Andmeside- ja arvutiinsener
Kool.ee-haridusportaal :: Andmeside- ja arvutiinsener Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAndmeside- ja arvutiinsener,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Andmeside- ja arvutiinsener
-
Infotehnoloogia on väga kiiresti arenev valdkond.
-
Headest spetsialistidest on Eestis suur puudus.
-
Töötamine infotehnoloogia valdkonnas eeldab pidevat enesetäiendamist.
Andmesideinsener määratleb, disainib, teostab, testib, ühildab, hooldab lülitusi ja võrgujuhtimissüsteeme, mida kasutatakse andmevõrkude hooldamisel. Ta disainib erinevaid võrgusüsteeme, et ühendada arvutid kohalikesse ja suurtesse võrkudesse. Andmesideinsener töötab klientidega, et määrateda, millised on nende nõudmised riistvara ja teenuste järele; arendab võrgu ülesehitust, et neid nõudmisi rahuldada; testib ja analüüsib ülesehituslikke lahendusi. Ta peab otsustama, kuidas komplekteerida või osta vajalikku arvutite riistvara. Samuti arendab, testib ja ühildab ta uued lisaseadmed juba toimivate süsteemidega.
Andmekommunikatsioonisüsteemi või toote arendamine nõuab tihedat koostööd kolleegidega, kuid samas ka võimet isiklikult vastutada töö usaldatavuse ja tähtaegadest kinnipidamise eest. Insenerimeeskonnad peavad suutma tõhusalt koos töötada, et kõigil oleks tehtavast ühesugune arusaamine ja ühine pingutus oleks edukas. Kuna meeskonna erinevad liikmed täidavad sageli sama ülesande eri osi, tuleb neil hästi osata omavahel ajagraafikuid koordineerida. Toote arenduse lõpetamine võib olla väga põnev, kui meeskonna liikmed tulevad kokku, et ühildada valminud tarkvara ja anda see toimivana kliendile üle.
Tööga seonduvad ülesanded:
-
töötamine klientidega, määratlemaks, millised on nende nõudmised riistvarale ja teenustele;
-
arvutivõrgu ülesehituse arendamine nii, et see rahuldaks klientide vajadusi;
-
ülesehituslike lahenduste simulatsioon ja analüüsimine;
-
võimaluste määratlemine uute internetitoodete arendamiseks;
-
abistamine sobiva riistavara määratlemisel uue toote jaoks;
-
olemasolevast riistavarast ja kliendi nõudmistest lähtuva tarkvara arendamine;
-
otsustamine, kas vajalikud tarkvara komponendid tuleb luua või sisse osta;
-
uue toote jaoks vajaliku tarkvara disainimine, arendamine, testimine ja integreerimine;
-
häirete ja vigade kõrvaldamine.
Arvuti riistvara insener uurib, disainib, arendab, testib ja jälgib arvuti riistvara installeerimist. Arvuti riistvara alla kuuluvad kiibid, emaplaadid, trükiplaat, süsteemid, modemid, klaviatuurid, printerid. Tema töö sarnaneb elektroonikainseneri omaga, kuid ta töötab ainult arvutitega.
Arvutiinsener tegelebarvutite parandamisega, tarkvara installeerimise, ja teenindamisega. Neid nimetatakse ka infotehnoloogia riistvaratehnikuteks, help-desk teenindusinsenerideks või arvutisüsteemide insenerideks.
Selles töös tuleb täita järgmisi ülesandeid: teenindusprogrammide väljamõtlemine ja läbiviimine, kaasa arvatud operatsioonisüsteemide tugi, tekkinud probleemide analüüsimine ja lahenduste loomine ja rakendamine. Arvutiinsener koostab lähteandmed arvutitöökoha ettevalmistamiseks ja suurte arvutisüsteemide installeerimiseks ning paigaldab arvutivõrgu kaablid. Uue arvutitehnika soetamisel abistab ta ettevõtte personali otsustamisel, missugust riistvara ja lisaseadmeid soetada, et need sobiksid olemasolevate arvutisüsteemidega.
