et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Transporditehnika insener

Kool.ee-haridusportaal :: Transporditehnika insener Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTransporditehnika insener,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Transporditehnika insener 

OLULISED MOMENDID

  • Transporditehnikainseneride töö nõuab nii loomingulisust kui tehnilist taipu.
  • Kuna tehnika areneb kiiresti, nõuab transporditehnikainseneride töö orienteeritust ka tulevikule.

TÖÖ ISELOOM

Transporditehnikainseneride tööks on transpordivahendite, nende konstruktsiooni, tootmis- ja rakendustehnoloogiate ning hooldus- ja remonditehnoloogia väljatöötamine.Nende põhilised tegevusalad on:

  • transpordivahendite projekteerimine, katsetamine ja tootmistehnoloogia projekteeri­mine ning rakendamine;
  • transpordivahendite ja nende liiklusega seotud tehniliste vahendite hooldus- ja remondi­tehnoloogia ning töökorralduse väljatöötamine ja tööde organiseerimine;
  • transpordistrateegiate ja arengukavade väljatöötamine ning rakendamine;
  • transpordivahendite tehnoekspertiis, liiklushälvete ja -kahjude hindamine ja tehno­järelevalve;
  • transpordi infrastruktuurirajatiste tehnoloogiate ja töökorralduse projekteerimine ning käitamine;
  • transpordisüsteemi side-, infotehnoloogiliste vahendite, andmebaaside, registrite rakendamine ja haldamine;
  • transporditehnikaalaste teadusuuringute läbiviimine, arendustegevus ja inseneride koolitus.

Transporditehnikainsenerid tegelevad enamasti transpordi ja logistika üldisemate probleemide ja infrastruktuuriga. Transporditehnika valdkonnas sisaldub nii õhu-, mere-, maantee- kui raudteetransport ja võimalik on spetsialiseeruda ka auto-, raudtee-, lennundus- ja väikelaeva­ehituse inseneriks, et tegeleda konkreetsemalt kindla transpordiala arendusega.

Autoinseneride ülesanneteks on transpordi-, autoveondusstrateegia ja arengukavade välja­töötamine ja rakendamine. Nende tööks on autode ehituse, kasutuse, hoolduse ja remondi ning maantee­liikluskorralduse ja –ohutuse projekteerimine ja juhtimine. Samuti tegelevad nad mitmesuguste autode ja spetsiaalsete mootorsõidukite projekteerimise, katsetamise ning tüübikinnitusnõuete koostamisega.

Lennundusinsenerid tegelevad õhusõidukite, nende mootorite ja komponentide ehituse, hoolduse ning remondiga, samuti lennu­liikluse korralduse ja –ohutuse projekteerimise ja juhtimisega. Lennundusinseneride tööks on ka lennuliikluse teenindamisega seotud seadmete ja süsteemide projekteerimine ja projektide ekspertiis ning juurutamine, lisaks lennutranspordis reisijate ja kaubaveo korraldamine.

Raudteeinsenerid tegelevad raudteetranspordi strateegia ja arengukavade väljatöötamise ning rakendamisega. Nad projekteerivad raudtee infrastruktuuri ja veeremi korrashoiusüsteemi, korraldavad raudteeliiklust, reisijate ja kaubavedu. Raudteeinseneride ülesandeks on ka raud­tee­süsteemi side- ja turvanguseadmete, infotehnoloogia, liiklusregistri, andmebaaside rakendamine ja haldamine.

Väikelaevaehituse insenerid tegelevad puidust, plastikust või metallist jahtlaevade, kaatrite ja teiste veesõidukite projekteerimise ja ehitamisega. Nad juhivad, planeerivad ja organiseerivad konstruktsioonide, konstruktsioonelementide, seadmete, detailide ja tehnoloogiliste protsesside valmistamist, monteerimist ning paigaldamist.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid - tööaeg

Transporditehnikainsenerid (ka auto-, raudtee-, lennundus- ja väikelaeva­ehituse insenerid) töötavad nii bürooruumides kui objektidel. Büroos toimub valdavalt töö dokumentatsiooniga ja projekteerimine; objektidel (transpordiehitustehases, tsehhides) jälgitakse, katsetatakse ja juhendatakse töö valmimist.

Teoreetilised ettevalmistustööd, dokumentatsiooni kasutamine ja uurimistööd nõuavad pidevat arvutikasutamist, kuna enamus projekteerimistöid teostakse tänapäeval arvutitel.

Testimistel on kasutusel elektroonilised ja mehaanilised katsetusseadmed - mõõdikud.

Transporditehnikainseneride tööaeg on keskmiselt 40 tundi nädalas. Ametipuhkus ja tööaeg sõltub töökohast. Tavaliselt kestab tööpäev kl 8-17 ja puhkus 28 kalendripäeva,riigiasutustes 35 kalendripäeva.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Transporditehnikainsenerid peavad omama põhjalikke teadmisi sotsiaal-, majandus-, keskkonna probleemidest ja seadusandlusest. Nad tunnevad kvaliteedi- ja keskkonna­juhtimise aluseid, projektijuhtimist, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aluseid. Nõutav on tehnilise dokumentatsiooni ja jooniste koostamise, parandamise ja kasutamise oskus. Väga vajalik on arvutioskus ja vähemalt kahe võõrkeele oskus. Kuna inseneritöö on koostöö, tuleb kasuks suhtlemis-, esitlemis- ja kirjalik ning suuline väljendusoskus.

Transporditehnikainseneri töös on vajalikud teadmised transpordikorraldusest, masina­ehitus­tehnoloogiast ja konstrueerimisest, konstruktsioonimaterjalidest, transpordi, logistika plaanimisest ja töökorralduse juhtimisest. Ta peab tundma erinevate transpordiliikide (õhu- vee-, raudtee-, lennutranspordi) tehnilisi seadmeid, tehnoloogiate süsteeme ja oskama kasutada ning juhtida nende käitu ja remonti.

Autoinseneride erialateadmised sisaldavad autode mehaanikat, maanteetranspordi tehnoloogiat, mootorsõidukite ja autotranspordivahendite konstrueerimisoskust, autode turundust.

Raudteeinseneril on vajalikud põhjalikud teadmised raudtee infrastruktuurist, raudtee-ettevõtte töökorraldusest ja juhtimisest. Ta peab tundma vajalikke konstruktsioonimaterjale,veondus­ohutust ja keskkonnakaitset.

Lennundusinseneridel on teadmised õhusõidukitest ja nende mootoritest, lennunduse andmeside- ja infotöötlusest, lennuliiklusteenindusest.

Väikelaevade ehitusinsenerid tunnevad väikelaevade projekteerimise ja monteerimise aluseid, väikelaevakere konstruktiivseid omadusi, väikelaevade hüdromehaanikat, seadmeid ja meresõidu­omadusi.

Inseneri tööks on vajalik teaduslik-tehniline mõtlemisvõime, loov suhtumine töösse, iseseisvus, vastutus- ja otsustusvõime, majanduslikkus, oskus töötada meeskonnas, juhtida inimesi ja ressursse ning orienteeritus tulemusele.

Transporditehnikainseneri kutsekvalifikatsioonid jaotuvad järgnevalt:

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Transporditehnika eriala (sealhulgas väikelaevaehitus) saab õppida Tallinna Tehnikaülikooli mehhaanika­teaduskonnas. Inseneriõpe kestab 5 aastat.

Masina-, autotehnika- ja raudteeinseneri rakenduskõrghariduse saab 4 aastaga Tallinna Tehnikakõrgkooli transporditeaduskonnas.

Tartu Lennukolledžis saab lennundusalase rakenduskõrghariduse 4 aastaga.

Täienduskoolitusi korraldavad nii kõrgkoolid kui ka erialaga seotus liidud ja ühingud.

TÖÖVÄLJAVAATED

Transpordiehituse erialale spetsialiseerunud insenerid leiavad tööd transpordi projekteerimis­firmades, riigiasutustes (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, transpordiametites) valdavalt firmajuhtide, projektijuhtide, meistrite ja töödejuhatajatena.

Autoinsenerid töötavad mootorsõiduki projekteerijana, aga ka autode tehnohoolduse ja remondi meistrite ning mootorsõidukijuhi koolitajana automüügi- ja hooldusettevõtetes ning autokoolides.

Väikelaevaehituse insenerid leiavad tööd veesõidukeid valmistavates ettevõtetes. Eestis on üle 30 väikelaevaehituse ettevõtte, neist tuntumad AS Saare Paat, Paadimeister OÜ, OÜ Scandinavial Boats.

Raudteeinsenerid töötavad raudtee-ettevõttes või raudteetranspordiga tegelevates firmades spetsialistina või juhina. Suurim tööandja on Eesti Raudtee AS.

Lennundusinsenerid töötavad Lennuametis, lennundusettevõtetes õhusõidukite ehituse, kasutuse, hoolduse ja remondi ning lennuliikluse korralduse ja -ohutuse inseneridena. Eestis on 8 lennundusettevõtet, neist suurim AS Estonian Air.

LÄHEDASED AMETID

Transporditehnikainsenerile lähedased on logistiku, mehhaanikainseneri ja automaatika­inseneri ametid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Tranpsordiehituseinseneride sõltub suuresti töökohast, kuid keskmine kuupalk jääb 15000 - 20000 krooni vahele. Juhtival kohal töötaval inseneri kuupalk on kõrgem.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistav organ transporditehnika-, auto, raudtee-, lennundusinseneridele on Eesti Transpordi ja Teede Ühing.

Eesti Transpordi ja Teede Ühing
Postiaadress: Valgevase 3a, 10414 Tallinn
Tel: 641 3799

Lennuamet
Postiaadress: Rävala pst 8, 10143 Tallinn
Tel: 610 3500
www.ecaa.ee

Veeteedeamet
Postiaadress: Valge 4, 11413 Tallinn,
Tel: 620 5500
www.vta.ee

Sihtasutus  Raudteekutsed
Postiaadress: Tallinn, 15073 Pikk tn 36
Tel: 50 52648
www.raudteekutsed.ee 

Kutseala hõive

TRANSPORDITEHNIKAINSENERID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Mehhaanikainsenerid, sh transporditehnikainsenerid (ISCO 2145)*

942

KOKKU

942

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

LennundusinsenerISCO 2145

0

Andmed puuduvad

3

Raudteeinsener ISCO 2145

0

0

Väikelaevade ehitusinsener ISCO 2145

-

-

TransporditehnikainsenerISCO 2145

-

-

AutoinsenerISCO 2145

0

22

2005

LennundusinsenerISCO 2145

0

1

Raudteeinsener ISCO 2145

0

0

Väikelaevade ehitusinsener ISCO 2145

-

-

TransporditehnikainsenerISCO 2145

-

-

AutoinsenerISCO 2145

1

18

2006

LennundusinsenerISCO 2145

0

1

Raudteeinsener ISCO 2145

0

0

Väikelaevade ehitusinsener ISCO 2145

-

-

TransporditehnikainsenerISCO 2145

-

-

AutoinsenerISCO 2145

1

10

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja –tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja –tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Veondus, laondus, side

8048

8859

10126

Töötlev tööstus

6 956

7 955

9 595

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 20. 07. 2008. 08:28

Time: 0.0525122 s.