et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Trükitööline

Kool.ee-haridusportaal :: Trükitööline Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTrükitööline,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Trükitööline

OLULISED MOMENDID

  • Trükitöölise elukutse eeldab huvi tehnilise töö vastu, süsteemsust, hoolikust, täpsust ja detailidesse süüvimise võimet. Trükkali tööd on vajalik väga hea värvitaju.
  • Töö käib peamiselt masinatega.
  • Trükitööstust iseloomustab tormiline tehnoloogia areng. Kunagine tahmane trükkal on kehastunud asjatundjaks, kes juhib trükimasinat arvuti tagant. Selleks, et tulla toime kiiresti areneva tehnoloogiaga, uuteseadmete ja töö­võtetega, tuleb trükitöölistel tegeleda pideva enese arendamise ja koolitamisega.

TÖÖ ISELOOM

Trükitöölised töötavad trükitööstuses ning nende töö­tulemusena jõuavad tarbijateni ajalehed, aja­kirjad, blanketid, plakatid, raamatud, postkaardid ja palju muudki. Trükitöö koosnebjärgmistest etappidest: trükise ettevalmistamine,trükkimine, trükise järeltöötlemine. Väiksemates trükiettevõtetes vastutab kõikide etappide eest tavaliselt üks inimene. Suurtes trükikodades on aga iga etapi jaoks eraldi inimesed, kes vastutavad kindla töölõigu eest.

Trükitöölised tegelevad trükkimise või kopeerimisega käsitsi või elektrooniliste seadmetega. Nad teevad trükivorme tüpograafiliselt (trükkimisviis, mille puhul trükivärv kantakse paberile trükivormi kõrgema osaga) või elektrooniliselt valmistatud montaažidest või koopiatest, graveerivad trükiplaate ning teevad siiditrükivorme. Seejärel trükivad trükiplaatide – vormide abil paberile ja teistele materjalidele, või köidavad raamatuid, perioodika väljaandeid, blankette jpm. Nende töökohustuste hulka võib kuuluda ka teiste töötajate juhendamine.

Trükiettevalmistaja vastutab trükiste kujundamise, küljendamise, trüki­kotta saabunud kujundus­materjali trükiks ettevalmistamise ja trüki­vormide valmista­misega. Tema põhilisteks tööülesanneteks on trükikotta saabunud elektroonilise algmaterjali kontroll, poognamontaaž, failide ettevalmistamine rastreerimiseks ning trükifilmide või –plaatide valmistamine. Väiksemates ettevõtetes lisanduvad sellele sageli ka teksti- ja pilditöötlus ning küljendustööd. Suuremates trükikodades, kus trükitakse perioodikat tegeleb küljendus ja tekstöötlusegaeraldi inimene.Sellistel puhkudel tehakse küljendus töö varem juba ära kasnäiteks kirjastuses, või ajalehe-ajakirja toimetuses, mis hiljem edastatakse elektroonilise maerjalina trükikotta, kus trükiettevalmistaja selle üle vaatab.

Trükkali peamiseks ülesandeks on trükimasina või –seadme abil trükkimine. Ta jälgib ja kontrollib pidevalt kogu trükiprotsessi. Samuti on trükkali tööülesanneteks trükimasina ja -materjalide ettevalmistamine ning töö sissevõtuga seotud masina häälestamine, mis trükib paberile, õhukestele plaatidele või teistele materjalidele. Tavaliselt kuulub trükkali kohustuste hulka ka trükimasina hooldus: puhastamine, õlitamine, reguleerimine, trükiseadmete töökorras hoidmiseks vajalike kulumaterjalide regulaarne vahetamine ja sellega seotud arvestuse pidamine.

Tööpinkide seadistajad ja seadistajad-operaatorid seadistavad tööpinke trükkalite, köite­masinate operaatorite jaoks või seadistavad ja juhivad mitmesuguseid tööpinke etteantud mõõtmete tagamiseks.

Köitemasina operaatorid käsitsevad ja jälgivad masinaid, mis köidavad raamatuid, ajalehti, ajakirju, katalooge jms. Töö sisaldab ka materjali õigesse formaati lõikamist, voltimist, liimimist, kiirköitmist. Samuti tuleb neil jälgida köitele kujutisi pressivate või kuldavate masinate tööd.