Arvutiinsener võib spetsialiseeruda erinevatele aladele:
-
riistvara disaini insener planeerib, disainib, paneb kokku ja hooldab arvuti riistvara erinevaid osi. Samuti võib ta monitoorida (jälgida), kas arvuti riistvara töötab disainile vastavalt; parandab ja testib arvutiseadmeid ja lisaseadmeid;
-
võrgu/süsteemiinsener disainib, installeerib (paigaldab), analüüsib ja hooldab arvutisüsteeme/võrke. Tema tööülesannete hulka kuulub selle jälgimine, et olemasolev võrk oleks efektiivne. Tal tuleb välja mõelda, kuidas see võrk tuleb toime ettevõtte või ärivaldkonna uute nõudmistega;
-
tarkvarainsener loob, hooldab ja muudab arvuti- ja tarkvaraprogramme (nt operatsioonisüsteemid, suhtlustarkvara andmete edastamiseks ja vastuvõtuks).
keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg
Arvutiinseneri tööolud on väga mitmekesised – kaablite paigaldamisel tuleb töötada nii ruumides kui välitingimustes (ka kõrgustes).
Kuna arvutitöö on istuv ja seotud sundasenditega, võivad väga pikki tunde istumisel tekkida probleemid selja, käe ja randme tervisega. Samuti väsivad silmad. Nende probleemide vältimiseks tuleks arvutiga töötades teha teatud aja tagant puhkepause, liikuda, puhata silmi.
Andmesideinsenerina töötamiseks on vajalikud järgmised isiksuslikud eeldused:
analüütilisus, loovus, oskus teha meeskonnatööd, suhtlemisoskus, professionaalne suhtumine, probleemilahendusoskus, initsiatiiv, riskide juhtimine, paindlikkus ja tahe pidevalt ennast täiendada ja juurde õppida, oskus tõhusalt (tulemuslikult) ja kvaliteetselt tööd eha, tahe saavutada parimat tulemust, orienteeritus kliendile (ja tema vajadustele).
Vajalikud tehnilised oskused:
-
protokollide tundmine
-
oskus analüüsida kliendi nõudmisi
-
süsteemi ja tarkvara ülesehituse tundmine
-
programmeerimisoskus
-
ettetulevate tehniliste probleemide lahendamise oskus
-
süsteemi eri osade ühildamise oskus
-
töö hulga hindamise ja ajalise planeerimise oskus
-
võime mõista ja hinnata erinevaid spetsifikatsioone.
Arvuti riistvara insenerile vajalikud omadused on loovus, uudishimu, analüütilisus, suutlikkus süveneda detailidesse. Ta peab suutma töötama meeskonna liikmena. Oluline on hea suhtlemisoskus, sest sageli teeb insener koostööd inimestega väga erinevatelt elualadelt.
Tartu Ülikooli informaatika erialal kestab bakalaureuseõpe 3 aastat, lõpetamisel saadakse tehnikateaduste bakalaureuse kraad. Käsitletakse kolme suuremat valdkonda: arvutiteadus ehk teoreetiline informaatika, programmeerimine ja infotehnoloogia. Sisseastumisel arvestatakse emakeele kirjandi, võõrkeele ja matemaatika riigieksamite tulemusi. Infotehnoloogia õppimisel omandatakse baasteadmised arvutite tarkvarast, infotöötluse riistvarast ja arvutivõrkudest, reaalajasüsteemidest, multimeedia vahenditest, kompuuterelektroonikast ja telekommunikatsioonist; samuti praktilised oskused tööks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Võimalik on valida riistvara või tarkvara suund. Õppimisel on suur osakaal praktilistel töödel.
Magistriõppe läbimine informaatikas annab tehnikateaduse magistri kraadi ning vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraadi või sellele vastava haridustaseme olemasolu ning läbitud eeldusained 20 ainepunkti, mis on omandatud teistes kõrgkoolides.
Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis on võimalik omandada rakenduskõrgharidus rakendusinformaatikas. Õppekavas arendatakse peamiselt multimeedia suunda, et anda baasteadmised hüpermeediumivahenditel põhineva tarkvara ja teabebaaside koostamiseks ning nende realiseerimiseks erinevates keskkondades (CD, Internet), aga samuti infotehnoloogilise infrastruktuuri arendamiseks ja haldamiseks.
TLÜ matemaatika-loodusteaduskonnas saab õppida informaatikat. Õpitakse programmeerimist, andmebaaside ja infosüsteemide loomist, arvutite ja võrkude ehitust ning haldamist, operatsioonisüsteemide põhimõtteid, veebirakenduste loomist, multimeediumi. Samuti õpitakse võõrkeeli ning heale IT-spetsialistile vajalikus mahus matemaatikat, andmeanalüüsi ja majandust.
Magistrikraadi saab omandada 4 õppekava alusel: kooli infojuht; informaatikaõpetaja, multimeedium ja õpisüsteemid; infotehnoloogia juhtimine; interaktiivne meedia ja teadmuskeskkonnad (inglise keeles).
Tallinna Tehnikaülikooli arvuti- ja süsteemitehnika erialal valmistatakse ette spetsialiste arvutisüsteemipõhiste tehniliste süsteemide projekteerimise, realiseerimise, rakendamise, haldamise ja arendamise valdkonnas. Sellisteks on näiteks pangasüsteemid, keskkonna seiresüsteemid, diagnostikasüsteemid, hoonete turva- ja valvesüsteemid ning tehnosüsteemid, kassasüsteemid, juhtimis- ja seiresüsteemid lennunduses ja laevanduses, tehnoloogiliste seadmete ja protsesside automaatikasüsteemid jne.
Magistriõppekava lõpetaja omandab arvuti-, süsteemi- või tarkvarainseneri hariduse sõltuvalt tema lõputöö teemast. Spetsialiseeruda saab arvutitehnikale või automaatikale ja süsteemitehnikale.
Äriinfotehnoloogia erialal õppijad saavad ühendada IT-alased teadmised teadmistega ärist ning seeläbi suudavad luua firma IT-strateegiat ja uusi IT-lahendusi.
Eesti Infotehnoloogia kolledži IT-süsteemide arenduse eriala annab mitmekülgse hariduse tarkvaraarenduse ja IT-süsteemide (arvuti- ja telekommunikatsioonivõrgud, Internet, andmebaasid jt) alal. Lõpetanutel on võimalus õpinguid jätkata Tallinna Tehnikaülikooli Informaatika teaduskonna magistriõppes või Tartu Ülikooli Matemaatika- ja Informaatika teaduskonna informaatika erialade magistriõppes.
Mainori Kõrgkooli infotehnoloogia erialal omandatakse teadmised ja oskused, mis on vajalikud ettevõtete arvutivõrkude ja andmebaaside rajamiseks, administreerimiseks ning ettevõtte infotehnoloogia arendamiseks. Läbitakse kolm praktikat: infotehnoloogia spetsialistina, firma tugiisikuna ja infosüsteemide alal. Lõpetamisel saadakse infosüsteemi tugispetsialisti kvalifikatsioon.
Tartu Kutsehariduskeskuses saab keskkooli baasil õppida tarkvara ja andmebaasi spetsialistiks. Lõpetaja omab IT-alast baasharidust ning süvendatud teadmisi andmebaaside projekteerimisest, kasutamisest ja haldusest. Lõpetanul on võimalik jätkata haridust rakenduskõrgkoolides.
Multimeediumi (veebispetsialist) erialal õppijad saavad programmeerimise alase ning arvutigraafikaalase ettevalmistuse. Sisseastumiseks ei pea olema sooritanud riigieksameid. Õppetöö kestab 2 aastat.
Arvutivõrkude eriala lõpetanu võib töötada ettevõtte või riigiasutuse arvutispetsialistina või võrguhaldurina. Tal on teadmisi ja praktilisi kogemusi arvutivõrkude ehitamisest ja administreerimisest. Õpingute käigus on võimalik saada teadmised, et sooritada vastavad eksamid CISCO rahvusvaheline sertifikaadi ja EUCIP sertifikaadi saamiseks. Õppetöö CISCO ainetes toimub inglise keeles. Õppetöö 2 aastat.
Peale põhikooli on võimalik õppida arvutid ja arvutivõrgud erialal ning tarkvara ja andmebaasi halduse erialal.
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis saab põhihariduse baasil omandada arvutite ja arvutivõrkude eriala. Õpe kestab 4 aastat. 160 õppenädalast on 24 praktikat. Lõpetajad omandavad oskused töötamiseks arvutitehnikuna, arvutite ja arvutivõrkude hooldajana, arvutivõrkude paigaldajana, tehnilise toe spetsialistina, klienditoe (Help desk) tehnikuna, IKT toodete müüja-klienditeenindajana. Keskhariduse baasil sama eriala õppimiseks kulub 2 aastat.
Tallinna Polütehnikumis saab põhihariduse baasil õppida arvutid ja arvutivõrgud eriala. Õpe kestab 3 aastat 10 kuud. Õppekeelteks on nii eesti kui vene keel. Lõpetanud võivad töötada arvutitehnikuna, elektroonikuna, arvutite tugiisikuna, arvutivõrgu administraatorina, andmebaaside administraatorina. Sama eriala õppimine keskkooli baasil kestab 2 aastat ja õppida on võimalik vaid eesti keeles.
Narva Kutseõppekeskuses õpitakse arvutiteeninduse eriala 3 aastat kokku 120 ainepunkti ulatuses, millest 20 ainepunkti moodustab praktika.
Võrumaa Kutsehariduskeskuses saab omandada rakenduskõrghariduse infotehnoloogia süsteemide erialal. Õppeaeg on 3 aastat. Eriala lõpetanute töövaldkonnaks on infosüsteemid, IT-projektide juhtimine, arvutivõrkude ehitus ja haldamine ning töö automaatjuhtimisega tööpinkidega.
Väike-Maarja Õppekeskuses õpetatakse arvutite ja arvutivõrkude eriala, mida saab õppida põhihariduse baasil - õppeaeg 3 aastat 6 kuud. Erialal valmistatakse ette infotehnoloogia spetsialiste (I), kes lahendavad oma organisatsioonis IT-ga seotud jooksvaid probleeme. Selle kutseala esindajad võivad töötada ka tehnilise toe spetsialistina, help-deski tehnikuna ja klienditeenindajana arvuti- või telekommunikatsioonifirmades. IT erialal saavad õppida ka füüsiliste puuetega inimesed. Neil on võimalus õppekava kohandada.
Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis saab omandada infotehnoloogia eriala.
Arvutiteeninduse eriala saab õppida ka Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Põhihariduse baasil kestab õpe 4 aastat. Õpe annab ettevalmistuse töötamiseks arvutite ja arvutivõrkude hooldajana, arvutivõrkude paigaldajana, firma tugiisikuna, arvutigraafikuna.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus pakub arvutiteeninduse erialal õppimise võimalust nii põhi- (3 a.) kui keskharidusega (2 a.) inimestele. Õppida saab nii eesti kui vene keeles.
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses saab õppida arvutiteeninduse eriala põhihariduse baasil, kus õppeaeg: on 3 aastat, keskhariduse baasil 2,5 aastat. Lõpetamisel (teostada tuleb üldhariduslikud lõpueksamid, eksamid ja lõputöö) saadakse tunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta. Arvutiteeninduse erialale kutsealase rehabilitatsiooniplaani ja põhihariduse baasil võetakse õppima kehapuude või püsiva terviserikkega isikuid, kelle tervislik seisund ei ole takistuseks arvutiteenindaja erialal õppimisel ja edaspidisel töötamisel.
Arvutiteenindust saab õppida ka Paide Kutsekeskkoolis, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Sillamäe Kutsekoolis, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, Kuressaare Ametikoolis.
TNS Emor uuringu „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine Eesti ettevõtetes” andmetel oli 2007. aastal oma IT meeskond olemas 7%-l ettevõtetest, kus kasutati arvuteid. 64% ettevõtetest on arvutite arv nii piisavalt väike, et eraldi inimest ei peeta otstarbekaks palgata, 24% arvuteid omavatest ettevõtetest tellivad teenust väljastpoolt vastavatest arvutifirmadest. IT-meeskonda omavatel ettevõtetel on tavaliselt (68%-l ettevõtetest) tööle võetud 1 inimene, kes arvutitega tegeleb, 11%-l ettevõtetest on kaks inimest.
Siit tuleneb kaks eripära, millega IT-valdkonnas tegutsev töötaja võib kokku puutuda:
-
ettevõttes üksi arvutite alal töötades peab olema võimeline süvenema erinevat laadi probleemidesse, suutma iseseisvalt tegutseda ja vajadusel konsulteerima erialakollegidega teistest firmadest;
-
arvutifirmas töötades ja teenindades ettevõtteid kui kliente tuleb osata uurida kliendi ootusi ja vajadusi ning erinevate tööde puhul olema valmis põühjalikumalt uurima vastavat valdkonda, millega klientettevõte tegeleb.
Eurocom Worldwide, ülemaailmne suhtekorraldusettevõtete võrgustik, avaldas iga-aastase IT ja tehnoloogiavaldkonna uuringu tulemused. Uuring hõlmas üle maailma enam kui 350 IT-sektori tippjuhti.
Eestis viis uuringut läbi Eurocom Worldwide`i liige kommunikatsiooniettevõte In Nomine koostöös Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga. Rohkem kui pooled (53%) küsitletud tippjuhtidest üle maailma sealhulgas Eestist peavad võrreldes 2007. aasta uuringuga väljavaateid IT-sektoris veelgi optimistlikumaks.
