Maailma majandus on väga kummaline. Mitmed keskpangad teatavad, et nende põhiline probleem on võidelda inflatsiooniga, mida põhjustab nafta hinna tõus. Ja seda mantrat kordab ajakirjandus päevast päeva. Sisulist analüüsi, millest on finantskriis maailmas tingitud, ei ole.

Analüüsi ei ole aga väga lihtsal põhjusel: siis peaks tunnistama kapitaalseid vigu praeguse rahandussüsteemi toimimises ja asuma neid parandama.

Üks suuremaid vigu, mida nüüd tehakse, on see, et inflatsiooniks nimetatakse kaupade hinna tõusu. Teglikult on kaupade hinna tõus ehk inflatsioon põhjustatud raha hinna langusest.

Mõnele võib tunduda, et need on kõik ühe sama termini erinevad nimetused, kuid sisuliselt hakkab raha hind langema alati, kui käibele lastakse rohkem raha, kui sellel on katet.

Sõjad süüdi

Rohkem raha lastakse aga käibele siis, kui valitsused kipuvad kulutama enam, kui selleks on võimalusi. Eriti kulutatkse raha sõdade pidamiseks. Ajaloost on teada, et üldjuhul ei suuda ükski riik sõjaretki pidada elanikelt laekuvate maksudega.

Pärast esimest maailmasõda tabas Euroopat hüperinflatsioon, pärast Vietnami sõda kukkus kokku Teise maailmasõja järgne rahandussüsteem ja dollar kaotas üle poole ostujõust.

Ka praegu peetakse maailmas sõda, mis maksab ligi 2 miljardit dollarit päevas. Enamiku inimeste jaoks ei ole sel tähtsust, on see päevas kaks või kaksteist, miljonit või miljardit. Nad ei süvenegi sellesse numbrisse.

Kuid tegelikus elus hakkame me kõik seda kinni maksma järjest kiireneva inflatsiooni kaudu. Ja tõenäoliselt ei ole võimalik ülemaailmset inflatsiooni (mille mõju Euroopas veel ei ole õieti avaldunud, vaid hakkab avalduma paaril järgneval aastal ) enam alla suruda enne Iraagi, Afganistani sõja lõppu.

See on aga ilmselt praeguses maailma poliitilises situatsioonis võimatu. Jääb vaid loota, et Iisrael Iraaniga sõjakirveid ei ristaks. Nii ongi meil ees oodata pigem hüperinflatsiooni kui stabiilsust.

Ohtlikud pangad

Üks majanduses tehtavatest vigadest on raha multiplitseerimise õiguse andmine pankadele.

Sisuliselt on see olukord, kus pank saab välja laenata raha, mida tal pole olemas. Teoreetiliselt on kõik korras. Raha laenatakse välja ja kui võlg kunagi panka tagasi makstakse, siis kustustakse käibelelastud raha ja inflatsiooni ei tohiks tekkida. Kuid nii, nagu sotsialism oli teoreetiliselt ilus, aga mittetöötav mudel, ei ole ka pankade mudel jätkusuutlik, sest päriselus jääb mingil ajal väga suur osa laene tagasi maksmata. Kõik laenud laekuvad ilusti ainult selle hetkeni, mil välja antud laenude hulk kogu aeg suureneb, aga lõputu suurenemine ei ole kahjuks võimalik.

Nüüd hakkab kätte jõudma tõe hetk, sest korteriostjatest võlgnikele hakkavad varsti lisanduma suurfirmad. Ja kui mõned miljardised laenud enam tagasi ei tule, hakkab kogu pangandus vankuma.

Hiiglaslik kasiino

Kummalisi asju toimub majanduses teisigi. Ühe päeva valuutatehingute maht ületab praegu kogu maailma aastase kaubakäibe hulka. Sisuliselt tähendab see, et valuutaturg on muutunud kasiinoks, kus lipsustatud noorpankurid teevad hommikust õhtuni panuseid, mängides kas sojaoa tõusule või Vietnami dongi langusele. Nafta ja igasugused valuutad käivad samuti mängu juurde.

Loomulikult ei ole selline olukord jätkusuutlik. Kasiinodes jäävad teatavasti plussi ainult kasiinode omanikud ja diilerid. Majandusse ümberviimisel tähendab see, et kasumisse jäävad kõik fondihaldurid, kes oma preemiad ja kõrged palgad õigel ajal kätte saavad, ning kaotajaks jääb kogu maailm. Loomulikult ei tähenda see, et inimeste lootused kasiinos ja börsil võitu saada ära kaoks. Kõikvõimalikud loteriid on alati inimesi tõmmanud rohkem kui ratsionaalne mõtlemine ja statistiline analüüs.

Kummalisused jätkuvad, kui minna edasi tulevikutehingute turule. Selgub et viimastel aastatel on seal toimunud plahvatuslik kasv. Iga maakera elaniku kohta, alates Sudaanis nälga surevast lapsest ja lõpetades Tiibetis vangis istuva mungaga, on igal ajahetkel üleval miljonikroonine tulevikutehing.

Mida see tähendab? Sisuliselt seda, et panused kasiinos ületavad igasugused piirid ja profid nimetaksid seda bluffimiseks. Kui kuskil jäävad nüüd mõned tehingud täitmata, võib järgneda lumepalliefekt, mis tekitab finatsturgudel tunduvalt suuremad mahakandmised kui USAst alguse saanud laenukriisi ajal.

Läheb tunduvalt halvemaks

Mida siis tekkinud olukorras teha? Kurb küll, aga teha pole midagi, sest iga süsteem peab jõudma oma loomuliku lõpuni. Ei saanud ka sotsialismi lõpetada päevapealt. 1980ndal, olümpiamängude aastal, oleks ainuüksi sellele mõtlemine võinud tekitada fataalseid tagajärgi.

Kriis koos hüperinflatsiooniga pidi kogu süsteemist täielikult üle rulluma. Kuid vastavalt kaose teooriale elabki iga süsteem enne kvalitatiivset hüpet üle turbulentsi ja suurte segaduste perioodi.

Ehk teiste sõnadega - paremaks läheb küll, kuid alles pärast seda, kui vahepeal on läinud tunduvalt halvemaks. Loomulikult peavad teravnemise hetkeks kummalised nähud pangaduses korrigeeritama. Ja selleks ei piisa mängudest intressitasemega, vaja on süsteemset reformi.

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 20. 07. 2008. 08:57