et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Andmeside- ja arvutiinsener

Kool.ee-haridusportaal :: Andmeside- ja arvutiinsener Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAndmeside- ja arvutiinsener,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Andmeside- ja arvutiinsener 

OLULISED MOMENDID

 

  • Infotehnoloogia on väga kiiresti arenev valdkond.
  • Headest spetsialistidest on Eestis suur puudus.
  • Töötamine infotehnoloogia valdkonnas eeldab pidevat enesetäiendamist.

TÖÖ ISELOOM

Andmesideinsener määratleb, disainib, teostab, testib, ühildab, hooldab lülitusi ja võrgu­juhtimis­süsteeme, mida kasutatakse andmevõrkude hooldamisel. Ta disainib erinevaid võrgusüsteeme, et ühendada arvutid kohalikesse ja suurtesse võrkudesse. Andmesideinsener töötab klientidega, et määrateda, millised on nende nõudmised riistvara ja teenuste järele; arendab võrgu ülesehitust, et neid nõudmisi rahuldada; testib ja analüüsib ülesehituslikke lahendusi. Ta peab otsustama, kuidas komplekteerida või osta vajalikku arvutite riistvara. Samuti arendab, testib ja ühildab ta uued lisaseadmed juba toimivate süsteemidega.

Andmekommunikatsioonisüsteemi või toote arendamine nõuab tihedat koostööd kolleegidega, kuid samas ka võimet isiklikult vastutada töö usaldatavuse ja tähtaegadest kinnipidamise eest. Insenerimeeskonnad peavad suutma tõhusalt koos töötada, et kõigil oleks tehtavast ühesugune arusaamine ja ühine pingutus oleks edukas. Kuna meeskonna erinevad liikmed täidavad sageli sama ülesande eri osi, tuleb neil hästi osata omavahel ajagraafikuid koordineerida. Toote arenduse lõpetamine võib olla väga põnev, kui meeskonna liikmed tulevad kokku, et ühildada valminud tarkvara ja anda see toimivana kliendile üle.

Tööga seonduvad ülesanded:

  • töötamine klientidega, määratlemaks, millised on nende nõudmised riistvarale ja teenustele;
  • arvutivõrgu ülesehituse arendamine nii, et see rahuldaks klientide vajadusi;
  • ülesehituslike lahenduste simulatsioon ja analüüsimine;
  • võimaluste määratlemine uute internetitoodete arendamiseks;
  • abistamine sobiva riistavara määratlemisel uue toote jaoks;
  • olemasolevast riistavarast ja kliendi nõudmistest lähtuva tarkvara arendamine;
  • otsustamine, kas vajalikud tarkvara komponendid tuleb luua või sisse osta;
  • uue toote jaoks vajaliku tarkvara disainimine, arendamine, testimine ja integreerimine;
  • häirete ja vigade kõrvaldamine.

Arvuti riistvara insener uurib, disainib, arendab, testib ja jälgib arvuti riistvara installeerimist. Arvuti riistvara alla kuuluvad kiibid, emaplaadid, trükiplaat, süsteemid, modemid, klaviatuurid, printerid. Tema töö sarnaneb elektroonikainseneri omaga, kuid ta töötab ainult arvutitega.

Arvutiinsener tegelebarvutite parandamisega, tarkvara installeerimise, ja teenindamisega. Neid nimetatakse ka infotehnoloogia riistvaratehnikuteks, help-desk teenindusinsenerideks või arvutisüsteemide insenerideks.

Selles töös tuleb täita järgmisi ülesandeid: teenindusprogrammide väljamõtlemine ja läbi­viimine, kaasa arvatud operatsioonisüsteemide tugi, tekkinud probleemide analüüsimine ja lahenduste loomine ja rakendamine. Arvutiinsener koostab lähteandmed arvutitöökoha ettevalmistamiseks ja suurte arvutisüsteemide installeerimiseks ning paigaldab arvutivõrgu kaablid. Uue arvutitehnika soetamisel abistab ta ettevõtte personali otsustamisel, missugust riistvara ja lisaseadmeid soetada, et need sobiksid olemasolevate arvutisüsteemidega.

Arvutiinsener võib spetsialiseeruda erinevatele aladele:

  • riistvara disaini insener planeerib, disainib, paneb kokku ja hooldab arvuti riistvara erinevaid osi. Samuti võib ta monitoorida (jälgida), kas arvuti riistvara töötab disainile vastavalt; parandab ja testib arvutiseadmeid ja lisaseadmeid;
  • võrgu/süsteemiinsener disainib, installeerib (paigaldab), analüüsib ja hooldab arvutisüsteeme/võrke. Tema tööülesannete hulka kuulub selle jälgimine, et olemasolev võrk oleks efektiivne. Tal tuleb välja mõelda, kuidas see võrk tuleb toime ettevõtte või ärivaldkonna uute nõudmistega;
  • tarkvarainsener loob, hooldab ja muudab arvuti- ja tarkvaraprogramme (nt operatsiooni­­süsteemid, suhtlustarkvara andmete edastamiseks ja vastuvõtuks).

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Arvutiinseneri tööolud on väga mitmekesised – kaablite paigaldamisel tuleb töötada nii ruumides kui välitingimustes (ka kõrgustes).

Kuna arvutitöö on istuv ja seotud sundasenditega, võivad väga pikki tunde istumisel tekkida probleemid selja, käe ja randme tervisega. Samuti väsivad silmad. Nende probleemide vältimiseks tuleks arvutiga töötades teha teatud aja tagant puhkepause, liikuda, puhata silmi.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Andmesideinsenerina töötamiseks on vajalikud järgmised isiksuslikud eeldused:

analüütilisus, loovus, oskus teha meeskonnatööd, suhtlemisoskus, professionaalne suhtumine, probleemilahendusoskus, initsiatiiv, riskide juhtimine, paindlikkus ja tahe pidevalt ennast täiendada ja juurde õppida, oskus tõhusalt (tulemuslikult) ja kvaliteetselt tööd eha, tahe saavutada parimat tulemust, orienteeritus kliendile (ja tema vajadustele).

Vajalikud tehnilised oskused:

  • protokollide tundmine
  • oskus analüüsida kliendi nõudmisi
  • süsteemi ja tarkvara ülesehituse tundmine
  • programmeerimisoskus
  • ettetulevate tehniliste probleemide lahendamise oskus
  • süsteemi eri osade ühildamise oskus
  • töö hulga hindamise ja ajalise planeerimise oskus
  • võime mõista ja hinnata erinevaid spetsifikatsioone.

Arvuti riistvara insenerile vajalikud omadused on loovus, uudishimu, analüütilisus, suutlikkus süveneda detailidesse. Ta peab suutma töötama meeskonna liikmena. Oluline on hea suhtlemisoskus, sest sageli teeb insener koostööd inimestega väga erinevatelt elualadelt.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Tartu Ülikooli informaatika erialal kestab bakalaureuseõpe 3 aastat, lõpetamisel saadakse tehnikateaduste bakalaureuse kraad. Käsitletakse kolme suuremat valdkonda: arvutiteadus ehk teoreetiline informaatika, programmeerimine ja infotehnoloogia. Sisseastumisel arvestatakse emakeele kirjandi, võõrkeele ja matemaatika riigieksamite tulemusi. Infotehnoloogia õppimisel omandatakse baasteadmised arvutite tarkvarast, infotöötluse riistvarast ja arvutivõrkudest, reaalajasüsteemidest, multimeedia vahenditest, kompuuter­elektroonikast ja telekommunikatsioonist; samuti praktilised oskused tööks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Võimalik on valida riistvara või tarkvara suund. Õppimisel on suur osakaal praktilistel töödel.

Magistriõppe läbimine informaatikas annab tehnikateaduse magistri kraadi ning vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraadi või sellele vastava haridustaseme olemasolu ning läbitud eeldusained 20 ainepunkti, mis on omandatud teistes kõrgkoolides.

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis on võimalik omandada rakenduskõrgharidus rakendusinformaatikas. Õppekavas arendatakse peamiselt multimeedia suunda, et anda baasteadmised hüpermeediumivahenditel põhineva tarkvara ja teabebaaside koostamiseks ning nende realiseerimiseks erinevates keskkondades (CD, Internet), aga samuti info­tehnoloogilise infrastruktuuri arendamiseks ja haldamiseks.

TLÜ matemaatika-loodusteaduskonnas saab õppida informaatikat. Õpitakse program­meerimist, andmebaaside ja infosüsteemide loomist, arvutite ja võrkude ehitust ning haldamist, operatsioonisüsteemide põhimõtteid, veebirakenduste loomist, multimeediumi. Samuti õpitakse võõrkeeli ning heale IT-spetsialistile vajalikus mahus matemaatikat, andme­analüüsi ja majandust.

Magistrikraadi saab omandada 4 õppekava alusel: kooli infojuht; informaatikaõpetaja, multimeedium ja õpisüsteemid; infotehnoloogia juhtimine; interaktiivne meedia ja teadmus­keskkonnad (inglise keeles).

Tallinna Tehnikaülikooli arvuti- ja süsteemitehnika erialal valmistatakse ette spetsialiste arvutisüsteemipõhiste tehniliste süsteemide projekteerimise, realiseerimise, rakendamise, haldamise ja arendamise valdkonnas. Sellisteks on näiteks pangasüsteemid, keskkonna seiresüsteemid, diagnostikasüsteemid, hoonete turva- ja valvesüsteemid ning tehnosüsteemid, kassasüsteemid, juhtimis- ja seiresüsteemid lennunduses ja laevanduses, tehnoloogiliste seadmete ja protsesside automaatikasüsteemid jne.

Magistriõppekava lõpetaja omandab arvuti-, süsteemi- või tarkvarainseneri hariduse sõltuvalt tema lõputöö teemast. Spetsialiseeruda saab arvutitehnikale või automaatikale ja süsteemitehnikale.

Äriinfotehnoloogia erialal õppijad saavad ühendada IT-alased teadmised teadmistega ärist ning seeläbi suudavad luua firma IT-strateegiat ja uusi IT-lahendusi.

Eesti Infotehnoloogia kolledži IT-süsteemide arenduse eriala annab mitmekülgse hariduse tarkvaraarenduse ja IT-süsteemide (arvuti- ja telekommunikatsioonivõrgud, Internet, andmebaasid jt) alal. Lõpetanutel on võimalus õpinguid jätkata Tallinna Tehnikaülikooli Informaatika teaduskonna magistriõppes või Tartu Ülikooli Matemaatika- ja Informaatika teaduskonna informaatika erialade magistriõppes.

Mainori Kõrgkooli infotehnoloogia erialal omandatakse teadmised ja oskused, mis on vajalikud ettevõtete arvutivõrkude ja andmebaaside rajamiseks, administreerimiseks ning ettevõtte infotehnoloogia arendamiseks. Läbitakse kolm praktikat: infotehnoloogia spetsialistina, firma tugiisikuna ja infosüsteemide alal. Lõpetamisel saadakse infosüsteemi tugispetsialisti kvalifikatsioon.

Tartu Kutsehariduskeskuses saab keskkooli baasil õppida tarkvara ja andmebaasi spetsialistiks. Lõpetaja omab IT-alast baasharidust ning süvendatud teadmisi andmebaaside projekteerimisest, kasutamisest ja haldusest. Lõpetanul on võimalik jätkata haridust rakendus­kõrgkoolides.

Multimeediumi (veebispetsialist) erialal õppijad saavad programmeerimise alase ning arvuti­graafikaalase ettevalmistuse. Sisseastumiseks ei pea olema sooritanud riigieksameid. Õppetöö kestab 2 aastat.

Arvutivõrkude eriala lõpetanu võib töötada ettevõtte või riigiasutuse arvutispetsialistina või võrguhaldurina. Tal on teadmisi ja praktilisi kogemusi arvutivõrkude ehitamisest ja administreerimisest. Õpingute käigus on võimalik saada teadmised, et sooritada vastavad eksamid CISCO rahvusvaheline sertifikaadi ja EUCIP sertifikaadi saamiseks. Õppetöö CISCO ainetes toimub inglise keeles. Õppetöö 2 aastat.

Peale põhikooli on võimalik õppida arvutid ja arvutivõrgud erialal ning tarkvara ja andmebaasi halduse erialal.

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis saab põhihariduse baasil omandada arvutite ja arvutivõrkude eriala. Õpe kestab 4 aastat. 160 õppenädalast on 24 praktikat. Lõpetajad omandavad oskused töötamiseks arvutitehnikuna, arvutite ja arvutivõrkude hooldajana, arvutivõrkude paigaldajana, tehnilise toe spetsialistina, klienditoe (Help desk) tehnikuna, IKT toodete müüja-klienditeenindajana. Keskhariduse baasil sama eriala õppimiseks kulub 2 aastat.

Tallinna Polütehnikumis saab põhihariduse baasil õppida arvutid ja arvutivõrgud eriala. Õpe kestab 3 aastat 10 kuud. Õppekeelteks on nii eesti kui vene keel. Lõpetanud võivad töötada arvutitehnikuna, elektroonikuna, arvutite tugiisikuna, arvutivõrgu administraatorina, andmebaaside administraatorina. Sama eriala õppimine keskkooli baasil kestab 2 aastat ja õppida on võimalik vaid eesti keeles.

Narva Kutseõppekeskuses õpitakse arvutiteeninduse eriala 3 aastat kokku 120 ainepunkti ulatuses, millest 20 ainepunkti moodustab praktika.

Võrumaa Kutsehariduskeskuses saab omandada rakenduskõrghariduse infotehnoloogia süsteemide erialal. Õppeaeg on 3 aastat. Eriala lõpetanute töövaldkonnaks on infosüsteemid, IT-projektide juhtimine, arvutivõrkude ehitus ja haldamine ning töö automaatjuhtimisega tööpinkidega.

Väike-Maarja Õppekeskuses õpetatakse arvutite ja arvutivõrkude eriala, mida saab õppida põhihariduse baasil - õppeaeg 3 aastat 6 kuud. Erialal valmistatakse ette infotehnoloogia spetsialiste (I), kes lahendavad oma organisatsioonis IT-ga seotud jooksvaid probleeme. Selle kutseala esindajad võivad töötada ka tehnilise toe spetsialistina, help-deski tehnikuna ja klienditeenindajana arvuti- või telekommunikatsioonifirmades. IT erialal saavad õppida ka füüsiliste puuetega inimesed. Neil on võimalus õppekava kohandada.

Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis saab omandada infotehnoloogia eriala.

Arvutiteeninduse eriala saab õppida ka Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Põhihariduse baasil kestab õpe 4 aastat. Õpe annab ettevalmistuse töötamiseks arvutite ja arvutivõrkude hooldajana, arvutivõrkude paigaldajana, firma tugiisikuna, arvutigraafikuna.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus pakub arvutiteeninduse erialal õppimise võimalust nii põhi- (3 a.) kui keskharidusega (2 a.) inimestele. Õppida saab nii eesti kui vene keeles.

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses saab õppida arvutiteeninduse eriala põhihariduse baasil, kus õppeaeg: on 3 aastat, keskhariduse baasil 2,5 aastat. Lõpetamisel (teostada tuleb üldhariduslikud lõpueksamid, eksamid ja lõputöö) saadakse tunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta. Arvutiteeninduse erialale kutsealase rehabilitatsiooniplaani ja põhihariduse baasil võetakse õppima kehapuude või püsiva terviserikkega isikuid, kelle tervislik seisund ei ole takistuseks arvutiteenindaja erialal õppimisel ja edaspidisel töötamisel.

Arvutiteenindust saab õppida ka Paide Kutsekeskkoolis, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Sillamäe Kutsekoolis, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, Kuressaare Ametikoolis.

TÖÖVÄLJAVAATED

TNS Emor uuringu „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine Eesti ettevõtetes” andmetel oli 2007. aastal oma IT meeskond olemas 7%-l ettevõtetest, kus kasutati arvuteid. 64% ettevõtetest on arvutite arv nii piisavalt väike, et eraldi inimest ei peeta otstarbekaks palgata, 24% arvuteid omavatest ettevõtetest tellivad teenust väljastpoolt vastavatest arvutifirmadest. IT-meeskonda omavatel ettevõtetel on tavaliselt (68%-l ettevõtetest) tööle võetud 1 inimene, kes arvutitega tegeleb, 11%-l ettevõtetest on kaks inimest.

Siit tuleneb kaks eripära, millega IT-valdkonnas tegutsev töötaja võib kokku puutuda:

  • ettevõttes üksi arvutite alal töötades peab olema võimeline süvenema erinevat laadi probleemidesse, suutma iseseisvalt tegutseda ja vajadusel konsulteerima eriala­kollegidega teistest firmadest;
  • arvutifirmas töötades ja teenindades ettevõtteid kui kliente tuleb osata uurida kliendi ootusi ja vajadusi ning erinevate tööde puhul olema valmis põühjalikumalt uurima vastavat valdkonda, millega klientettevõte tegeleb.

Eurocom Worldwide, ülemaailmne suhtekorraldusettevõtete võrgustik, avaldas iga-aastase IT ja tehnoloogiavaldkonna uuringu tulemused. Uuring hõlmas üle maailma enam kui 350 IT-sektori tippjuhti.

Eestis viis uuringut läbi Eurocom Worldwide`i liige kommunikatsiooniettevõte In Nomine koostöös Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga. Rohkem kui pooled (53%) küsitletud tippjuhtidest üle maailma sealhulgas Eestist peavad võrreldes 2007. aasta uuringuga väljavaateid IT-sektoris veelgi optimistlikumaks.

68% küsitletutest ennustab uute töökohtade tekkimist oma ettevõttes järgmise 12 kuu jooksul, eelmisel aastal oli vastav näitaja 63%. Vaid 6% tippjuhtidest ennustab töökohtade arvu vähenemist ja 26% vastanutest muutusi eeloleval aastal ei näe. 88% tippjuhtidest eeldavad tulude kasvu, eelmisel aastal oli vastav näitaja 91%.

Eurocom Worldwide`i raport näitab, et IT-sektoris tööjõuturul nõudluse vähenemist märgata ei ole. 48% vastanutest arvab, et hetkel on töötajate värbamine raskem kui 12 kuud tagasi. Eelmisel aastal olid samal arvamusel 38% vastanutest. Vaid 4% küsitletutest leidis, et värbamine on võrreldes eelmise aastaga lihtsam.

Kõige kõrgem nõudlus on endiselt tarkvaraspetsialistide järele.

Uuringu andmed on kogutud novembris ja detsembris 2007. Allikas: www.ap3.ee

Kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu puudus võib osutuda arengut pidurdavaks teguriks.

LÄHEDASED AMETID

Süsteemiadministraator, help-desk tehnik, arvutitehnik.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Eesti Ekspressi 2006.aasta küsitluse andmeil olid riigiasutustes IT-töötajate keskmised palgad järgmised:

 

Keskmine palk

Asutus

EEK (bruto)

Justiitsministeerium

21 000

Keskkonnaministeerium

19 500

Riigikontroll

19 500

Riigikohus

17 250

Sotsiaalministeerium

16 483

Rahandusministeerium

16 380

Kaitseministeerium

15 471

Kultuuriministeerium

15 400

Majandusministeerium

15 000

JM registrite ja infosüsteemide keskus

14 400

Riigikogu kantselei

13 865

Haridusministeerium

13 785

Välisministeerium

13 674

Politseiamet

13 255

Riigikantselei

13 203

Siseministeerium

11 251

Põllumajandusministeerium

10 000

Skype ega Playtech oma töötajate keskmist palka ei avalda, kuid need ulatuvad väidetavalt Eesti keskmisest maailmataseme palkadeni.

TÄIENDAV INFO

Eesti Infotehnoloogia Selts
Kontakt: Peterburi tee 46, tuba 104 B, 11415 Tallinn
Tel.: 613 9777

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Kontakt: Lõõtsa 6, 11415 Tallinn
Tel: +372 6177 145
E-post: info@itl.ee

IKT valdkonna moodustab umbes 2000 firmat, mis tegelevad infosüsteemide arendamise ja integratsiooniga, tarkvaraarenduse, elektroonilise side teenuse osutamisega, IKT seadmete tootmise, jae- ja hulgimüügiga.

Kutseala hõive

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-ajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Arvutid ja nendega seotud tegevus

18 393

19 618

22125

Kasv %-des võrreldes eelmise aastaga

11,7

6,7

12,8

 

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – IV kvartal 2007 (krooni)*

 

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 407

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

 

10 322

11 549

10 899

12 270

CV-online andmetel olid palgad 2006.aastal järgmised:

 

Ametikoha nimetus

Palkade arv

Väike palk (bruto)

Keskmine palk (bruto)

Kõrge palk (bruto)

Arvutihoolduse juht

12

10335

13267

16199

Arvutivõrgu spetsialist

55

9779

11864

13950

Infotehnoloogiliste rakenduste projektijuht

27

13649

15737

17826

Riistvara spetsialist

14

8021

9389

10757

*Märkus: silmas tuleb pidada, et võrreldavate palkade arv toodud tabelis on küllaltki väike

 

 

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest.

 

 

 

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

 

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)

 

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 20. 03. 2010. 02:28

Time: 0.0621209 s.