et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Tõlk, tõlkija

Kool.ee-haridusportaal :: Tõlk, tõlkija Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTõlk, tõlkija,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Tõlk, tõlkija

OLULISED MOMENDID

  • Lisaks heale keeleoskusele ja filoloogilistele teadmisele nõuab tõlkimine tõlkimiskogemust ja tõlke­tehnika valdamist, analüüsioskust, terminoloogia tundmist, treenitud mälu, keskendumis­võimet, head abstraheerimisoskust. Tõlgi töös on vaja ka head suulist väljendus­oskust, esinemisoskust ja –julgust ning kiiret reageerimisvõimet.
  • Tõlkijate ja tõlkide haridusliku taustana on kõige soovitavam filoloogiline kõrgharidus, siiski on ka teistelt aladelt tulnud väga tunnustatud tõlke ja tõlkijaid. Olulisem kui filoloogiline on üld­kultuuriline haritus ja laialdased teadmised väga erinevatelt elualadelt.
  • Paljud tõlgid ja tõlkijad töötavad vabakutselistena, mis võimaldab oma aega ise planeerida.
  • Hea ettevalmistuse ja kogemustega tõlkespetsialiste vajatakse alati. Eriti hinnatud on suulise tõlgi ettevalmistuse ja kogemusega spetsialistid, keda on tunduvalt vähem kui kirjalike tekstide tõlkijaid.

TÖÖ ISELOOM

Tõlgid ja tõlkijad on keelespetsialistid, kelle põhitööks on kirjalike tekstide või suulise kõne tõlkimine ühest keelest teise. Tõlkimise väljundiks on kas suuline või kirjalik tõlge. Tõlke vajatakse pea kõikidel elualadel. Üks osa tõlke vahendavad näiteks läbirääkimisi ja teevad sünkroontõlget, teine osa on spetsialiseerunud raamatute ja artiklite tõlkimisele.

Tõlkijad teevad kirjalikku tõlget. Tõlkijate vahendusel saavad inimesed oma emakeeles lugeda teistes keeltes ilmunud kirjandust, dokumente ja muud tekstimaterjali.

Kirjalik tõlkimine jagatakse põhiliselt kahte valdkonda: ilukirjandustõlge ja tarbetõlge. Tõlke­büroodes töötavad tõlkijad teevad põhiliselt tarbetõlget, mis hõlmab laiahaardelist teemade­ringi (ärikirjavahetusest kuni ülispetsiifiliste erialatekstideni) ning mille esitamisstiil ja -täpsus sõltuvad kliendi-tellija poolt määratavast tõlketeksti kasutuseesmärgist. Sageli spetsiali­seeru­takse kindla valdkonna tekstide tõlkimisele, näiteks tehniline, meditsiiniline, juriidiline jm kirjandus. Ilukirjanduse tõlkijad on enamasti vabakutselised ja täidavad kirjastuste poolt neile esitatud tellimusi.

Otsesele tõlkimisele eelneb küllaltki pikk eeltöö. Esmalt loeb tõlkija teose või materjali läbi ning püüab aru saada selle üldisest mõttest ja põhiproblemaatikast. Kuna tõlkimiseks on vaja tunda antud valdkonna tausta ja põhisõnavara, otsib tõlkija üles sama ainevaldkonda, maad ja ajastut käsitlevad eesti keeles juba ilmunud materjalid ning arvestab eelnevalt tõlgitud kirjandusega näiteks sobiva nimevariandi valiku. Materjali tõlkimisel arvestab tõlkija võimalike tähendusvariantide erinevaid nüansse ja vajadusel otsib sõnadele tähendust kolmanda keele vahendusel. Töö käigus tuleb tõlkijal sageli tugineda ka teistele materjalidele või teostele ning konsulteerida vastava ala spetsialistidega terminoloogia täpsustamiseks. Tänapäeval on tõlkijate põhilisteks töövahenditeks arvuti tekstitöötlus- ja spetsiaalne tõlkeabiprogramm, mille abiga luuakse tõlkemälu (üks kord tõlgitud lause jääb programmi mällu ning kui järgmine kord tuleb samasugune või sarnane lause, siis annab programm selle lause ette).Tõlkija kannab tõlgitud teksti arvutisse, viimistleb teksti stiili ja esitab valmis teksti tõlkebüroole või kirjastusele.

Tõlkebüroo kirjaliku tõlke teenus hõlmab lisaks tõlkimisele ka tõlketeksti korrektuuri ja/või toimetamist. Korrektorid kontrollivad tõlketeksti keelelist õigsust ja arusaadavust. Toimetajad kontrollivad tõlketeksti vastavust algtekstile. Sisuline toimetamise käigus kontrollitakse, et algteksti mõte on tõlke­tekstis õigesti ja midagi vahele jätmata edasi antud, laused loogilised ning terminikasutus ühtne. Erialasel toimetamisel kontrollitakse tõlketeksti terminite õigsust ja asjakohasust kasutamise seisukohast. Ka kirjastuses loevad toimetaja ja korrektor teksti läbi ning teevad omapoolseid parandusi ja täiendusi, mida arvesse võttes valmib tõlkija, toimetaja ja korrektori koostöös lõplik variant.

Tõlkijad töötavad ka paljudes suuremates asutustes ja ettevõtetes. Seal on nende põhiliseks ülesandeks asutusse saabunud dokumentide tõlkimine eesti keelde ja asutustest välja­saadetavate dokumentide tõlkimine võõrkeeltesse, samuti tõlkimine oma asutuse väljaannete ja kodulehekülje jaoks.

Tõlgid teevad suulist tõlget. Nende ülesandeks on tagada mitmekeelsetes üritustes osalejate parem üksteisemõistmine ja keeleline võrdsus. Suulist tõlgeton vajapaljudel kohtumistel, seminaridel, konverentsidel ja visiitidel, kus osalevad eri keeli kõnelevad inimesed. Tõlgi töö on pingeline, kuid samas vaheldusrikas. Esinejate formuleerimisoskus ja diktsioon ei pruugi alati olla kuigi hea, mis raskendab tõlgil mõttekäigu täpset tõlkimist teise keelde. Samas tuleb tõlgil arvestada ka osalejatega ning anda neile võimalus pikemalt mõtelda. Tõlk peab olema ka erapooletu – ta ei lisa tekstile midagi, ei jäta midagi teadlikult tõlkimata ega võta ise arutelust osa. Pikematel (üle nelja tunni kestvatel) üritustel töötavad koos vähemalt kaks tõlki, andes aegajalt üksteisele puhkust.

Suulise tõlke puhul eristatakse sünkroon- ja järeltõlget. Sünkroontõlke läbiviimisel töötab tõlk eraldi ruumis või spetsiaalses kabiinis, kasutades spetsiaalset tõlkeaparatuuri ning auditoorium kuuleb tõlgi juttu sama­aegselt esitatava tekstiga kõrvaklappidest. Et tõlk kuuleks originaalteksti, peab esineja kasutama mikrofoni. Sünkroontõlget tehakse tavaliselt kahekesi. Ka tõlk, kes parajasti ei tõlgi, kuulab teksti, et kirjutada kolleegile üles numbreid, termineid ja nimesid, ning võtab esimese vajaduse korral tööjärje üle. Sünkroontõlget tehakse üritustele, kus on mitu töökeelt ja palju osavõtjaid, näiteks rahvusvahelistele konverentsidel. Sünkroontõlke üheks liigiks on sosintõlge, kus tõlk istub kuulaja kõrval ja tõlgib sosinal ilma spetsiaalse aparatuurita. Seda tehakse enamasti siis, kui on vaja tõlkida vaid paarile inimesele. Järeltõlke puhul töötab tõlk kuulajatega samas ruumis ning tõlk tõlgib teksti osade kaupa. Järeltõlget tehakse põhiliselt läbirääkimistel, vastuvõttudel, koolitusseminaridel, tooteesitlustel ja kitsalt erialastel üritustel.

Tõlk ei saa olla asjatundja igal erialal, seepärast on oluline, et ta saaks erialaste materjalide ja ürituse temaatikaga enne tutvuda. Soovitatavalt peaks tõlk saama tellijalt abimaterjalid tutvumiseks vähemalt 2-3 tööpäeva enne tõlkimisele asumist.Mida suuremad on tõlgi taust­teadmised, seda parem on tõlke kvaliteet – seega peab professionaalne tõlk omandama vastava terminoloogia ning kasutama vajadusel sõnaraamatut

Osa tõlke on spetsialiseerunud koostööle televisiooni- ja kinomaailmaga. Kõikide võõr­keelsete filmide, seriaalide, spordisaadete, intervjuude ja laulutekstide tõlkimine kuulub tõlk-titreerija kompetentsi hulka. Tööprotsess saab alguse sellest, kui telekanal ostab endale välispartneritelt sisse mõne filmi või seriaali ja leiab tõlk-titreerija, kellel on parajasti töögraafikus aega, et see saade ära tõlkida. Järgnevalt tuleb tõlgil aga tegutseda iseseisvalt. Tal tuleb jõuda konkreetse võõrkeelse saate müüjaga kokkuleppele, millisel kujul saadetakse Eestisse filmi tekst – kas helilindil või kirjalikus vormis. Kui tõlgitav materjal on olemas, saab asuda tõlketöö juurde. Aeg-ajalt tuleb tõlkida ka otse filmilindilt kuulmise järgi ja see nõuab juba suuremaid kogemusi ja keele ning väljendite väga head tundmist. Filmide ja telesaadete tõlkimise omapäraks on see, et iga lause tõlkimisel tuleb silmas pidada samal ajal kaadris toimuvat. Tõlge peab edasi andma kaadris öeldu sisu ja mõtte, kuid ühte kaadrisse minev tekst ei tohi olla liiga pikk ega lohiseda üle järgmisse kaadrisse. Tekstilõikude jupitamine ja kaadri pikkusega sobitamine on tõlk-titreerija töös üks raskemaid ülesandeid. Tõlgitud tekst tuleb sisestada arvutisse, kasutades selleks spetsiaalset titreerimisprogrammi. Edasi järgneb montaaž, kus originaalfilm tuleb tõlketekstiga kokku sobitada. Tõlgitud teksti pealelugemisega tõlk ise ei tegele, seda teevad näitlejad.

Giid-tõlgid töötavad reisiettevõtetes ning nende ülesandeks on tutvustada huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi ning vahendada järel- või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust ja vestlust.

Viipekeeletõlkid vahendavad kuulmispuuetega inimeste (kurtide, pime­kurtide, vaegkuuljate ja hiliskurdistunute) ja kuuljate suhtlemist. Nende töö omapära seisneb selles, et üheks töö­keeleks on viipekeel.

Vandetõlgid on avalik-õigusliku ameti kandjad, kes võivad notari asemel notariaalselt kinnitada enda või mõne teise isiku tõlgitud dokumentide tõlkeid ja nende ärakirju. Vandetõlk kinnitab tõlke õigsust sisuliselt – erinevalt notarist, kes kinnitab tõlkija allkirja ega kontrolli tõlke sisu. Notar on eelnevalt kontrollinud tõlkija kompetentsust ning haridustaset, mis tagab ainult pädevate tõlkijate allkirja kinnitamise notari poolt. Vandetõlk võib osutada ka muid tõlketeenuseid.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Tõlkebüroos töötava tõlkija tööpäev möödub põhiliselt bürooruumides oma töölaua taga. Aegajalt tuleb tõlkeküsimustes kohtuda klientidega või konsulteerida teiste spetsialistidega.Tõlkebüroodes kasutatakse professionaalset varustust. Igapäevasteks töövahenditeks on arvuti ja tõlkimiseks vajalik tarkvara, Internet, sõnaraamatud. Töötatakse viiel päeval nädalas tava­päraselt 8 tundi päevas, kuid sageli tuleb ette ka kiireloomulisi tellimusi, mille täitmiseks tuleb lisaaega võtta õhtutundidest või puhkepäevadest.

Vabakutselised ilukirjanduse tõlkijad täidavad kirjastuste poolt neile esitatud tellimusi. Sageli leiavad aga tõlkijad ise mõne tõlkimist väärt teose ja pakuvad seda kirjastusele, kes siis nõustub seda välja andma või mitte. Kui kirjastusele on oma teeneid pakkuv tõlkija tundmatu, palutakse tal teha proovitöö, mille põhjal otsustatakse, kas hakatakse koostööd tegema või mitte. Tõlkijad määravad oma töörütmi ise, tähtis on kirjastusega kokkulepitud aegadest kinni­pidamine. Tavaline on töötamine kodus, kuid tänapäeva tehnoloogia (arvuti, internet) võimaldab töötada praktiliselt igal pool. Kuna tõlkija töö nõuab laialdasi teadmisi mitmetest erinevatest eluvald­kondadest, tuleb tõlkijal palju lugeda ja raamatukogudes leiduvaid materjale läbi töötada. Vajadusel peavad tõlkijad konsulteerima vastava ala asjatundjatega; seega ei piisa ainult raamatute taga istumisest, tuleb ka ringi liikuda ja inimestega suhelda. Paljud tõlkijad leiavad, et töö sujub kõige paremini öisel ajal, kui on vaikne ja saab keskenduda, samas on ka tõlkijaid, kes armastavad töötada varahommikul.

Tõlkide töö on liikuvam, vaheldusrikkam ning nõuab aktiivset suhtlemist erinevate inimestega. Üritused, kus vajatakse tõlkijate abi, võivad toimuda väga erinevates kohtades ja sageli ka tavapärasest tööajast erineval ajal – seega tuleb nende töös ette pidevat reisimist ning töötamist õhtuti ja nädalavahetustel. Ka giid-tõlgi ja viipekeeletõlgi töö on liikuva iseloomuga. Lisaks õpingutel tõlgi kasutamisele vajavad kuulmispuudega inimesed tõlgi abi ka igapäevategemistes – nii tuleb viipekeeletõlgil oma klientidega käia näiteks arsti või notari juures, politseis või pensioniametis. Giid-tõlgi elukutse võimaldab tutvuda huviväärsustega ja viibida loodus­kaunites kohtades, kuid ka siin tuleb arvestada sellega, et tööaeg ei ole regulaarne ja aeg-ajalt tuleb kodust pikemat aega eemal viibida.

Tõlk-titreerija tööaeg on tema enda seada, tähtis on kinnipidamine kokkulepitud tähtaegadest. Kiireloomulised tööd nõuavad töötamist ka nädalavahetustel ning hilisõhtuti. Sageli juhtub ka seda, et montaažiaeg langeb väljapoole traditsioonilist tööaega. Olenevalt sellest, millisel kujul võõrkeelne tekst on, saab tõlk-titreerija oma tööd teha kodus või tuleb tal filmilindi vaatamiseks viibida teletoimetuse ruumides. Kirjalikku teksti on tavaliselt kergem tõlkida kui otse lindilt tulevat võõrkeelset kõnet. Paljud tõlk-titreerijad eelistavad tõlgitava teksti sisestada subtiitriprogrammi abil otse arvutisse, et seda sealt siis kohe filmilindile monteerida.

Vandetõlk töötab büroos ja tal on kindlad vastuvõtuajad ning tööpiirkond, mida ta peab teenindama. Klientidega suhtlemisel ja ametitoimingute tegemisel peab vandetõlgil olema tagatud ruumiline eraldatus, mis võimaldab kinnipidamist ametisaladuse hoidmise kohustusest. Vandetõlk peab Justiitsministeeriumile teatama oma ametitegevuse aadressi, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid, mis on avalikustatud Justiitsministeeriumi kodulehel – www.just.ee. Vandetõlgil on keelatud end ja oma tegevust reklaamida. Reklaamina ei käsitata teavet vandetõlgi nime, ametinimetuse, töö- ja hariduskäigu, vandetõlgi büroo töö- ja vastuvõtuaja, aadressi ning sidevahendite numbrite, vandetõlgi osutatavate tõlketeenuste liikide ning tõlketeenuste hindade kohta.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Tõlkijate ja tõlkide haridusliku taustana on kõige soovitavam filoloogiline kõrgharidus, siiski on ka teistelt aladelt tulnud väga tunnustatud tõlke ja tõlkijaid. Olulisem kui filoloogiline on üld­­kultuuriline haritus ja laialdased teadmised väga erinevatelt elualadelt. Lisaks heale keeleoskusele ja filoloogilistele teadmisele nõuab tõlkimine ka tõlkimiskogemust ja tõlke­tehnika valdamist, kiiret analüüsioskust, terminoloogia tundmist, treenitud mälu, keskendumis­võimet, head üldistusoskust.

Tõlkija peab tõlgitavat võõrkeelt valdama vabalt nii kõnes kui kirjas, soovituslik on veel ühe-kahe võõrkeele tundmine. Vaieldamatult on vajalik eesti keele perfektne valdamine ja laitmatu stiilitaju. Suureks abiks on hea kujutlusvõime, hea mälu, kannatlikkus, püsivus, suhtlemisoskus ja tehnilistest oskustest tekstitöötlusprogrammi tundmine. Kõrge professio­naalse taseme säilitamiseks on soovitav osalemine tõlkijate seminaridel ja kollok­viumitel, kus vahetatakse kogemusi ja arutletakse tõlkimise sõlm­küsimuste ja probleemide üle.

Tõlgi töös on lisaks ühe või mitme võõrkeele suurepärase valdamisele ja väga heale eesti keele oskusele vajalikud hea suuline väljendusoskus, analüüsi- ja keskendumis­võime, kiire reageerimis­­oskus, intuitsioon, pingetaluvus, esinemisoskus ja -julgus. Kasuks tulevad ka head üldteadmised, lai silmaring ning pidev huvi maailmas toimuva vastu ja valmidus end pidevalt täiendada. Tõlk peab olema paindlik ja tundlik kultuuriliste erinevuste suhtes, suutma pidevalt ümber lülituda ühelt keelelt teisele.Ta peab tundma tõlgitava keele nüansse ja oskama aru saada ka vähemlevinud väljenditest. Kindlasti tuleb kasuks ka eelnev tõlketöö kogemus.

Tõlk-titreerija vajab oma töös nii filoloogiharidust kui ka tehnilisi teadmisi teletööst ja telesaadete monteerimisest. Vajalik on arvutioskus. Laialdased üldteadmised ja oskus lugeda ridade vahelt aitavad tõlk-titreerijal tõlgitava mõtet paremini edasi anda. Kuna teletöös on väga oluline tähtaegadest kinnipidamine, on tõlgile olulisteks iseloomuomadusteks korrektsus ja kohuse­tundlikkus.

Viipekeeletõlk peab töö spetsiifikaks tulenevalt oskama viipekeelt ning omama teadmisi kurtide ja kurtusega seonduvast, meditsiinist (kuulmise- ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia, inimese anatoomiast) ning tundma sotsiaalhoolekannet puudutavaid õigusakte. Viipekeeletõlgi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Viipekeeletõlk II, IV, V

Vandetõlgi ametinõudeid ja –tegevust reguleerivad vandetõlgi seadus ja vandetõlgi määrustik – www.riigiteataja.ee. Vandetõlgiks pürgija peab sooritama eksami, mille nõuded ja läbiviimise korra kinnitab justiitsminister. Eksamile lubatakse akadeemilise kõrgharidusega Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kelle kohta pole teada ühtki vandetõlgiks saamist takistavat asjaolu. Vandetõlki atesteeritakse üks kord viie aasta jooksul. Atesteerimine seisneb vandetõlgi ametioskuste kontrollimises. Justiitsminister nimetab eksami sooritanud isiku tema taotlusel ametisse ja väljastab ametitunnistuse. Enne seda peab taotleja andma justiitsministri ees ametivande. Ametitunnistusel märgitakse keeled, millesse või millest tõlkimise kohta eksam sooritati, eksami- ja atesteerimistulemused ning muud vajalikud andmed.

Nagu eelpool öeldud, on tõlkimisoskuse põhiliselt eeltingimuseks ülihea keeleoskus, samas on hulgaliselt kakskeelseid inimesi, kes valdavad mõlemat keelt perfektselt, kuid sellest hoolimata ei suuda adekvaatselt tõlkida. Seega on vaja annet, kuid hea juhendamise korral võib ka keskpäraste eeldustega inimesest saada hea tasemega tõlk või tõlkija. Eriti peab see paika suulise tõlke puhul. Suulist tõlget võrreldakse tihti spordi või muusikaga. Ka siin on vaja 1 % annet ja 99% tööd, sest pideva harjutamiseta ei saavutata ka suurepärase ande korral häid tulemusi.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Filoloogilist kõrgharidust saab omandada Tartu Ülikooli (TÜ) filosoofiateaduskonnas ja Tallinna Ülikooli (TLÜ) filoloogiateaduskonnas. Tõlketeooriat ja –praktikat sisaldavad nii eesti kui võõrfiloloogia erialade õppekavad.

Spetsiaalselt suulise ja kirjaliku tõlke eriala saab magistriõppekava alusel õppida TÜ filosoofiateaduskonna tõlkekeskuses. Programmi käigus omandatakse hulgaliselt tõlgi töö jaoks vajalikke oskusi – treenitakse järel- ja sünkroontõlget, harjutatakse avalikku esinemest, täiendatakse keeleoskust, saadakse ülevaade majanduse ja juura põhialustest. Tõlgiks õppima on oodatud filoloogid, politoloogid, majandusteadlased, ajaloolased, juristid ja teised.

Nii suulise kui kirjaliku tõlke eriala saab 2-aastases magistriõppes omandada ka TLÜ filoloogiateaduskonna tõlkekoolituskeskuses. Nõutav haridustase on bakalaureusekraad mistahes erialal ja kõrgtasemel võõrkeeleoskus. Meediatööst huvitatud võivad TLÜ filoloogiateaduskonnas õppida ka ajakirjanik-tõlkija eriala. Õppima asumiseks on vajalik bakalaureuse kraad või sellele vastav kvalifikatsioon, mitteerialase kõrghariduse korral on soovitav, et kandidaat oleks läbinud tõlkija, toimetaja või ajakirjanduse kõrvalaine koolituse, omaks praktilise töö kogemus tõlkijana, ajakirjanikuna vms erialaga tihedalt seotud alal. Õppekava läbinu võib asuda tööle erinevate meediakanalite toimetustesse ajakirjanikena, tõlkijatena, ajakirjanik-tõlkijana.

Erakõrgkoolides saab tõlgitööks vajaliku ettevalmistuse omandada Euroülikoolis tõlk/tõlkija, filoloogi erialal bakalaureuse- ja magistriõppes ning Estonian Business Schoolis võõrkeelte ja ärikorralduse erialal bakalaureuseõppes. Õpe on tasuline.

Erialast täienduskoolitust korraldavadTartu Ülikool, Tallinna Ülikool,Eesti Tõlkebüroode Liit, Tõlkide ja Tõlkijate Liit, Viipekeeletõlkide Ühing ja keeltekoolid.

TÖÖVÄLJAVAATED

Tõlgid ja tõlkijad töötavad tõlkebüroodes, ajalehte toimetustes, televisioonis, reisifirmades, riigiasutustes (näiteks Riigikogu kantselei, Justiitsministeerium, Patendiamet jmt), Euroopa Liidu institutsioonides ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, samuti suuremates asutustes ja ettevõtetes, kus vajatakse pidevalt professionaalsete tõlkide ja tõlkijate abi. Viipekeeletõlgid võivad tööd leida vastavates tõlkekeskustes, meelepuudega laste koolides, kurtide ühingutes jm. Paljud tõlgid ja tõlkijad tegutsevad ka FIE-dena. Vandetõlkidel on alati oma äriühing, st nad peavad olema registreeritud äriregistris vandetõlgiks. Samas võivad nad teha koostööd tõlkebüroodega lepingu alusel või FIE-na.

Eestis on ligi 40 firmat, kelle põhitegevuseks on tõlketeenuste pakkumine, neist umbes 60% tõlkeagentuurid, kes vahendavad oma klientidele erinevate vabakutseliste tõlkijate tööd. Otseselt tõlketeenuse osutamisega tegelevad tõlkebürood, võimaldades kohapeal tööd tõlkijatele. Tõlkebüroosid, kus töötavad põhikohaga tõlkijad, on 15 ringis.

Eesti Tõlkebüroode Liidu hinnangul on tõlkide ja tõlkijate arv 4-5 tuhande ringis.

Hea ettevalmistuse ja kogemustega tõlkespetsialiste vajatakse alati. Eriti hinnatud on suulise tõlgi ettevalmistuse ja kogemusega spetsialistid, keda on tunduvalt vähem kui kirjalike tekstide tõlkijaid.

Tõlgi ja tõlkija elukutse staatus Eestis on tänu Euroopa Liiguga liitumisele oluliselt muutunud. Selleks, et eesti keel seisaks võrdsena teiste Euroopa Liidu ametlike keelte kõrval, vajatakse tõelisi professionaale, kes spetsialiseeruksid kas suulisele või kirjalikule tõlkimisele. Euroopa Liidu institutsioonide heaks töötavatelt tõlkidelt ja tõlkijatelt nõutakse väga kõrget professionaalsust. Euroopas on hea tõlgi prestiiž võrreldav arsti või advokaadi omaga, samuti palk.

LÄHEDASED AMETID

Tõlgid ja tõlkijad kasutavad oma töös oskusi, mida vajavad ka lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis ja keeltekoolides töötavad keeleõpetajad. Tõlk-giidi tegevus on lähedane reisisaatja ja giidi tööga – ka nemad saadavad inimesi reisidel ja vaatamisväärsustega tutvumisel. Tõlkija töö sarnaneb toimetaja, ajakirjaniku ja kirjaniku tööga selle poolest, et ta vahendab infot ja ideid kirjalikult ning valmistab tekste ette trükisõnas avaldamiseks.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Enamus tõlkijaid ja tõlke töötab tükitöö alusel (lk, tund jne), vähestel on kehtestatud kuupalk. Kuus teenitud honorari suurus sõltub tõlkija kogemusest, operatiivsusest, kiirusest, temaatikast, tehtud tööde mahust ning vastavalt temaga kokkulepitud tükitöö maksumusest.

Tõlkide ja tõlkijate tasud on erinevad vastavalt kogemusele, erialale ning pädevusele. Eesti turusituatsioon ei anna võimalust väga suurte vahemike tekkimiseks. Siiski saavad kogemustega ning hea keelevaistuga tõlkijad 20-50% kõrgemat tasu kui algajad. Tasu määramisel on ka oluline tõlkija temaatika – väga spetsiifiliste keelesuundade ning teemade puhul on tasu kõrgem.

Sissetulek sõltub paljudest eelpool nimetatud teguritest (temaatika, jõudlus, kogemus jne). Kui temaatika on üldisem (juriidika, meditsiin jne) ning kogemus ja jõudlus suur, siis on võimalik teenida vahemikus 15000-35000 krooni. Kitsama spetsiifika (näit veterinaaria, loodusteadus, usuteemalised tekstid jne) ning kohakaasluse alusel (põhitöökoht on mujal) võib tasu kuu lõikes olla 1000-10000 krooni.

Tavapäraselt on tõlkija ja tõlgi töö täiesti erinev – tõlkija arvestuse aluseks on lehekülg (vahel harva ka tund) ning tõlgil tund. Sellest lähtudes on ühe ühiku hind ka erinev. Kuna kirjalikke tõlkeid on turul ~ 80 % tõlketööde üldmahust, siis on tõlkijate töötasu kuude lõikes ühtlasem (tööd saab teha kogu aeg, kuna tellimusi on palju). Tõlkide töögraafik on ebastabiilsem, kuna suulist tõlget vajatakse vähem, kuid tänu sellele on tasu ühe ühiku eest kõrgem.

Vandetõlgi teenuse hinnakiri on reguleeritud vandetõlgi seadusega. Raamatu­pidamise ja maksustamise alal käsitatakse vandetõlki füüsilisest isikust ettevõtjana.

TÄIENDAV INFO

Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit ühendab professionaalseid tõlke ja tõlkijaid. Liidu tegevuse ees­märkideks on edendada tõlketegevust Eestis, aidata kaasa tõlke kvaliteedi parandamisele, arendada tõlkide ja tõlkijate koostööd nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil, kaitsta oma liikmete kutsehuvisid ning korraldada täienduskoolitust tõlkide ja tõlkijate professionaalsuse tõstmiseks. Ühtekokku on liidu liikmetel tänasel päeval välja pakkuda üle 20 töökeele.

Postiaadress: Postkast 354, 10503 Tallinn
Telefonid:6311667, 6307358
E-post: info@ettl.ee,
www.ettl.ee

Eesti Tõlkebüroode Liit ühendab tõlketeenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Liidu tegevuse eesmärk on korrastada Eesti tõlketurgu. 2007.a. kuulus ühendusse 7 ettevõtet: A&A Lingua OÜ, Dussan OÜ, Eurologos-Tallinn (Galandrex tõlkebüroo), Interlex OÜ, Luisa Tõlkebüroo OÜ ja Tehnilise Tõlke Keskus OÜ, Wiedemanni Tõlkebüroo OÜ ja kaks kaasliiget – Avatar OÜ ja Tiido & Tammi Keeleagentuur OÜ.

Postiaadress: Pärnu mnt 23, 10141 Tallinn
E-post: etbl@etbl.ee 
www.etbl.ee

Eesti Õigustõlke Keskus on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus, mille ülesandeks on õigus­keele arendamine. Keskus korraldab õiguskeelehooldust, ühtlustab õigusaktide eelnõude keele­kasutust ja süstematiseerib õigustermineid. Samuti tõlgib Justiitsministeerium Eesti õigusakte inglise keelde ja Riigi Teatajas avaldamisele kuuluvaid välislepinguid inglise keelest eesti keelde, toimetab keeleliselt tõlkeid ja korraldab Eesti õigusaktide tõlkimist vene keelde.

Kutseala hõive

TÕLGID, TÕLKIJAD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Keeleteadlased, tõlkijad, tõlgid (ISCO 2444)*

961

KOKKU

961

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Töö­pakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Keeleteadlased, tõlkijad, tõlgid (ISCO 2444)

221

226

211

2005

Keeleteadlased, tõlkijad, tõlgid (ISCO 2444)

6

212

194

2006

Keeleteadlased, tõlkijad, tõlgid (ISCO 2444)

63

162

119

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side, sh giid-tõlkide tegevus

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, sh teadustegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas ning tõlkimine

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side, sh giid-tõlkide tegevus

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus, sh teadustegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas ning tõlkimine

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Kinnisvara, rentimine ja äritegevus, sh teadustegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas ning tõlkimine

9 332

9 724

11 433

Veondus, laondus, side, sh giid-tõlkide tegevus

8 048

8 859

10 126

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side, sh giid-tõlkide tegevus

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, sh teadustegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas ning tõlkimine

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)
Statistikaameti andmed

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 19. 07. 2008. 06:14

Time: 0.0372241 s.