Tõlk, tõlkija
Kool.ee-haridusportaal :: Tõlk, tõlkija Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTõlk, tõlkija,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Tõlk, tõlkija
OLULISED MOMENDID
-
Lisaks heale keeleoskusele ja filoloogilistele teadmisele nõuab tõlkimine tõlkimiskogemust ja tõlketehnika valdamist, analüüsioskust, terminoloogia tundmist, treenitud mälu, keskendumisvõimet, head abstraheerimisoskust. Tõlgi töös on vaja ka head suulist väljendusoskust, esinemisoskust ja –julgust ning kiiret reageerimisvõimet.
-
Tõlkijate ja tõlkide haridusliku taustana on kõige soovitavam filoloogiline kõrgharidus, siiski on ka teistelt aladelt tulnud väga tunnustatud tõlke ja tõlkijaid. Olulisem kui filoloogiline on üldkultuuriline haritus ja laialdased teadmised väga erinevatelt elualadelt.
-
Paljud tõlgid ja tõlkijad töötavad vabakutselistena, mis võimaldab oma aega ise planeerida.
-
Hea ettevalmistuse ja kogemustega tõlkespetsialiste vajatakse alati. Eriti hinnatud on suulise tõlgi ettevalmistuse ja kogemusega spetsialistid, keda on tunduvalt vähem kui kirjalike tekstide tõlkijaid.
Tõlgid ja tõlkijad on keelespetsialistid, kelle põhitööks on kirjalike tekstide või suulise kõne tõlkimine ühest keelest teise. Tõlkimise väljundiks on kas suuline või kirjalik tõlge. Tõlke vajatakse pea kõikidel elualadel. Üks osa tõlke vahendavad näiteks läbirääkimisi ja teevad sünkroontõlget, teine osa on spetsialiseerunud raamatute ja artiklite tõlkimisele.
Tõlkijad teevad kirjalikku tõlget. Tõlkijate vahendusel saavad inimesed oma emakeeles lugeda teistes keeltes ilmunud kirjandust, dokumente ja muud tekstimaterjali.
Kirjalik tõlkimine jagatakse põhiliselt kahte valdkonda: ilukirjandustõlge ja tarbetõlge. Tõlkebüroodes töötavad tõlkijad teevad põhiliselt tarbetõlget, mis hõlmab laiahaardelist teemaderingi (ärikirjavahetusest kuni ülispetsiifiliste erialatekstideni) ning mille esitamisstiil ja -täpsus sõltuvad kliendi-tellija poolt määratavast tõlketeksti kasutuseesmärgist. Sageli spetsialiseerutakse kindla valdkonna tekstide tõlkimisele, näiteks tehniline, meditsiiniline, juriidiline jm kirjandus. Ilukirjanduse tõlkijad on enamasti vabakutselised ja täidavad kirjastuste poolt neile esitatud tellimusi.
Otsesele tõlkimisele eelneb küllaltki pikk eeltöö. Esmalt loeb tõlkija teose või materjali läbi ning püüab aru saada selle üldisest mõttest ja põhiproblemaatikast. Kuna tõlkimiseks on vaja tunda antud valdkonna tausta ja põhisõnavara, otsib tõlkija üles sama ainevaldkonda, maad ja ajastut käsitlevad eesti keeles juba ilmunud materjalid ning arvestab eelnevalt tõlgitud kirjandusega näiteks sobiva nimevariandi valiku. Materjali tõlkimisel arvestab tõlkija võimalike tähendusvariantide erinevaid nüansse ja vajadusel otsib sõnadele tähendust kolmanda keele vahendusel. Töö käigus tuleb tõlkijal sageli tugineda ka teistele materjalidele või teostele ning konsulteerida vastava ala spetsialistidega terminoloogia täpsustamiseks. Tänapäeval on tõlkijate põhilisteks töövahenditeks arvuti tekstitöötlus- ja spetsiaalne tõlkeabiprogramm, mille abiga luuakse tõlkemälu (üks kord tõlgitud lause jääb programmi mällu ning kui järgmine kord tuleb samasugune või sarnane lause, siis annab programm selle lause ette).Tõlkija kannab tõlgitud teksti arvutisse, viimistleb teksti stiili ja esitab valmis teksti tõlkebüroole või kirjastusele.
Tõlkebüroo kirjaliku tõlke teenus hõlmab lisaks tõlkimisele ka tõlketeksti korrektuuri ja/või toimetamist. Korrektorid kontrollivad tõlketeksti keelelist õigsust ja arusaadavust. Toimetajad kontrollivad tõlketeksti vastavust algtekstile. Sisuline toimetamise käigus kontrollitakse, et algteksti mõte on tõlketekstis õigesti ja midagi vahele jätmata edasi antud, laused loogilised ning terminikasutus ühtne. Erialasel toimetamisel kontrollitakse tõlketeksti terminite õigsust ja asjakohasust kasutamise seisukohast. Ka kirjastuses loevad toimetaja ja korrektor teksti läbi ning teevad omapoolseid parandusi ja täiendusi, mida arvesse võttes valmib tõlkija, toimetaja ja korrektori koostöös lõplik variant.
Tõlkijad töötavad ka paljudes suuremates asutustes ja ettevõtetes. Seal on nende põhiliseks ülesandeks asutusse saabunud dokumentide tõlkimine eesti keelde ja asutustest väljasaadetavate dokumentide tõlkimine võõrkeeltesse, samuti tõlkimine oma asutuse väljaannete ja kodulehekülje jaoks.
Tõlgid teevad suulist tõlget. Nende ülesandeks on tagada mitmekeelsetes üritustes osalejate parem üksteisemõistmine ja keeleline võrdsus. Suulist tõlgeton vajapaljudel kohtumistel, seminaridel, konverentsidel ja visiitidel, kus osalevad eri keeli kõnelevad inimesed. Tõlgi töö on pingeline, kuid samas vaheldusrikas. Esinejate formuleerimisoskus ja diktsioon ei pruugi alati olla kuigi hea, mis raskendab tõlgil mõttekäigu täpset tõlkimist teise keelde. Samas tuleb tõlgil arvestada ka osalejatega ning anda neile võimalus pikemalt mõtelda. Tõlk peab olema ka erapooletu – ta ei lisa tekstile midagi, ei jäta midagi teadlikult tõlkimata ega võta ise arutelust osa. Pikematel (üle nelja tunni kestvatel) üritustel töötavad koos vähemalt kaks tõlki, andes aegajalt üksteisele puhkust.
Suulise tõlke puhul eristatakse sünkroon- ja järeltõlget. Sünkroontõlke läbiviimisel töötab tõlk eraldi ruumis või spetsiaalses kabiinis, kasutades spetsiaalset tõlkeaparatuuri ning auditoorium kuuleb tõlgi juttu samaaegselt esitatava tekstiga kõrvaklappidest. Et tõlk kuuleks originaalteksti, peab esineja kasutama mikrofoni. Sünkroontõlget tehakse tavaliselt kahekesi. Ka tõlk, kes parajasti ei tõlgi, kuulab teksti, et kirjutada kolleegile üles numbreid, termineid ja nimesid, ning võtab esimese vajaduse korral tööjärje üle. Sünkroontõlget tehakse üritustele, kus on mitu töökeelt ja palju osavõtjaid, näiteks rahvusvahelistele konverentsidel. Sünkroontõlke üheks liigiks on sosintõlge, kus tõlk istub kuulaja kõrval ja tõlgib sosinal ilma spetsiaalse aparatuurita. Seda tehakse enamasti siis, kui on vaja tõlkida vaid paarile inimesele. Järeltõlke puhul töötab tõlk kuulajatega samas ruumis ning tõlk tõlgib teksti osade kaupa. Järeltõlget tehakse põhiliselt läbirääkimistel, vastuvõttudel, koolitusseminaridel, tooteesitlustel ja kitsalt erialastel üritustel.
Tõlk ei saa olla asjatundja igal erialal, seepärast on oluline, et ta saaks erialaste materjalide ja ürituse temaatikaga enne tutvuda. Soovitatavalt peaks tõlk saama tellijalt abimaterjalid tutvumiseks vähemalt 2-3 tööpäeva enne tõlkimisele asumist.Mida suuremad on tõlgi taustteadmised, seda parem on tõlke kvaliteet – seega peab professionaalne tõlk omandama vastava terminoloogia ning kasutama vajadusel sõnaraamatut
Osa tõlke on spetsialiseerunud koostööle televisiooni- ja kinomaailmaga. Kõikide võõrkeelsete filmide, seriaalide, spordisaadete, intervjuude ja laulutekstide tõlkimine kuulub tõlk-titreerija kompetentsi hulka. Tööprotsess saab alguse sellest, kui telekanal ostab endale välispartneritelt sisse mõne filmi või seriaali ja leiab tõlk-titreerija, kellel on parajasti töögraafikus aega, et see saade ära tõlkida. Järgnevalt tuleb tõlgil aga tegutseda iseseisvalt. Tal tuleb jõuda konkreetse võõrkeelse saate müüjaga kokkuleppele, millisel kujul saadetakse Eestisse filmi tekst – kas helilindil või kirjalikus vormis. Kui tõlgitav materjal on olemas, saab asuda tõlketöö juurde. Aeg-ajalt tuleb tõlkida ka otse filmilindilt kuulmise järgi ja see nõuab juba suuremaid kogemusi ja keele ning väljendite väga head tundmist. Filmide ja telesaadete tõlkimise omapäraks on see, et iga lause tõlkimisel tuleb silmas pidada samal ajal kaadris toimuvat. Tõlge peab edasi andma kaadris öeldu sisu ja mõtte, kuid ühte kaadrisse minev tekst ei tohi olla liiga pikk ega lohiseda üle järgmisse kaadrisse. Tekstilõikude jupitamine ja kaadri pikkusega sobitamine on tõlk-titreerija töös üks raskemaid ülesandeid. Tõlgitud tekst tuleb sisestada arvutisse, kasutades selleks spetsiaalset titreerimisprogrammi. Edasi järgneb montaaž, kus originaalfilm tuleb tõlketekstiga kokku sobitada. Tõlgitud teksti pealelugemisega tõlk ise ei tegele, seda teevad näitlejad.
Giid-tõlgid töötavad reisiettevõtetes ning nende ülesandeks on tutvustada huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi ning vahendada järel- või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust ja vestlust.
Viipekeeletõlkid vahendavad kuulmispuuetega inimeste (kurtide, pimekurtide, vaegkuuljate ja hiliskurdistunute) ja kuuljate suhtlemist. Nende töö omapära seisneb selles, et üheks töökeeleks on viipekeel.
Vandetõlgid on avalik-õigusliku ameti kandjad, kes võivad notari asemel notariaalselt kinnitada enda või mõne teise isiku tõlgitud dokumentide tõlkeid ja nende ärakirju. Vandetõlk kinnitab tõlke õigsust sisuliselt – erinevalt notarist, kes kinnitab tõlkija allkirja ega kontrolli tõlke sisu. Notar on eelnevalt kontrollinud tõlkija kompetentsust ning haridustaset, mis tagab ainult pädevate tõlkijate allkirja kinnitamise notari poolt. Vandetõlk võib osutada ka muid tõlketeenuseid.
keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg
Tõlkebüroos töötava tõlkija tööpäev möödub põhiliselt bürooruumides oma töölaua taga. Aegajalt tuleb tõlkeküsimustes kohtuda klientidega või konsulteerida teiste spetsialistidega.Tõlkebüroodes kasutatakse professionaalset varustust. Igapäevasteks töövahenditeks on arvuti ja tõlkimiseks vajalik tarkvara, Internet, sõnaraamatud. Töötatakse viiel päeval nädalas tavapäraselt 8 tundi päevas, kuid sageli tuleb ette ka kiireloomulisi tellimusi, mille täitmiseks tuleb lisaaega võtta õhtutundidest või puhkepäevadest.
Vabakutselised ilukirjanduse tõlkijad täidavad kirjastuste poolt neile esitatud tellimusi. Sageli leiavad aga tõlkijad ise mõne tõlkimist väärt teose ja pakuvad seda kirjastusele, kes siis nõustub seda välja andma või mitte. Kui kirjastusele on oma teeneid pakkuv tõlkija tundmatu, palutakse tal teha proovitöö, mille põhjal otsustatakse, kas hakatakse koostööd tegema või mitte. Tõlkijad määravad oma töörütmi ise, tähtis on kirjastusega kokkulepitud aegadest kinnipidamine. Tavaline on töötamine kodus, kuid tänapäeva tehnoloogia (arvuti, internet) võimaldab töötada praktiliselt igal pool. Kuna tõlkija töö nõuab laialdasi teadmisi mitmetest erinevatest eluvaldkondadest, tuleb tõlkijal palju lugeda ja raamatukogudes leiduvaid materjale läbi töötada. Vajadusel peavad tõlkijad konsulteerima vastava ala asjatundjatega; seega ei piisa ainult raamatute taga istumisest, tuleb ka ringi liikuda ja inimestega suhelda. Paljud tõlkijad leiavad, et töö sujub kõige paremini öisel ajal, kui on vaikne ja saab keskenduda, samas on ka tõlkijaid, kes armastavad töötada varahommikul.
Tõlkide töö on liikuvam, vaheldusrikkam ning nõuab aktiivset suhtlemist erinevate inimestega. Üritused, kus vajatakse tõlkijate abi, võivad toimuda väga erinevates kohtades ja sageli ka tavapärasest tööajast erineval ajal – seega tuleb nende töös ette pidevat reisimist ning töötamist õhtuti ja nädalavahetustel. Ka giid-tõlgi ja viipekeeletõlgi töö on liikuva iseloomuga. Lisaks õpingutel tõlgi kasutamisele vajavad kuulmispuudega inimesed tõlgi abi ka igapäevategemistes – nii tuleb viipekeeletõlgil oma klientidega käia näiteks arsti või notari juures, politseis või pensioniametis. Giid-tõlgi elukutse võimaldab tutvuda huviväärsustega ja viibida looduskaunites kohtades, kuid ka siin tuleb arvestada sellega, et tööaeg ei ole regulaarne ja aeg-ajalt tuleb kodust pikemat aega eemal viibida.
Tõlk-titreerija tööaeg on tema enda seada, tähtis on kinnipidamine kokkulepitud tähtaegadest. Kiireloomulised tööd nõuavad töötamist ka nädalavahetustel ning hilisõhtuti. Sageli juhtub ka seda, et montaažiaeg langeb väljapoole traditsioonilist tööaega. Olenevalt sellest, millisel kujul võõrkeelne tekst on, saab tõlk-titreerija oma tööd teha kodus või tuleb tal filmilindi vaatamiseks viibida teletoimetuse ruumides. Kirjalikku teksti on tavaliselt kergem tõlkida kui otse lindilt tulevat võõrkeelset kõnet. Paljud tõlk-titreerijad eelistavad tõlgitava teksti sisestada subtiitriprogrammi abil otse arvutisse, et seda sealt siis kohe filmilindile monteerida.
Vandetõlk töötab büroos ja tal on kindlad vastuvõtuajad ning tööpiirkond, mida ta peab teenindama. Klientidega suhtlemisel ja ametitoimingute tegemisel peab vandetõlgil olema tagatud ruumiline eraldatus, mis võimaldab kinnipidamist ametisaladuse hoidmise kohustusest. Vandetõlk peab Justiitsministeeriumile teatama oma ametitegevuse aadressi, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid, mis on avalikustatud Justiitsministeeriumi kodulehel – www.just.ee. Vandetõlgil on keelatud end ja oma tegevust reklaamida. Reklaamina ei käsitata teavet vandetõlgi nime, ametinimetuse, töö- ja hariduskäigu, vandetõlgi büroo töö- ja vastuvõtuaja, aadressi ning sidevahendite numbrite, vandetõlgi osutatavate tõlketeenuste liikide ning tõlketeenuste hindade kohta.
Tõlkijate ja tõlkide haridusliku taustana on kõige soovitavam filoloogiline kõrgharidus, siiski on ka teistelt aladelt tulnud väga tunnustatud tõlke ja tõlkijaid. Olulisem kui filoloogiline on üldkultuuriline haritus ja laialdased teadmised väga erinevatelt elualadelt. Lisaks heale keeleoskusele ja filoloogilistele teadmisele nõuab tõlkimine ka tõlkimiskogemust ja tõlketehnika valdamist, kiiret analüüsioskust, terminoloogia tundmist, treenitud mälu, keskendumisvõimet, head üldistusoskust.
Tõlkija peab tõlgitavat võõrkeelt valdama vabalt nii kõnes kui kirjas, soovituslik on veel ühe-kahe võõrkeele tundmine. Vaieldamatult on vajalik eesti keele perfektne valdamine ja laitmatu stiilitaju. Suureks abiks on hea kujutlusvõime, hea mälu, kannatlikkus, püsivus, suhtlemisoskus ja tehnilistest oskustest tekstitöötlusprogrammi tundmine. Kõrge professionaalse taseme säilitamiseks on soovitav osalemine tõlkijate seminaridel ja kollokviumitel, kus vahetatakse kogemusi ja arutletakse tõlkimise sõlmküsimuste ja probleemide üle.
Tõlgi töös on lisaks ühe või mitme võõrkeele suurepärase valdamisele ja väga heale eesti keele oskusele vajalikud hea suuline väljendusoskus, analüüsi- ja keskendumisvõime, kiire reageerimisoskus, intuitsioon, pingetaluvus, esinemisoskus ja -julgus. Kasuks tulevad ka head üldteadmised, lai silmaring ning pidev huvi maailmas toimuva vastu ja valmidus end pidevalt täiendada. Tõlk peab olema paindlik ja tundlik kultuuriliste erinevuste suhtes, suutma pidevalt ümber lülituda ühelt keelelt teisele.Ta peab tundma tõlgitava keele nüansse ja oskama aru saada ka vähemlevinud väljenditest. Kindlasti tuleb kasuks ka eelnev tõlketöö kogemus.
Tõlk-titreerija vajab oma töös nii filoloogiharidust kui ka tehnilisi teadmisi teletööst ja telesaadete monteerimisest. Vajalik on arvutioskus. Laialdased üldteadmised ja oskus lugeda ridade vahelt aitavad tõlk-titreerijal tõlgitava mõtet paremini edasi anda. Kuna teletöös on väga oluline tähtaegadest kinnipidamine, on tõlgile olulisteks iseloomuomadusteks korrektsus ja kohusetundlikkus.
Viipekeeletõlk peab töö spetsiifikaks tulenevalt oskama viipekeelt ning omama teadmisi kurtide ja kurtusega seonduvast, meditsiinist (kuulmise- ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia, inimese anatoomiast) ning tundma sotsiaalhoolekannet puudutavaid õigusakte. Viipekeeletõlgi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Viipekeeletõlk II, IV, V
Vandetõlgi ametinõudeid ja –tegevust reguleerivad vandetõlgi seadus ja vandetõlgi määrustik – www.riigiteataja.ee. Vandetõlgiks pürgija peab sooritama eksami, mille nõuded ja läbiviimise korra kinnitab justiitsminister. Eksamile lubatakse akadeemilise kõrgharidusega Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kelle kohta pole teada ühtki vandetõlgiks saamist takistavat asjaolu. Vandetõlki atesteeritakse üks kord viie aasta jooksul. Atesteerimine seisneb vandetõlgi ametioskuste kontrollimises. Justiitsminister nimetab eksami sooritanud isiku tema taotlusel ametisse ja väljastab ametitunnistuse. Enne seda peab taotleja andma justiitsministri ees ametivande. Ametitunnistusel märgitakse keeled, millesse või millest tõlkimise kohta eksam sooritati, eksami- ja atesteerimistulemused ning muud vajalikud andmed.
Nagu eelpool öeldud, on tõlkimisoskuse põhiliselt eeltingimuseks ülihea keeleoskus, samas on hulgaliselt kakskeelseid inimesi, kes valdavad mõlemat keelt perfektselt, kuid sellest hoolimata ei suuda adekvaatselt tõlkida. Seega on vaja annet, kuid hea juhendamise korral võib ka keskpäraste eeldustega inimesest saada hea tasemega tõlk või tõlkija. Eriti peab see paika suulise tõlke puhul. Suulist tõlget võrreldakse tihti spordi või muusikaga. Ka siin on vaja 1 % annet ja 99% tööd, sest pideva harjutamiseta ei saavutata ka suurepärase ande korral häid tulemusi.
Filoloogilist kõrgharidust saab omandada Tartu Ülikooli (TÜ) filosoofiateaduskonnas ja Tallinna Ülikooli (TLÜ) filoloogiateaduskonnas. Tõlketeooriat ja –praktikat sisaldavad nii eesti kui võõrfiloloogia erialade õppekavad.
Spetsiaalselt suulise ja kirjaliku tõlke eriala saab magistriõppekava alusel õppida TÜ filosoofiateaduskonna tõlkekeskuses. Programmi käigus omandatakse hulgaliselt tõlgi töö jaoks vajalikke oskusi – treenitakse järel- ja sünkroontõlget, harjutatakse avalikku esinemest, täiendatakse keeleoskust, saadakse ülevaade majanduse ja juura põhialustest. Tõlgiks õppima on oodatud filoloogid, politoloogid, majandusteadlased, ajaloolased, juristid ja teised.
Nii suulise kui kirjaliku tõlke eriala saab 2-aastases magistriõppes omandada ka TLÜ filoloogiateaduskonna tõlkekoolituskeskuses. Nõutav haridustase on bakalaureusekraad mistahes erialal ja kõrgtasemel võõrkeeleoskus. Meediatööst huvitatud võivad TLÜ filoloogiateaduskonnas õppida ka ajakirjanik-tõlkija eriala. Õppima asumiseks on vajalik bakalaureuse kraad või sellele vastav kvalifikatsioon, mitteerialase kõrghariduse korral on soovitav, et kandidaat oleks läbinud tõlkija, toimetaja või ajakirjanduse kõrvalaine koolituse, omaks praktilise töö kogemus tõlkijana, ajakirjanikuna vms erialaga tihedalt seotud alal. Õppekava läbinu võib asuda tööle erinevate meediakanalite toimetustesse ajakirjanikena, tõlkijatena, ajakirjanik-tõlkijana.
Erakõrgkoolides saab tõlgitööks vajaliku ettevalmistuse omandada Euroülikoolis tõlk/tõlkija, filoloogi erialal bakalaureuse- ja magistriõppes ning Estonian Business Schoolis võõrkeelte ja ärikorralduse erialal bakalaureuseõppes. Õpe on tasuline.
Erialast täienduskoolitust korraldavadTartu Ülikool, Tallinna Ülikool,Eesti Tõlkebüroode Liit, Tõlkide ja Tõlkijate Liit, Viipekeeletõlkide Ühing ja keeltekoolid.
Tõlgid ja tõlkijad töötavad tõlkebüroodes, ajalehte toimetustes, televisioonis, reisifirmades, riigiasutustes (näiteks Riigikogu kantselei, Justiitsministeerium, Patendiamet jmt), Euroopa Liidu institutsioonides ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, samuti suuremates asutustes ja ettevõtetes, kus vajatakse pidevalt professionaalsete tõlkide ja tõlkijate abi. Viipekeeletõlgid võivad tööd leida vastavates tõlkekeskustes, meelepuudega laste koolides, kurtide ühingutes jm. Paljud tõlgid ja tõlkijad tegutsevad ka FIE-dena. Vandetõlkidel on alati oma äriühing, st nad peavad olema registreeritud äriregistris vandetõlgiks. Samas võivad nad teha koostööd tõlkebüroodega lepingu alusel või FIE-na.
Eestis on ligi 40 firmat, kelle põhitegevuseks on tõlketeenuste pakkumine, neist umbes 60% tõlkeagentuurid, kes vahendavad oma klientidele erinevate vabakutseliste tõlkijate tööd. Otseselt tõlketeenuse osutamisega tegelevad tõlkebürood, võimaldades kohapeal tööd tõlkijatele. Tõlkebüroosid, kus töötavad põhikohaga tõlkijad, on 15 ringis.
Eesti Tõlkebüroode Liidu hinnangul on tõlkide ja tõlkijate arv 4-5 tuhande ringis.
Hea ettevalmistuse ja kogemustega tõlkespetsialiste vajatakse alati. Eriti hinnatud on suulise tõlgi ettevalmistuse ja kogemusega spetsialistid, keda on tunduvalt vähem kui kirjalike tekstide tõlkijaid.
Tõlgi ja tõlkija elukutse staatus Eestis on tänu Euroopa Liiguga liitumisele oluliselt muutunud. Selleks, et eesti keel seisaks võrdsena teiste Euroopa Liidu ametlike keelte kõrval, vajatakse tõelisi professionaale, kes spetsialiseeruksid kas suulisele või kirjalikule tõlkimisele. Euroopa Liidu institutsioonide heaks töötavatelt tõlkidelt ja tõlkijatelt nõutakse väga kõrget professionaalsust. Euroopas on hea tõlgi prestiiž võrreldav arsti või advokaadi omaga, samuti palk.
LÄHEDASED AMETID
Tõlgid ja tõlkijad kasutavad oma töös oskusi, mida vajavad ka lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis ja keeltekoolides töötavad keeleõpetajad. Tõlk-giidi tegevus on lähedane reisisaatja ja giidi tööga – ka nemad saadavad inimesi reisidel ja vaatamisväärsustega tutvumisel. Tõlkija töö sarnaneb toimetaja, ajakirjaniku ja kirjaniku tööga selle poolest, et ta vahendab infot ja ideid kirjalikult ning valmistab tekste ette trükisõnas avaldamiseks.
Enamus tõlkijaid ja tõlke töötab tükitöö alusel (lk, tund jne), vähestel on kehtestatud kuupalk. Kuus teenitud honorari suurus sõltub tõlkija kogemusest, operatiivsusest, kiirusest, temaatikast, tehtud tööde mahust ning vastavalt temaga kokkulepitud tükitöö maksumusest.
Tõlkide ja tõlkijate tasud on erinevad vastavalt kogemusele, erialale ning pädevusele. Eesti turusituatsioon ei anna võimalust väga suurte vahemike tekkimiseks. Siiski saavad kogemustega ning hea keelevaistuga tõlkijad 20-50% kõrgemat tasu kui algajad. Tasu määramisel on ka oluline tõlkija temaatika – väga spetsiifiliste keelesuundade ning teemade puhul on tasu kõrgem.
Sissetulek sõltub paljudest eelpool nimetatud teguritest (temaatika, jõudlus, kogemus jne). Kui temaatika on üldisem (juriidika, meditsiin jne) ning kogemus ja jõudlus suur, siis on võimalik teenida vahemikus 15000-35000 krooni. Kitsama spetsiifika (näit veterinaaria, loodusteadus, usuteemalised tekstid jne) ning kohakaasluse alusel (põhitöökoht on mujal) võib tasu kuu lõikes olla 1000-10000 krooni.
Tavapäraselt on tõlkija ja tõlgi töö täiesti erinev – tõlkija arvestuse aluseks on lehekülg (vahel harva ka tund) ning tõlgil tund. Sellest lähtudes on ühe ühiku hind ka erinev. Kuna kirjalikke tõlkeid on turul ~ 80 % tõlketööde üldmahust, siis on tõlkijate töötasu kuude lõikes ühtlasem (tööd saab teha kogu aeg, kuna tellimusi on palju). Tõlkide töögraafik on ebastabiilsem, kuna suulist tõlget vajatakse vähem, kuid tänu sellele on tasu ühe ühiku eest kõrgem.
Vandetõlgi teenuse hinnakiri on reguleeritud vandetõlgi seadusega. Raamatupidamise ja maksustamise alal käsitatakse vandetõlki füüsilisest isikust ettevõtjana.
TÄIENDAV INFO
Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit ühendab professionaalseid tõlke ja tõlkijaid. Liidu tegevuse eesmärkideks on edendada tõlketegevust Eestis, aidata kaasa tõlke kvaliteedi parandamisele, arendada tõlkide ja tõlkijate koostööd nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil, kaitsta oma liikmete kutsehuvisid ning korraldada täienduskoolitust tõlkide ja tõlkijate professionaalsuse tõstmiseks. Ühtekokku on liidu liikmetel tänasel päeval välja pakkuda üle 20 töökeele.
Postiaadress: Postkast 354, 10503 Tallinn
Telefonid:6311667, 6307358
E-post: info@ettl.ee,
www.ettl.ee
Eesti Tõlkebüroode Liit ühendab tõlketeenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Liidu tegevuse eesmärk on korrastada Eesti tõlketurgu. 2007.a. kuulus ühendusse 7 ettevõtet: A&A Lingua OÜ, Dussan OÜ, Eurologos-Tallinn (Galandrex tõlkebüroo), Interlex OÜ, Luisa Tõlkebüroo OÜ ja Tehnilise Tõlke Keskus OÜ, Wiedemanni Tõlkebüroo OÜ ja kaks kaasliiget – Avatar OÜ ja Tiido & Tammi Keeleagentuur OÜ.
Postiaadress: Pärnu mnt 23, 10141 Tallinn
E-post: etbl@etbl.ee
www.etbl.ee
Eesti Õigustõlke Keskus on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus, mille ülesandeks on õiguskeele arendamine. Keskus korraldab õiguskeelehooldust, ühtlustab õigusaktide eelnõude keelekasutust ja süstematiseerib õigustermineid. Samuti tõlgib Justiitsministeerium Eesti õigusakte inglise keelde ja Riigi Teatajas avaldamisele kuuluvaid välislepinguid inglise keelest eesti keelde, toimetab keeleliselt tõlkeid ja korraldab Eesti õigusaktide tõlkimist vene keelde.
Kutseala hõive
TÕLGID, TÕLKIJAD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Keeleteadlased, tõlkijad, tõlgid (ISCO 2444)* |
961 |
KOKKU |
961 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpakkumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Keeleteadlased, tõlkijad, tõlgid (ISCO 2444) |
221 |
226 |
211 |
2005 |
Keeleteadlased, tõlkijad, tõlgid (ISCO 2444) |
6 |
212 |
194 |
2006 |
Keeleteadlased, tõlkijad, tõlgid (ISCO 2444) |
63 |
162 |
119 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side, sh giid-tõlkide tegevus |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, sh teadustegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas ning tõlkimine |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
| |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
| |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
| |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
| |
Töötlev tööstus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
| |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
| |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
| |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
| |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
| |
Veondus, laondus ja side, sh giid-tõlkide tegevus |
6 006 |
6 338 |
6605 |
| |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
| |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus, sh teadustegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas ning tõlkimine |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
| |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
| |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
| |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
| |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
| |
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | ||||
|
|
|
|
|
|
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 467 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
10 322 |
11 549 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
Tegevusala |
2004 |
2005 |
2006 |
Kinnisvara, rentimine ja äritegevus, sh teadustegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas ning tõlkimine |
9 332 |
9 724 |
11 433 |
Veondus, laondus, side, sh giid-tõlkide tegevus |
8 048 |
8 859 |
10 126 |
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side, sh giid-tõlkide tegevus |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, sh teadustegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas ning tõlkimine |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)
Statistikaameti andmed
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |