Transporditehnika insener
Kool.ee-haridusportaal :: Transporditehnika insener Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTransporditehnika insener,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Transporditehnika insener
OLULISED MOMENDID
-
Transporditehnikainseneride töö nõuab nii loomingulisust kui tehnilist taipu.
-
Kuna tehnika areneb kiiresti, nõuab transporditehnikainseneride töö orienteeritust ka tulevikule.
Transporditehnikainseneride tööks on transpordivahendite, nende konstruktsiooni, tootmis- ja rakendustehnoloogiate ning hooldus- ja remonditehnoloogia väljatöötamine.Nende põhilised tegevusalad on:
-
transpordivahendite projekteerimine, katsetamine ja tootmistehnoloogia projekteerimine ning rakendamine;
-
transpordivahendite ja nende liiklusega seotud tehniliste vahendite hooldus- ja remonditehnoloogia ning töökorralduse väljatöötamine ja tööde organiseerimine;
-
transpordistrateegiate ja arengukavade väljatöötamine ning rakendamine;
-
transpordivahendite tehnoekspertiis, liiklushälvete ja -kahjude hindamine ja tehnojärelevalve;
-
transpordi infrastruktuurirajatiste tehnoloogiate ja töökorralduse projekteerimine ning käitamine;
-
transpordisüsteemi side-, infotehnoloogiliste vahendite, andmebaaside, registrite rakendamine ja haldamine;
-
transporditehnikaalaste teadusuuringute läbiviimine, arendustegevus ja inseneride koolitus.
Transporditehnikainsenerid tegelevad enamasti transpordi ja logistika üldisemate probleemide ja infrastruktuuriga. Transporditehnika valdkonnas sisaldub nii õhu-, mere-, maantee- kui raudteetransport ja võimalik on spetsialiseeruda ka auto-, raudtee-, lennundus- ja väikelaevaehituse inseneriks, et tegeleda konkreetsemalt kindla transpordiala arendusega.
Autoinseneride ülesanneteks on transpordi-, autoveondusstrateegia ja arengukavade väljatöötamine ja rakendamine. Nende tööks on autode ehituse, kasutuse, hoolduse ja remondi ning maanteeliikluskorralduse ja –ohutuse projekteerimine ja juhtimine. Samuti tegelevad nad mitmesuguste autode ja spetsiaalsete mootorsõidukite projekteerimise, katsetamise ning tüübikinnitusnõuete koostamisega.
Lennundusinsenerid tegelevad õhusõidukite, nende mootorite ja komponentide ehituse, hoolduse ning remondiga, samuti lennuliikluse korralduse ja –ohutuse projekteerimise ja juhtimisega. Lennundusinseneride tööks on ka lennuliikluse teenindamisega seotud seadmete ja süsteemide projekteerimine ja projektide ekspertiis ning juurutamine, lisaks lennutranspordis reisijate ja kaubaveo korraldamine.
Raudteeinsenerid tegelevad raudteetranspordi strateegia ja arengukavade väljatöötamise ning rakendamisega. Nad projekteerivad raudtee infrastruktuuri ja veeremi korrashoiusüsteemi, korraldavad raudteeliiklust, reisijate ja kaubavedu. Raudteeinseneride ülesandeks on ka raudteesüsteemi side- ja turvanguseadmete, infotehnoloogia, liiklusregistri, andmebaaside rakendamine ja haldamine.
Väikelaevaehituse insenerid tegelevad puidust, plastikust või metallist jahtlaevade, kaatrite ja teiste veesõidukite projekteerimise ja ehitamisega. Nad juhivad, planeerivad ja organiseerivad konstruktsioonide, konstruktsioonelementide, seadmete, detailide ja tehnoloogiliste protsesside valmistamist, monteerimist ning paigaldamist.
keskkond – vahendid/materjalid - tööaeg
Transporditehnikainsenerid (ka auto-, raudtee-, lennundus- ja väikelaevaehituse insenerid) töötavad nii bürooruumides kui objektidel. Büroos toimub valdavalt töö dokumentatsiooniga ja projekteerimine; objektidel (transpordiehitustehases, tsehhides) jälgitakse, katsetatakse ja juhendatakse töö valmimist.
Teoreetilised ettevalmistustööd, dokumentatsiooni kasutamine ja uurimistööd nõuavad pidevat arvutikasutamist, kuna enamus projekteerimistöid teostakse tänapäeval arvutitel.
Testimistel on kasutusel elektroonilised ja mehaanilised katsetusseadmed - mõõdikud.
Transporditehnikainseneride tööaeg on keskmiselt 40 tundi nädalas. Ametipuhkus ja tööaeg sõltub töökohast. Tavaliselt kestab tööpäev kl 8-17 ja puhkus 28 kalendripäeva,riigiasutustes 35 kalendripäeva.
Transporditehnikainsenerid peavad omama põhjalikke teadmisi sotsiaal-, majandus-, keskkonna probleemidest ja seadusandlusest. Nad tunnevad kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise aluseid, projektijuhtimist, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aluseid. Nõutav on tehnilise dokumentatsiooni ja jooniste koostamise, parandamise ja kasutamise oskus. Väga vajalik on arvutioskus ja vähemalt kahe võõrkeele oskus. Kuna inseneritöö on koostöö, tuleb kasuks suhtlemis-, esitlemis- ja kirjalik ning suuline väljendusoskus.
Transporditehnikainseneri töös on vajalikud teadmised transpordikorraldusest, masinaehitustehnoloogiast ja konstrueerimisest, konstruktsioonimaterjalidest, transpordi, logistika plaanimisest ja töökorralduse juhtimisest. Ta peab tundma erinevate transpordiliikide (õhu- vee-, raudtee-, lennutranspordi) tehnilisi seadmeid, tehnoloogiate süsteeme ja oskama kasutada ning juhtida nende käitu ja remonti.
Autoinseneride erialateadmised sisaldavad autode mehaanikat, maanteetranspordi tehnoloogiat, mootorsõidukite ja autotranspordivahendite konstrueerimisoskust, autode turundust.
Raudteeinseneril on vajalikud põhjalikud teadmised raudtee infrastruktuurist, raudtee-ettevõtte töökorraldusest ja juhtimisest. Ta peab tundma vajalikke konstruktsioonimaterjale,veondusohutust ja keskkonnakaitset.
Lennundusinseneridel on teadmised õhusõidukitest ja nende mootoritest, lennunduse andmeside- ja infotöötlusest, lennuliiklusteenindusest.
Väikelaevade ehitusinsenerid tunnevad väikelaevade projekteerimise ja monteerimise aluseid, väikelaevakere konstruktiivseid omadusi, väikelaevade hüdromehaanikat, seadmeid ja meresõiduomadusi.
Inseneri tööks on vajalik teaduslik-tehniline mõtlemisvõime, loov suhtumine töösse, iseseisvus, vastutus- ja otsustusvõime, majanduslikkus, oskus töötada meeskonnas, juhtida inimesi ja ressursse ning orienteeritus tulemusele.
Transporditehnikainseneri kutsekvalifikatsioonid jaotuvad järgnevalt:
-
Transprorditehnikainsener IV; diplomeeritud transporditehnikainsener V; volitatud transporditehnikainsener V. Volitatud transporditehnikainsener võib taotleda euroinseneri (Eur Ing) kutsenimetust.
Transporditehnika eriala (sealhulgas väikelaevaehitus) saab õppida Tallinna Tehnikaülikooli mehhaanikateaduskonnas. Inseneriõpe kestab 5 aastat.
Masina-, autotehnika- ja raudteeinseneri rakenduskõrghariduse saab 4 aastaga Tallinna Tehnikakõrgkooli transporditeaduskonnas.
Tartu Lennukolledžis saab lennundusalase rakenduskõrghariduse 4 aastaga.
Täienduskoolitusi korraldavad nii kõrgkoolid kui ka erialaga seotus liidud ja ühingud.
Transpordiehituse erialale spetsialiseerunud insenerid leiavad tööd transpordi projekteerimisfirmades, riigiasutustes (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, transpordiametites) valdavalt firmajuhtide, projektijuhtide, meistrite ja töödejuhatajatena.
Autoinsenerid töötavad mootorsõiduki projekteerijana, aga ka autode tehnohoolduse ja remondi meistrite ning mootorsõidukijuhi koolitajana automüügi- ja hooldusettevõtetes ning autokoolides.
Väikelaevaehituse insenerid leiavad tööd veesõidukeid valmistavates ettevõtetes. Eestis on üle 30 väikelaevaehituse ettevõtte, neist tuntumad AS Saare Paat, Paadimeister OÜ, OÜ Scandinavial Boats.
Raudteeinsenerid töötavad raudtee-ettevõttes või raudteetranspordiga tegelevates firmades spetsialistina või juhina. Suurim tööandja on Eesti Raudtee AS.
Lennundusinsenerid töötavad Lennuametis, lennundusettevõtetes õhusõidukite ehituse, kasutuse, hoolduse ja remondi ning lennuliikluse korralduse ja -ohutuse inseneridena. Eestis on 8 lennundusettevõtet, neist suurim AS Estonian Air.
LÄHEDASED AMETID
Transporditehnikainsenerile lähedased on logistiku, mehhaanikainseneri ja automaatikainseneri ametid.
Tranpsordiehituseinseneride sõltub suuresti töökohast, kuid keskmine kuupalk jääb 15000 - 20000 krooni vahele. Juhtival kohal töötaval inseneri kuupalk on kõrgem.
TÄIENDAV INFO
Kutsekvalifikatsiooni omistav organ transporditehnika-, auto, raudtee-, lennundusinseneridele on Eesti Transpordi ja Teede Ühing.
Eesti Transpordi ja Teede Ühing
Postiaadress: Valgevase 3a, 10414 Tallinn
Tel: 641 3799
Lennuamet
Postiaadress: Rävala pst 8, 10143 Tallinn
Tel: 610 3500
www.ecaa.ee
Veeteedeamet
Postiaadress: Valge 4, 11413 Tallinn,
Tel: 620 5500
www.vta.ee
Sihtasutus Raudteekutsed
Postiaadress: Tallinn, 15073 Pikk tn 36
Tel: 50 52648
www.raudteekutsed.ee
Kutseala hõive
TRANSPORDITEHNIKAINSENERID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Mehhaanikainsenerid, sh transporditehnikainsenerid (ISCO 2145)* |
942 |
KOKKU |
942 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
LennundusinsenerISCO 2145 |
0 |
Andmed puuduvad |
3 |
Raudteeinsener ISCO 2145 |
0 |
0 | ||
Väikelaevade ehitusinsener ISCO 2145 |
- |
- | ||
TransporditehnikainsenerISCO 2145 |
- |
- | ||
AutoinsenerISCO 2145 |
0 |
22 | ||
2005 |
LennundusinsenerISCO 2145 |
0 |
1 | |
Raudteeinsener ISCO 2145 |
0 |
0 | ||
Väikelaevade ehitusinsener ISCO 2145 |
- |
- | ||
TransporditehnikainsenerISCO 2145 |
- |
- | ||
AutoinsenerISCO 2145 |
1 |
18 | ||
2006 |
LennundusinsenerISCO 2145 |
0 |
1 | |
Raudteeinsener ISCO 2145 |
0 |
0 | ||
Väikelaevade ehitusinsener ISCO 2145 |
- |
- | ||
- |
- | |||
AutoinsenerISCO 2145 |
1 |
10 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
| |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
| |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
| |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
| |
Töötlev tööstus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
| |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
| |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
| |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
| |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
| |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
| |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
| |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
| |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
| |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
| |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
| |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
| |
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | ||||
|
|
|
|
|
|
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja –tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja –tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 467 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
10 322 |
11 549 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
Tegevusala |
2004 |
2005 |
2006 |
Veondus, laondus, side |
8048 |
8859 |
10126 |
Töötlev tööstus |
6 956 |
7 955 |
9 595 |
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |