliteedijuhiga leiab ta parimad lahendused olemasoleva töökorralduse või toote või teenuse kvaliteedi parendamisel.

Protsessijuhtide ja –haldurite või projektijuhtide ülesandeks on tagada organisatsiooni põhitegevusahela ehk protsessi eesmärkide täitmine. See eeldab protsessi ehk kliendile oluliste tegevuste kogumi fikseerimist organisatsiooni sees ning kokkulepet funktsionaalsete juhtidega, kes mille eest vastutab organisatsioonis. Kliendile ühe toote või teenuse andmine teenindaja või müügiinimese poolt tähendab mitmete osakondade tegevust ning kvaliteetset ja tähtaegset töökorraldust.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Kvaliteedijuhid ja -inspektorid töötavad enamasti puhastes ja mugavates bürooruumides.

Olenevalt töökohast ja ettevõtte suurusest on kvaliteedijuhi tööülesannete hulk erinev. Õige töö planeerimise puhul tekib harva vajadust teha ületunde.

Füüsiline koormus on kvaliteedijuhtide ja -inspektorite töös minimaalne, kimbutama kipuvad kõik istuvale tööle iseloomulikud tervisehäired – seljavalu, kanged liigesed, silmahädad. Seevastu vaimne koormus on üsna suur, sest nende töö nõuab väga suurt täpsust ja ranget kinnipidamist seadusandlusest, seega peab tähelepanu ja mõtlemine olema pidevalt aktiivsed. Peamised töövahendid on arvuti, paber, telefon ja nõupidamislaud.

Nende tööaeg on tavaliselt 5 päeva nädalas ja 8 tundi päevas. Palju tuleb töötada arvutiga ning teha paberitööd.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Kvaliteedijuhil ja –inspektoril peab olema kõrg­haridus, soovitatavalt tehniline või majanduslik vastavalt firma tegevusalale. Vajalikud on analüüsi-, suhtlemis- ja arvuti­kasutamis­oskus.

Kvaliteedijuhid ja -inspektorid peavad kindlasti valdama väga hästi eesti keelt, kõnes ka vene keelt ja teisi keeli, milles räägivad firma töötajad. Vajalik on ka inglise keele oskus. Uuem erialakirjandus ja kvaliteedijuhtimise standardid (ISO 9001: 2000, EVS–ISO 9001:2001, peagi on tulemas standardi uus versioon) ilmuvad juba ka eesti keeles. Kui suhtlemis­vahendid on nigelad, ei saa teha efektiivset tööd. Tööpõld väheneb ning järele võib jääda vaid kontrolliv funktsioon.

Isikuomadustest ja võimetest on olulisemad kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus), koostöö­­võime, õppimisvõime, vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin), otsusutusvõime ja iseseisvus ning intelligentsus (vaimsed võimed, verbaalne intelligentsus).

Kvaliteedispetsialisti, analüütiku, protsessihalduri ning audiitori ametid ei eelda kõrgharidust, kuid see peab olema seotud ka tehnilise või majandusliku suunaga.. Kasuks tuleb süsteemne mõtlemine, mis eeldab seostamist põhimõtete ja reeglite ning nende täitmise teostamise vahel. Selle taustal on oluline suhtlemisoskus, et saada teada seda, mis tegelikult organisatsioonis toimub, mitte ainult seda, mis on kirja pandud. Seda omadust võib nimetada ka „terveks mõistuseks”.

Kvaliteediinspektori ja kontrollija töös on vajalikud järgmised oskused ja teadmised:

  • Majandusalased teadmised
  • Arvuti kasutamise oskus
  • Ärieetika tundmine
  • Suhtlemisoskus
  • Intellektuaalsed oskused – teabe kogumine, uuringute teostamine, abstraktne ja loogiline mõtlemine, kriitilise analüüsi võime; erinevates situatsioonides probleemide mõistmine ja lahendamine; prioriteetide määratlemine ja töö organiseerimine vastavalt tähtaegadele; muutustega kohanemine
  • Kontori- ja sidetehnika kasutamine
  • Töökeskkond – tööohutust reguleerivad õigusaktid; tööohutus, -tervishoid ja –hügieen
  • Keelte kasutamine – eesti keel, inglise- ja venekeelne erialane terminoloogia
  • Dokumendihaldus
  • Majandusmatemaatika ja statistika –statistikaalase terminoloogia tundmine; kirjeldava statistika põhiliste meetodite tundmine ja arusaamine statistilisest informatsioonist; oskus kasutada statistilisi meetodeid järelduste tegemisel
  • Juhtimine – juhtimisteooria alused; organisatsiooni käitumine; inimressursi planeerimine; personalitöö korraldus ettevõttes, sh töösuhet reguleerivad õigus­aktid; personali koolitus ja arendus; personali motiveerimine
  • Logistika – tegevuse seostamine ettevõtte logistikaprotsessiga alates esmasest kontaktist kliendiga kuni lõpptehinguni.

Siseaudiitorina töötamiseks on vajalik vastava firmasisese või sisseostetud koolituse läbimine.

Kvaliteedijuhtimisega seotud erialadel puututakse iga päev kokku ka numbritega, mis eeldab matemaa­tilist taipu. Töös kasutatakse palju arvuteid, selleks on vaja tunda tarkvara­programme ja osata neid kasutada. Nende töö kvaliteedi olulisteks näitajateks on ka täht­aegadest kinni­pidamine ja täpsus.

Koolinoorel, kellele pakub huvi tulevikus kvaliteedispetsialistina, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata matemaatikale ning võõrkeeltele, eriti inglise keelele.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Hetkel ei saa Eesti kõrgkoolides omandada kõrgharidust spetsiaalselt kvaliteedijuhtimise erialal. Küll aga saab kvaliteedijuhtimise valdkonnas töötamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi omandada mitmete valikainete raames Tartu Ülikoolis, Audentese Ülikoolis või Tallinna Tehnikaülikoolis. Kvaliteedijuhi puhul on eelistatud näiteks majanduse ja tootmis­juhtimise erialad.

Valdav osa hetkel Eestis ametis olevatest kvaliteedijuhtidest on eelnimetatud kõrghariduse järgselt täiendanud ennast mitmesugustel lühi- ja pikaajalistel täiendus-koolituskursustel ning omandanud seeläbi põhioskused kutsealal töötamiseks. Samuti on nad ennast harinud mitte-formaalhariduse ning informaalhariduse toel, sest järjepidev enesetäiendamine on väga oluline. Lisaks on paljud kvaliteedijuhid omandanud kogemusi ja teadmisi ka välislähetustel ning osalenud koolituskursustel välisriikides.

Täienduskursusi korraldavad koostöös Tallinna Tehnikaülikooli kvaliteeditehnika õppetool ja Eesti Kvaliteediühing „Kvaliteedijuhi pädevuskursuse” nime all. Kursused toimuvad TTÜ-s. Vaata lisaks koolitusi www.eaq.ee.

TÖÖVÄLJAVAATED

Kvaliteedispetsialiste vajatakse praktilistelt kõikides majandussektorites, alustades haridus­asutustest (näiteks koolidest) lõpetades suure tootmis- või teenindusettevõtetega.

Kvaliteedijuhtimisega seotud ametikohad on olemas paljudes suuremates ettevõtetes. Kvaliteedijuhina tööle asutamiseks võib eelneda töö samas ettevõttes või tegevusalal näiteks müügijuhina, tootmisjuhina vms.

Ettevõtte siseaudiitorina võidad töötada raamatupidaja, ostujuhi või mõne muu eriala ette­valmistusega inimesed.

Kvaliteedijuhid ja -inspektorid leiavad tööd ka kvaliteedijuhtimise alastes konsultatsiooni­firmades nagu Christiansen Consulting OÜ, Deloitte & Touche Eesti AS, Integre OÜ, J.R. Technoconsult OÜ, Lööne Konsultatsioonid OÜ ja TJO Konsultatsioonid.

Sertifitseerimisasutused on järgmised: Bureau Veritas Eesti OÜ, Det Norske Veritas Eesti OÜ, Metrosert AS ja TÜV Eesti OÜ.

LÄHEDASED AMETID

Kvaliteedijuhtidele lähedased ametid on tootmis- ja arendusalajuhid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Kvaliteedijuhid ja -spetsialistid on küllaltki kõrgesti hinnatud ja tasustatud. Nad saavad enamjaolt kindlat kuupalka, millele võib lisanduda aastaboonus vms. Keskmine kuu­sissetulek ületab 12 000 kuni 18 000 krooni.

Olenevalt ettevõttest võib neil olla ametiauto või osaline autokompensatsioon. Lisaks on paljudes ettevõtetes ettenähtud igakuine spordiraha. Ametlik puhkus on 28 töö­päeva.

TÄIENDAV INFO

Eesti Kvaliteediühing ja Tallinna Tehnikaülikooli kvaliteeditehnika õppetool korraldavad koostöös kvaliteedijuhi pädevus­koolitusi alates 1999. aastast. Kuni 2006. aastani on väljastatud 70 pädevus­tunnistust. 2006/2007. a. koolitusprogramm ja muu vajalik info on kätte­saadav: http://mechatronics.ttu.ee/

Eesti Kvaliteediühing
Kontakt: Rävala puiestee 10, 15042 Tallinn
E-post: eaq@eaq.ee

Rahvusvaheline kvaliteediorganisatsioon: ISO - International Organisation for Standardisation.

Raamatupoodides on müügil raamat „Terviklik kvaliteedijuhtimine”, mis annab ülevaate kvaliteedijuhtimise töö sisust ja meetoditest, mille hulgast saab iga organisatsioon valida endale oma mõtestatud juhtimise.

Kutseala hõive

KVALITEEDIJUHID JA -INSPEKTORID
2003. a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Uurimis- ja arendusjuhid (ISCO 1237)*

584

Töökaitse-, tervisekaitse-, kvaliteedi- jm inspektorid (ISCO 3152)

3142

Ehitus- ja tuleohutusinspektorid (ISCO 3151)

195

Mujal liigitamata inseneriteaduse tippspetsialistid (ISCO 2149)

1 510

KOKKU

5 431

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Töö­pakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Uurimis- ja arendusjuhid (ISCO 1237)

0

14

28

Töökaitse-, tervisekaitse-, kvaliteedi- jm inspektorid (ISCO 3152)

16

157

845

Ehitus- ja tuleohutusinspektorid (ISCO 3151)

1

7

269

2005

Uurimis- ja arendusjuhid (ISCO 1237)

2

13

15

Töökaitse-, tervisekaitse-, kvaliteedi- jm inspektorid (ISCO 3152)

26

130

718

Ehitus- ja tuleohutusinspektorid (ISCO 3151)

0

9

223

2006

Uurimis- ja arendusjuhid (ISCO 1237)

2

11

13

Töökaitse-, tervisekaitse-, kvaliteedi- jm inspektorid (ISCO 3152)

20

93

412

Ehitus- ja tuleohutusinspektorid (ISCO 3151)

3

10

175

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 21. 07. 2008. 09:05

Time: 0.0724349 s.