68% küsitletutest ennustab uute töökohtade tekkimist oma ettevõttes järgmise 12 kuu jooksul, eelmisel aastal oli vastav näitaja 63%. Vaid 6% tippjuhtidest ennustab töökohtade arvu vähenemist ja 26% vastanutest muutusi eeloleval aastal ei näe. 88% tippjuhtidest eeldavad tulude kasvu, eelmisel aastal oli vastav näitaja 91%.
Eurocom Worldwide`i raport näitab, et IT-sektoris tööjõuturul nõudluse vähenemist märgata ei ole. 48% vastanutest arvab, et hetkel on töötajate värbamine raskem kui 12 kuud tagasi. Eelmisel aastal olid samal arvamusel 38% vastanutest. Vaid 4% küsitletutest leidis, et värbamine on võrreldes eelmise aastaga lihtsam.
Kõige kõrgem nõudlus on endiselt tarkvaraspetsialistide järele.
Uuringu andmed on kogutud novembris ja detsembris 2007. Allikas: www.ap3.ee
Kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu puudus võib osutuda arengut pidurdavaks teguriks.
LÄHEDASED AMETID
Süsteemiadministraator, help-desk tehnik, arvutitehnik.
PALK JA MUUD SOODUSTUSED
Eesti Ekspressi 2006.aasta küsitluse andmeil olid riigiasutustes IT-töötajate keskmised palgad järgmised:
|
Keskmine palk |
Asutus |
EEK (bruto) |
Justiitsministeerium |
21 000 |
Keskkonnaministeerium |
19 500 |
Riigikontroll |
19 500 |
Riigikohus |
17 250 |
Sotsiaalministeerium |
16 483 |
Rahandusministeerium |
16 380 |
Kaitseministeerium |
15 471 |
Kultuuriministeerium |
15 400 |
Majandusministeerium |
15 000 |
JM registrite ja infosüsteemide keskus |
14 400 |
Riigikogu kantselei |
13 865 |
Haridusministeerium |
13 785 |
Välisministeerium |
13 674 |
Politseiamet |
13 255 |
Riigikantselei |
13 203 |
Siseministeerium |
11 251 |
Põllumajandusministeerium |
10 000 |
Skype ega Playtech oma töötajate keskmist palka ei avalda, kuid need ulatuvad väidetavalt Eesti keskmisest maailmataseme palkadeni.
Eesti Infotehnoloogia Selts
Kontakt: Peterburi tee 46, tuba 104 B, 11415 Tallinn
Tel.: 613 9777
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Kontakt: Lõõtsa 6, 11415 Tallinn
Tel: +372 6177 145
E-post: info@itl.ee
IKT valdkonna moodustab umbes 2000 firmat, mis tegelevad infosüsteemide arendamise ja integratsiooniga, tarkvaraarenduse, elektroonilise side teenuse osutamisega, IKT seadmete tootmise, jae- ja hulgimüügiga.
Kutseala hõive
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
|
|
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
|
|
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
|
|
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
|
|
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
|
|
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
|
|
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
|
|
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
|
|
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
|
|
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
|
|
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
|
|
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
|
|
Haridus |
464 |
508 |
563 |
|
|
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
|
|
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
|
|
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
|
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. |
|||||
|
|
|
|
|
|
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-ajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) |
|||
Tegevusala |
2004 |
2005 |
2006 |
Arvutid ja nendega seotud tegevus |
18 393 |
19 618 |
22125 |
Kasv %-des võrreldes eelmise aastaga |
11,7 |
6,7 |
12,8 |
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – IV kvartal 2007 (krooni)*
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 407 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
|
10 322 |
11 549 |
10 899 |
12 270 |
CV-online andmetel olid palgad 2006.aastal järgmised:
Ametikoha nimetus |
Palkade arv |
Väike palk (bruto) |
Keskmine palk (bruto) |
Kõrge palk (bruto) |
Arvutihoolduse juht |
12 |
10335 |
13267 |
16199 |
Arvutivõrgu spetsialist |
55 |
9779 |
11864 |
13950 |
Infotehnoloogiliste rakenduste projektijuht |
27 |
13649 |
15737 |
17826 |
Riistvara spetsialist |
14 |
8021 |
9389 |
10757 |
*Märkus: silmas tuleb pidada, et võrreldavate palkade arv toodud tabelis on küllaltki väike
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |