et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Paberitööstuse operaator

Kool.ee-haridusportaal :: Paberitööstuse operaator Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePaberitööstuse operaator,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Tselluloosi- ja paberitööstuse operaator 

OLULISED MOMENDID

  • Eesti paberitööstus on pikkade traditsioonidega tööstusharu, millele pandi alus juba 17. sajandil. Käesoleval ajal on Eestis ligikaudu 50 paberi-, tselluloosi- ja paberist toodete tootmisega tegelevat ettevõtet, mis annavad tööd 1,7 tuhandele inimesele.
  • Tselluloosi ja paberit toodetakse metsast. Eesti on metsarikas maa –üle 50% maismaa territooriumist on kaetud metsaga, sellest ligi 40% kuulub riigile.
  • Tselluloosi ja paberi tootmine tähendab ka vähemväärtusliku puidu ärakasutamist.
  • Tselluloosi- ja paberitööstus vajab intelligentseid tehnilise haridusega spetsialiste.Operaator peab tundma arvutit, omama algteadmisi keemiast, tundma tselluloosi- ja paberivalmistamise protsessi ning oskama käsitseda ja hooldada tootmises kasutatavaid masinaid.
  • Kundasse on rajatud Eesti suurim haavapuidu massi tehas, mis toodab 140 000 tonni haavapuidumassi aastas, mis on kvaliteetpaberi tooraineks. Tselluloosi toormaterjali, ca. 400 000 tihumeetrit haaba tarnitakse Eestist, RMKlt (Riigimetsa Majandamise Keskus) ja muudelt tarnijatelt.

TÖÖ ISELOOM

Tselluloosi- ja paberitööstuse operaatorid töötavad paberi-, tselluloosi- ja paberist toodete tootmisega tegelevates ettevõtetes.

Tselluloosi toodetakse puidust (väga erinevatest liikidest) keetmise, kemikaalidega töötlemise ja pleegitamise abil valmistatud paberitootmise tooraine. Olenevalt tööprotsessist toodetakse puhast tselluloosi või pooltselluloosi. Pooltselluloosiks nimetatakse toodet seepärast, et see sisaldab lisaks tselluloosile ka küllalt palju muid puidu keemilisi komponente.

Tehase poolt toodetavat puitmassi saab kasutada lähtematerjalina või tooraine ühe komponendina ajalehepaberites, ajakirjapaberites, trüki- ja kirjutuspaberites. Väga heaks lähtematerjaliks on ta kartongi ja pehmepaberite valmistamisel.

Paberit toodetakse põhiliselt tselluloosist, puitmassist, makulatuurist jne.

Tselluloosist valmistatud algmaterjal paberitootmiseks.

Tselluloosi- ja paberitööstuse harus tegutsevad järgmised ametiala esindajad:

Tselluloosi ja paberi tehaste operaatorid juhivad ja jälgivad puidust, kaltsudest, tselluloosi jäätmetest ja vanapaberist tselluloosi ja paberimassi valmistavate masinate ja seadmete tööd. Nad juhivad seadmeid, mis pleegitavad tselluloosi, segavad paberi valmistamiseks vajaliku tselluloosi ja teiste komponentide massi ning selle peenendamiseks ja hüdratiseerimiseks. Kuna operaatorid töötavad masinatega, on erilise tähelepanu all nende juhitavus ja jälgitavus.

Paberivabrikute operaatorid juhivad ja jälgivad tselluloosi- ja paberimassist paberit, kartongi ja lehttselluloosi valmistavate masinate ja seadmete tööd. Nad jälgivad seadmete ja masinate tööd, kus märjast paberimassist vormitakse paberikangas, kangas kuivatatakse, kalandeeritakse, keritakse rullidesse, lõigatakse formaati ja keritakse uuesti. Operaatorite tööülesannete hulka kuulub ka paberipinna viimistlemiseks ja läike andmiseks kasutatava superkalandri töö juhtimine ja jälgimine. Samuti juhivad nad paberi immutamiseks ja segudega katmiseks kasutatavate masinate ja seadmete tööd.

Paberitoodete masinate operaatorid kontrollivad masinaid, mis valmistavad koolivihikud, kaustikuid, kirja- ja joonistusplokke karpe, ümbrikke, kotte ja teisi paberist tooteid.Operaatorid peavad jälgima nende masinate tööd, mis liimivad paberit kartongile (papile), lõikavad seda vajaliku pikkusega tükkideks või lõikavad ja voldivad kartongi karpide vormimiseks. Lisaks käib töö masinatel, mis vormivad paberist, papist või kartongist joogitopsikuid või teisi anumaid ning mis lõikavad, voldivad ja liimivad paberit ümbrikute ja paberkottide tegemiseks.

Eelnimetatud ametid on üldistatud. Igas firmas on omad ametinimetused, kuid töö on sarnane, mistõttu kõiki masinatega töötavaid inimesi võib nimetada operaatoriteks. Küll on aga masinad erinevad ja nendel töö erinev. Tselluloosi- ja paberitööstuses on väga tähtis osa ka keskastme spetsialistidel - vahetuse meistrid, tehnoloogid, samuti mehaanikud, automaatikud, laborandid jne.

Paberi tootmine

TÖÖTINGIMUSED

keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Tselluloosi- ja paberitööstuses tegelevate tehnikute ja operaatorite töökeskkonnaks on tehased ja vabrikud. Peamisteks töövahenditeks on erinevad seadmed ja masinad ning materjaliks toormaterjal, millest hiljem kujuneb valmistoodang. Töö on füüsiliselt üsna raske, kuna see on seotud pikaajalise seismise, istumise ja ka liikumisega, eeldades head tervislikku seisundit, kohanemisvõimet ja füüsilise koormuse taluvust. Tihtipeale tuleb materjalid seadmete abil masinatele tõsta ning see vajab tugevat jõudu. Masinate kiire töörütm eeldab head koordinatsiooni, käteosavust ja keskendumisvõimet.

Töökeskkonna eripäraks on masinate tööst tingitud vibratsioon ja müra, mille summutamiseks on kohustuslik kõrvaklappide kandmine. Töötingimuste üheks komponendiks on temperatuur: paberi, kartongi ja tselluloosi tootmises on kuivatusosas temperatuur 40 ja enam soojuskraadi, mille eest saavad töötajad lisapuhkust.

Kuna tootmisprotsess tselluloosi- ja paberitööstuse ettevõtetes kestab enamasti 7 päeva nädalas 24 tundi päevas, siis toimub töö ööpäevaringselt. Töötatakse graafiku alusel vahetustega, mis eeldab valmisolekut töötada ka õhtusel ja öisel ajal, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Tselluloosi- ja paberitööstus vajab intelligentseid tehnilise haridusega spetsialiste.Operaator peab tundma arvutit, omama algteadmisi keemiast, tundma tselluloosi- ja paberivalmistamise põhimõtteid ja protsessi. Ta peab oskama käsitseda ja hooldada tootmises kasutatavaid masinaid. Väljaõpe omandatakse enamasti kohapeal, kuna tootmise tehnoloogia sõltub paljuski sellest, millist paberit tootma hakatakse. Kindlasti tuleb kasuks ka varasem tootmistöö kogemus.

Töö sobib inimesele, kellel on kõrge pinge ja rutiinitaluvus, võime kiiresti otsuseid langetada. Eelduseks on ka iseseisvus ja otsustusvõime, mida kriisisituatsioonides vaja läheb. Kuna samaaegselt töötab palju masinaid ja tootmisprotsessi on kaasatud palju inimesi, on tähelepanu tehtava töö suhtes kergesti häiritav. Kasulikeks isikuomadusteks võib pidada vastutus­tundlikkust, aktiivsust ja tulemustele motiveeritust.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Eestis ei ole konkreetset õppeasutust, kus saab omandada tselluloosi- või paberitööstuse operaatori kutsehariduse. Seega koolitavad valdkonna ettevõtted oma töötajaid põhiliselt kohapeal välja. Koolitusperiood kestab 6 kuust kuni paari nädalani. Koolitusi korraldavad nii ettevõtted ise kui ka koolitusfirmad.

Kutsealast haridust on võimalik aga omandada naaberriikidest. Näiteks saab erialase kõrg­hariduse Helsingis ja Peterburis. Paberitööstusele spetsialiste koolitatakse Soome ameti­koolides.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eesti paberitööstus on pikkade traditsioonidega tööstusharu, millele pandi alus juba 17. sajandil. Käesoleval ajal on Eestis ligikaudu 50 paberi-, tselluloosi- või paberist toodete tootmisega tegelevat ettevõtet, mis annavad tööd 1,7 tuhandele inimesele. Aastatel 2000–2005 kasvas toodangumaht paberitööstuses kolmandiku võrra, üle 70% toodangust eksporditakse. Müüki on suudetud suurendada tänu ekspordile, kuid ka siseturu nõudlus pabertoodete järgi on kasvamas. Paberi tarbimine inimese kohta on tänases Eestis suhteliselt madal võrreldes ülejäänud Euroopaga (üle kahe korra), seetõttu võib prognoosida nõudluse kasvu teatud pabertoodete järele ka siseturul.

Paberitööstus on Eestis tugevalt kontsentreeritud tööstusharu, kaks suuremat ettevõtet moodustavad üle poole nii töötajate arvust kui ka kogukäibest. Kehras asuv Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on Eesti peamine tselluloosi- ja paberitootja, suurim pabertoodete valmistaja on Smead Eesti AS Kohilas. Väikeses mahus toodab vanapaberist paberit ja kartongi Räpina Paberivabrik. Valdav osa ettevõtetest tegeleb imporditud paberist pabertoodete valmistamisega. Uue investeeringuna kiirendab Eestis paberitööstuse arengut Kundas valminud Estonian Cell-i haavapuitmassitehas, mille käivitumine toimus 2006. aastal.

Paberitööstusele oli 2006. aasta I poolaasta edukas, ettevõtete müük ning tootlikkus kasvasid. Tööhõive paberitööstuses suurenes 2005.aasta sama perioodiga võrreldes 5%, tööstusharu töötajate arv on püsinud aastaid küllaltki stabiilsena 1,7 tuhande ringis.

Paberitööstus areneb nagu kõik meie ümber. Ka siin töötingimused paranenud – enamuse tööd teevad tänapäeval masinad ja automaatika. Töö on huvitav ja karjäärivõimalusi pakkuv. Võimalikud edasised ametipostid on näiteks vahetuse meister, sealt edasi tootmisjuht, tehnikajuht kuni tegevjuhini välja. Palju on ka rahvusvahelist suhtlemist.

LÄHEDASED AMETID

Tselluloosi- ja paberitööstuse operaatorile lähedased ametid on puidutöötlemise meister.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Töötasu sõltub piirkonnast, firma suurusest ja vastutuse ning kohustuste hulgast. 2006. aastal oli tööliste keskmine brutopalk vahemikus 7000 - 9000 krooni. Töötasu sõltub piirkonnast ning töö sisust. Palgatase kasvab kiiresti. Keskmine brutokuupalk kasvas 2005. aastaga kümnendiku võrra, mis oli veidi aeglasem Eesti keskmise palga kasvutempost.

Enamlevinud palgasüsteem on töötatud tundide tasustamine. Palga moodustab tunnitasu koos lisatasudega õhtusel ja öisel ajal töötamise eest ning lisatasu ületundide eest. Osaliselt makstakse lisatasu ka sõltuvalt toodangust.

Enamasti toimuvad ettevõtetes suvepäevad ja jõulupeod. Samuti on lisaboonuseks ettevõtete poolt töötajatele pakutavad täienduskoolitused, sportimisvõimalused jms.

TÄIENDAV INFO

Eest Metsatööstuse Liit 
Kontakt: Viljandi mnt. 18A, 11216 Tallinn
info@emtl.ee 
www.emtl.ee

Eesti Metsatööstuse Ametiühing 
Kontakt: F.R. Kreutzwaldi 24, 10147 Tallinn
konstantinprozes@hot.ee 
http://kodu.neti.ee/~fa003a/

Kutseala hõive

Tselluloosi- ja paberitööstuse operaatorid, tehnikud
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Tselluloosi- ja paberitootmise operaatorid (ISCO 8142)*

78

Paberivabriku operaatorid (ISCO 8143)

85

Pabertoodete operaatorid (ISCO 8253)

348

Käsitöölised - pabertoodete valmistaja (ISCO 7331)

83

KOKKU

594

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Tselluloosi- ja paberitootmise operaatorid (ISCO 8142)

Paberivabriku operaatorid (ISCO 8143)

Pabertoodete operaatorid (ISCO 8253)

Käsitöölised – (sh pabertoodete valmistaja) (ISCO 7331)

1


17

25

23

1


23

5

40

5


50

17

61

2005

Tselluloosi- ja paberitootmise operaatorid (ISCO 8142)

Paberivabriku operaatorid (ISCO 8143)

Pabertoodete operaatorid (ISCO 8253)

Käsitöölised - pabertoodete valmistaja (ISCO 7331)

6


12

37

19

1


21

3

34

3


45

18

52

2006

Tselluloosi- ja paberitootmise operaatorid (ISCO 8142)

Paberivabriku operaatorid (ISCO 8143)

Pabertoodete operaatorid (ISCO 8253)

Käsitöölised - pabertoodete valmistaja (ISCO 7331)

4


13

30

31

1


9

3

43

3


23

20

43

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh tselluloosi- ja paberitööstus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus, sh tselluloosi- ja paberitööstus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

2006. aasta IV kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (69,3%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (4,7%).

Hüppeline palgatõus kalapüügis oli tingitud tegevusala madalast palgatasemest 2005. aastal ning oma mõju avaldas ka kalapüügile iseloomulik sesoonsus.

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutokuupalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

2006. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 13 746 krooni ja tunnis 88,23 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 17,2% ja tunnis 18,2%.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine

8389

8 990

9 993

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus, sh tselluloosi- ja paberitööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus, sh tselluloosi- ja paberitööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

*Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 20. 07. 2008. 08:36

Time: 0.0633202 s.