Trükiste järeltöötleja töökoht on tavaliselt trükikoja järeltöötlusosakonnas. Järeltöötlustöid tehakse kas seadmetega või käsitsi. Käsi- ja automatiseeritud järeltöötlusseadmed võimaldavad trükitud poognaid lõigata, voltida, komplekteerida, köita kas trükimasinatega liinis või eraldi köitekojas, seal aga teevad selle töö ära köitemasina operaatorid. Järeltöötluse hulka kuuluvad ka toodete pakendamine ja postitus, mis eriti ajalehtede tootmisel on oluline tööprotsess ning mida teostatakse automatiseeritud liinidel ja -masinatel. Toote ostja või tarbija saab toote sellisel kujul nagu see trükikoja järeltöötlus­osakonnast väljub.

Tootmise lihttöölised täidavad lihtsaid ja rutiinseid ülesandeid, mis on seotud tootmisega trükitööstuses, kus on vajalik kasutada lihtsaid käsitööriistu ja mis nõuab füüsilist pingutust. Teostatakse toodete sorteerimist ja lihtsaid käsikoostamisoperatsioone. Täidetavad ülesanded sisaldavad tavaliselt tõstmist, kandmist, laadimist, tooraine või toodete mahalaadimist ning käsitsi materjali pakkimist.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Trükitööliste töökeskkonnaks on trükikojad, ajalehtede toimetused, disaini- ja reklaamibürood. Kuna töö iseloom nõuab nii pikaajalist seismist, istumist kui ka liikumist, siis on vajalik hea tervislik seisund, kohanemisvõime ning füüsilise ja vaimse koormuse taluvus. Trükipressi ääres tuleb seista püstijalu ja trükiplaatide järelvalve ja seadistamine on silmadele üsna väsitav. Trükiettevalmistaja ja operaatorite töö on suhteliselt rutiinne ning istuva iseloomuga. Suur osa ajast ollakse sundasendis, mis võib põhjustab pingeid kaelas ja ülaseljas. Vaimse ja füüsilise skaalal on see töö eelkõige mehaaniline.

Töövahenditeks on trükimasinad, köitemasinad ja arvutid, millesse on installeeritud tööks vajalikud programmid.Põhilisteks töömaterjalideks on toormaterjal paber, tugevam papp või kartong, mille peale trükitakse, ning trükivärvid.

Masinate kiire töörütm eeldab head koordinatsiooni, käteosavust ja keskendumis­võimet. Masinate tööst tingitud vibratsiooni ja müra summutamiseks on kohustuslik kõrvaklappide kandmine. Töökeskkonnale on iseloomulik müra, tolm, õhutempratuuri kõikumine. Näiteks küljendajal tuleb kogu päeva töötada arvutiga, mis võib nõrgema nägemise või tundlike silmadega inimesele mõjuda üsna väsitavalt. Samuti võivad trükivärvid ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat.

Materjalide ja pooltoodete pakendamise, vaheladustamise ja söötmisoperatsioonide juures on peamised riskid seotud füüsilise koormusega – rutiinsed liigutused, ühekülgsed töö­operatsioonid, rasked tööasendid tõstmisel ja pööramisel. Ka järeltöötlejal tuleb kokku puutuda materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat.

Kindlasti on töö pingeline ja tuleneb tootmise eripärast, kuna tihti tuleb silmitsi seista pealesuruvate tähtaegadega. Trükkimises olevad tööd – ajalehed, ajakirjad, reklaamtrükised ja teised trükised peavad valmima etteantud ajaks! Trükitööliste tööaeg on paika pandud vahetuste graafiku alusel, üks vahetus kestab 8 tundi. Hommikuste ajalehtede trükkimiseks peavad trükkalid töötama hilisõhtul ja ööselgi, veidi pikema ilmumistsükliga ajakirju ja raamatuid trükitakse päevasel ajal. Raamatutrükikojas tavaliselt öösel töötada ei tule ja töö toimub ühes vahetuses.

Trükitööstus areneb nagu kõik meie ümber. Ka siin töötingimused paranevad ja enamuse tööd teevad tänapäeval masinad ja automaatika – töötaja ülesandeks jääb masinate seadistamine, nende töö jälgimine ja juhtimine.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Trükitöölise elukutse nõuab huvi tehnilise töö vastu, süsteemsust, hoolikust, täpsust ja detailidesse süüvimise võimet. Suurt tähtsust omab tootmise eripärast tingitud tööülesannete täpne tõlgendamine ja täitmine, töö planeerimine, töövahendite ratsionaalne ja keskkonnaohutu kasutamine. Töötaja peab teadvustama oma rolli ja vastutust trükise valmimise protsessis. Töö on olemuselt individuaalne – seega on oluline oma tööd iseseisvalt planeerida ja õigeid töövõtteid valida. Samas on vajalik ka koostööoskus nii trükikoja sees kui ka vajadusel suhtlemisel klientidega. Trükitöölised peavad olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime kiiresti areneva tehnoloogiaga, uuteseadmete ja töö­võtetega.

Kõikidelt trükitööliste nõutakseinglisekeelsetest kasutusjuhenditest arusaamiseks piisaval tasemel keeleoskust, tööohutusnõuete järgimist ning töövahendite ja muude tööks vajalike abivahendite elementaarset hooldusoskust.

Trükiettevalmistaja peab tundma erinevaid graafilises tööstuses kasutatavaid arvutiprogramme ja seadmeid ning oskama nende käsitsemiseks vajalikul määral inglise keelt. Küljendustööde ja tekstitöötluse puhul on oluline ka hea eesti keele oskus. Trükiettevalmistaja omab teadmisi ofsettrüki tehnoloogiast, trükiste kujundus- ja küljenduspõhimõtetest, skaneerimisest, teksti- ja fototöötlusest, värvilahutusest ja värvihaldusest, poognamontaažist ja trükiste järeltöötlusest. Eelduseks on soov tegeleda trükiste kujundamisega.

Trükkali elukutse eeldab süsteemsust, hoolikust, järjekindlust ja pühendumist ning nõuab keerulise seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Kõrgema kvalifikatsioonitasemegatrükkal võib spetsialiseeruda vastavalt kasutatavale tehnoloogiale või trükimasina tüübile. Kindlasti on vajalik väga hea värvitaju. Õigete töövõtete valimine eeldab majanduslikku mõtlemist. Kuigi oma põhiloomult on trükkali töö individuaalne, peab trükkal kogu toomisprotsessi vältel olema valmis koostööks ülejäänud meeskonna liikmetega. Kõrgema kvalifikatsioonitasemega trükkalilt eeldatatakse meeskonna juhtimise oskusi.

Järeltöötleja peab tundma erinevaid järeltöötlustehnoloogiaid ja -materjale ning suutma neid optimaalseimal viisil ladustada ja kasutada. Ta peab valdama tööprotseduure erinevatel liinidel ja seadmetel (näiteks köitemasinatel) ning oskama seadistada masinaid tööks erinevate materjalidega. Samuti peab järeltöötleja tundma järeltöötlusprotsesse ning teadma erinevate materjalide ja tööviiside mõju toote kvaliteedile. Suurt tähtsust omab põhjalik materjali­tundmine ja oskus näha trükist kui tervikut.

Tootmise lihttöölise töö nõuab täpsust, püsivust, meeskonnatööoskust, vastutustundlikkust ja füüsilist vastupidavust.

Trükitöölise kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Trükiettevalmistaja I, II, III.

Trükkali, trükimasinate,tööpinkide seadistaja ja seadistaja-operaatori kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Trükkal I, II, III 

Trükiste järeltöötleja, köitemasina operaatori ja tootmise lihttöölise kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis trükiste järeltöötleja I, II, III.  

Ajakirjatrükk- töökiirus kuni 50 000 eksemplari tunnis

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Trükitehnoloogiatsaab omandada Tallinna Polütehnikumis. Õppida saab nii põhikooli kui ka keskkooli baasil. Põhikooli baasil kestab õpe 3 aastat, keskkooli baasil  2 aastat. Võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal:ofsettrükkija ja trükiste ettevalmistaja, arvutikujundaja. Eriala lõpetanud võivad tööle asuda trükikodades, reprokeskustes, ajalehtede toimetustes, disaini- ja reklaamibüroodes. Eriala soovitab õppida ka Eesti Trükitööstuse Liit.

Paljud ettevõtted koolitavad oma töötajaid ka kohapeal välja. Koolitusperiood kestab paarist nädalast kuni 6 kuuni. Trükitehnoloogia arenguga seoses tuleb trükkalil leida aeg-ajalt võimalus teadmiste täiendamiseks kas kursustel osaledes, erialast kirjandust uurides või kogenumate spetsialistidega konsulteerides.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada trükitööliste erialal, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pööratakunsti ja arvutiõpetusele. Kasuks tuleb huvi raamatute vastu.

TÖÖVÄLJAVAATED

Kirjastamise ja trükinduse areng on viimase viie aasta jooksul olnud kiire, 2005. aastal ületas tööstusharu realisatsioon 2000. aasta taset ligi kaks korda. Põhitegevusalaks on kirjastamine rohkem kui 450-le ettevõttele, millest suuremad paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus. Tööstusharu jaguneb kaheks suuremaks allharuks: kirjastamiseks ning trükitööstuseks.Trükitööstuses töötavate trükitööliste töökeskkonnaks on trükikojad, ajalehtede toimetused, disaini- ja reklaamibürood.

Trükitööstusel on lähitulevikus ette näha suur võimaluskasvuks eesti turul kui ka eksportmahu suurenemiseks, võttes arvesse selle ettevõtete kiiret tipptasemel tehnoloogilist arengut. Trükitööstuse areng on viimase viie aasta jooksul olnud kiire, 2006. aastal ületas tööstusharu tootmismaht 2001. aasta taset ligikaudu 4/5 võrra.

Suuremad ettevõtted tegelevad ajalehtede, ajakirjade ja perioodikaväljaannete kirjastamisega, nagu näiteks AS Äripäeva Kirjastuse, Eesti Päevalehe AS, AS Ajakirjade Kirjastus ja AS Postimees. AS Eniro Eesti ja AS Infopluss Eesti peamiseks tegevusalaks on infokataloogide kirjastamine. Suuremad trükitööstuse ettevõtted on AS Printall ja AS Kroonpress, mis on keskendunud peamiselt perioodika trükkimisele. Raamatute trükkimisega tegelevatest ettevõtetest on hõivatute arvu osas suuremad OÜ Tallinna Raamatutrükikoja ning OÜ Greif. Olulise osa trükitööstusest moodustab ka reklaamtrükiste trükkimine.

Eesti ainuke turvatrükikoda Vaba Maa trükib kommertstrükiste kõrval ka postmarke ja turvatrükiseid, sh maksumärke, pileteid, diplomeid ja sertifikaate. Kõige uuemat trükitehnoloogia valdkonda esindavad AS Aldus ja OÜ Labelprint.

Eesti trükikojad paistavad silma paindliku tööga, mis on trükitööstuse eeliseks sestap otsitakse siit keerukate ja ebastandardsete lahenduste trükkijaid. Töös kasutatavad masinad ja seadmed ei ole mõeldud masstoodanguks, nende seadistamine nn eriliste toodete jaoks on paindlik ja kiire. Trükikojad püüavad toodetele lisaväärtust anda.

Kirjastamise sektoris töötas 2003. aastal 5596 töötajat, sh trükinduses 2336 töötajat. Trükindusesfääri töötajad jagunesid alavaldkondade vahel:

  • ajalehtede trükkimine - 649,
  • raamatud, ajakirjad, reklaamid ja muud trükised - 1517,
  • sidusalad - 170.

Vastavalt Maksu- ja Tolliameti andmetele oli kirjastamise ja trükinduse valdkonnas ennast FIE-dena registreerinud 225 inimest.

Trükikodade TOP 10 suurema nimetuste arvu järgi 2004. aastal

Trükikojad

Nimetuste arv*

Greif

599

Tallinna Raamatutrükikoda

465

Ühiselu

237

Pakett

192

TÜ trükikoda

184

Vali Press

134

Ilo Print

133

Infotrükk

122

Trükk

86

Prisma Print

63

*seisuga 25.08.05
Allikas: Rahvusraamatukogu

Eestis on ajakirjadele-ajalehtedele spetsialiseerunud perioodikatrükikojad, samuti raamatu­trükikojad. Mitmed trükikodasid tegelevad etikettide ja pakendite tootmisega. Suure osa moodustavad poognatrükikojad, millest mõni on leidnud oma nišši, mõni pakub tooteid n-ö visiitkaardist raamatuni. Trükitööstust iseloomustab vajadus täita seinast seina ulatuvaid tellimusi, päevas võib trükikojas valmida paarkümmend eri toodet.

Teatud mahuga trükitööde osas (keskmised ja väiksemad tööd) on Eesti trükitööstus Euroopas edukalt konkurentsivõimeline.

LÄHEDASED AMETID

Trükkali lähedaseks ametiks on tekstiilitrükitööline, köitja. Trükiettevalmistaja töös on sarnane graafiline disainer tööga.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Töötasu sõltub suuresti piirkonnast ja firma suurusest, töö sisust, samuti vastutuse ja töö­kohustuste hulgast. 2006. aastal oli trükitööstuses töötavatetrükiettevalmistajate, operaatorite ja trükijäreltöötlejate keskmine brutokuupalk vahemikus 7000 - 9000 krooni. Trükkal võib teenida 15 000 – 25 000 krooni, küljendaja töötasu on 15 000 krooni ja rohkem. Keskmine brutokuupalk kasvas 2005 aastaga võrreldes kümnendiku võrra, mis oli veidi aeglasem Eesti keskmise palga kasvutempost.

Enamlevinud palgasüsteem on töötatud tundide tasustamine. Palga moodustab tunnitasu koos lisatasudega õhtusel ja öisel ajal töötamise eest ning lisatasu ületundide eest. Osaliselt makstakse lisatasu ka sõltuvalt toodangust.

Enamasti toimuvad ettevõtetes suvepäevad ja jõulupeod. Paljud ettevõtted toetavad ka töötajate spordiga tegelemist.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Trükitööliste Liit.

Eesti Trükitööstuse Liitu kuulub 23 liiget. Liidu tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti trükituru konkurentsivõime tõstmisele ja liidu liikmete huvide kaitsele, tegevuskeskkonna arendamisele ja majandustegevuse edendamisele. Eesti Trükitööstuse Liit on Intergrafi liige.

Kontakt: Gonsiori 21, 10147 Tallinn
Tel: 51 87 899
E-post: trykiliit@trykiliit.ee 
www.trykiliit.ee

Kutseala hõive

TRÜKITÖÖSTUSE OPERAATORID JA TRÜKITÖÖLISED
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Trükioperaatorid (ISCO 8251)*

155

Köiteoperaatorid (ISCO 8252)

74

Pabertoodete operaatorid (ISCO 8253)

348

Tööpinkide seadistajad, sh trükimasina mehhaanik, monteerija (ISCO 7223)

2301

Trüki-, foto-, köite jms. töölised (ISCO 734)

1377

KOKKU

4255

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Töö­pakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Ladujad, küljendajad (ISCO 7341)

30

82

136

Stereotpistid ja eletrotüpistid (ISCO 7342)

3

0

3

Graveerijad, söövitajad ISCO 7343)

0

4

11

Köitjad (ISCO 7345)

1

13

39

Siiditrüki-, ploki- ja tekstiilitrükkijad (ISCO 7346)

5

13

17

Trükioperaatorid (ISCO 8251)

2

8

28

Köiteoperaatorid (ISCO 8252)

0

0

3

Pabertoodete operaatorid (ISCO 8253)

25

5

17

Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223)

216

462

724

2005

Ladujad, küljendajad (ISCO 7341)

23

60

119

Stereotpistid ja eletrotüpistid (ISCO 7342)

3

1

4

Graveerijad ja söövitajad ISCO 7343)

2

5

12

Köitjad (ISCO 7345)

3

16

32

Siiditrüki-, ploki- ja tekstiilitrükkijad (ISCO 7346)

10

16

28

Trükioperaatorid (ISCO 8251)

13

8

26

Köiteoperaatorid (ISCO 8252)

4

1

3

Pabertoodete operaatorid (ISCO 8253)

37

3

18

Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223)

271

425

620

2006

Ladujad, küljendajad (ISCO 7341)

31

43

249

Stereotpistid ja eletrotüpistid (ISCO 7342)

0

2

4

Graveerijad ja söövitajad ISCO 7343)

1

4

5

Köitjad (ISCO 7345)

2

16

28

Siiditrüki-, ploki- ja tekstiilitrükkijad (ISCO 7346)

4

8

20

Trükioperaatorid (ISCO 8251)

10

6

21

Köiteoperaatorid (ISCO 8252)

7

2

5

Pabertoodete operaatorid (ISCO 8253)

30

3

20

Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223)

185

266

367

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, shtrükitööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus, sh trükitööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Töötlev tööstus, sh trükitööstus

6 956

7 955

9 595

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus, sh trükitööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 20. 07. 2008. 02:23

Time: 0.1633019 s.