Tekstiilitööline ja kuduja
Kool.ee-haridusportaal :: Tekstiilitööline ja kuduja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTekstiilitööline ja kuduja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Tekstiilitööline ja kuduja
OLULISED MOMENDID
-
Rõiva- ja tekstiilitööstuses toodetakse väga mitmekesist toodangut puuvillakangastest, rõivaste ja jalatsiteni.
-
Rõiva- ja tekstiilitööstuses kokku töötas 2006. aastal üle 19 000 inimese, neist tekstiilitööstuses ligikaudu 11 000 inimest.
-
Suurimad tekstiilitootjad on Kreenholm Narvas ja Herdmans Eesti Pärnus.
-
Kõik Eesti suuremad tekstiilitootmise ettevõtted kuuluvad väliskapitalile.
-
Tekstiilitööstus areneb ja kasvab mõõdukas tempos.
Tekstiilitööstus hõlmab tekstiilkiudude ettevalmistamist, lõnga, riide, trikookanga ja tekstiiltoodete (v.a. rõivad) tootmist ning viimistlemist. Sellel alal töötavad oskustöölised valmistavad ette looduslikke kiudusid, niite ja lõngu ning valmistavad materjale (kangaid) kudumise, silmuskudumise vm. tehnikas,ning muid tekstiilist ja karusnahast tooteid.
Tekstiiliseadmete operaatorid töötavad tekstiilitööstuse ettevõtetes, teenindades tekstiiliseadmeid ketruse, kudumise, laustekstiili valmistamise, viimistlemise või muus tekstiilitootmise valdkonnas. Tekstiiliseadmete operaatori kutse sisaldab erinevaid tekstiilitöötlemise erialasid, mis sõltuvad tootmisvaldkonnast, töödeldavast toorainest ja tehnoloogilise protsessi seadmetest.
Kiudude ettevalmistajad valmistavad villa, puuvilla, lina, džuuti, kanepit ja teisi looduslikke kiudusid ketramiseks ja poolimiseks ette käsitsi või mõningase masina abiga. Nende tööülesanneteks on looduslike kiudude sorteerimine ja liigitamine, villa pesemine, värvimine, kuivatamine, karboneerimine,kloppimine, hunditamine, karustamine. Kiudude ettevalmistaja tegeleb katekstiilikiudude puhastamisega ja kobestamisega. Kiudude segust valmistatakse heide kraasimise või kammimise teel.
Kangrud, kudujad ja nendega sarnased oskustöölised ketravad ja poolivad lõnga käsitsi, koovad riiet mehaanilistel telgedel, valmistavad vaipu sõlmtehnikat kasutades, koovad silmuskoetooteid või täidavad lihtsaid tootmisülesandeid käsitsi või käsimasinatega.
Nende tööülesanneteks on:
-
lõnga ketramine ja poolimine;
-
lõimelõngade käärimine lõimeks käsitsi;
-
liht- või reljeefsete kangaste, deko-ratiivriide, pitside, vaipade või teiste toodete kudumine mehaanilistel telgedel;
-
sõlmtehnikas vaipade valmistamine;
-
rõivaste või teiste silmkoetoodetee kudu-mine käsimasinatel;
-
heegeldamine või äärepitsi valmistamine käsitsi;
-
võrkude kudumine käsitsi.
Ettevalmistus-, ketrus- ja poolimismasinate operaatorid teenindavad masinaid, mis teostavad kiudude ettevalmistust, ketravad, kordistavad, korrutavad ja poolivad lõnga ja niiti. Operaatorid teenindavad ja juhivad masinaid, mis puhastavad ja kobestavad tekstiilikiudusid, moodustavad neist lindid, kammivad neid, moodustades lindi esimese lindi ühendusmasina jaoks, ühendavad lindid villakpoomiks või villakpoomid lindipoomiks. Sealt edasi juhitakse masinaid, mis valmistavad kammlindist ette eelkedruse. Järgnevalt teenindatakse masinaid, mis ketravadlõnga ja niiti eelketrusest, poolivad need kokku poolidele ning korrutavad lõngad ja niidid kokku üheks jämedamaks ja tugevamaks niidiks.
Riide- ja silmuskudumismasinate operaatorid teenindavad riide- ja silmuskudumismasinaid jms. seadmeid, mida kasutatakse materjalide ja toodete valmistamiseks. Tööülesannetesse kuulub lameda või figuraalse kanga, dekoratiivkangaste, pitsi, vaipade, rõiva- ja sukatoodete ning teiste kangaste või toodete valmistamiseks kasutatavate masinate teenindamine ja juhtimine.
Pleegitus-, värvimis- ja keemilise puhastuse masinate operaatoridjuhivad masinaid, mis pleegitavad, värvivad, pesevad ja muul viisil töötlevad kiudusid, lõnga või kangaid või puhastavad keemiliselt tekstiilist, karusnahast ja nahast tooteid. Tööülesannetesse kuulub masinate teenindamine ja juhtimine, mis:
-
töötlevad tekstiilitooteid tagamaks nende värvuse heledust või andmaks neile teatud värvust;
-
pesevad või keemiliselt puhastavad tekstiilist, karusnahast või nahast tooteid, et eemaldada neilt mustus, määrdumised, üleliigsed kemikaalid või vaigud;
-
tagavad riide kokkumineku või tugevdavad kangast kiudude sisestamisega;
-
immutavad tekstiile kemikaalidega, muutmaks neid veepidavaks;
-
töötlevad siidi, andmaks talle mahulisust ja suuremat joontihedust;
-
pressivad, venitavad või läigestavad või annavad mingi muu lõppviimistluse tekstiilile.
TÖÖTINGIMUSED
keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg
Tekstiilivaldkonna töötajate töökeskkond peab olema hästi valgustatud ning turvaline.Samas võib töökeskkonnas olla müra, tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ning aure, mis tundlikel inimestel võivad põhjustada allergiat. Võib tekkida ka olukordi, mil on vajalik kasutada töö juures tolmu kinnipidavat respiraatorit. Tekstiilitolm võib põhjustada kutsekahjustuste kujunemist – kroonilist bronhiiti ja kopsupõletikku. Allergilised haigused on näiteks allergiline nohu, spastiline bronhiit ja kopsuastma.
Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal (staatiline tööasend) ja korduvad monotoonsed tööliigutused. Need asjaolud võivad põhjustada käte ja õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist.
Tööprotsessiga ja seadmetega seotud järgmised ohud: traumaohud masinatööl, elektriohud elektrienergial töötavatel masinatel jm. Töö eeldab üheaegselt mitme tekstiiliseadme teenindamist. Oluline hea nägemine ning värvide ja toonide eristamise võime, näiteks peab lõime otsalõppemise korral seda jätkama ning seejuures tuleb olla väga tähelepanelik, et mitte panna vale lõim jooksma.
Põhilisteks töövahenditeks on erinevad tekstiiliseadmed (kudumisteljed, -masinad, pleegitus- ja värvimismasinad jms) ning abimaterjalid (niidid, lõngad jms). Tekstiilitööstuse tehnoloogia kiire areng ning tootmises kasutatavad kaasaegsed ja pidevalt täiustuvad seadmed eeldavad operaatorilt õpivõimet ja tahet areneda.
Tekstiilitööliste graafik lähtub töö- ja puhkeaja seadusest ning seonduvatest õigusaktidest. Üldjuhul töötavad nad vahetusteta 8-tunnise tööpäevaga. Sõltuvalt tekstiilitööstusettevõttest võivad tekstiilitöölised töötada ka kahes vahetuses.
Tekstiilitöölised peavad oskama kasutada oma tööks vajalikke seadmeid, masinaid ning materjale. Nad peavad valdama tekstiilikiudude esmatöötlust ning tundma nende omadusi.
Samuti eeldab kutsetöö tekstiilitootmise ajaloo, tehnoloogiate, kutsealase terminoloogia jatekstiilimaterjalide liikide tundmist ning tehnilise dokumentatsiooni lugemise oskust.
Põhioskuste kõrval peab töötajaomama ka algteadmisi majandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte ning töökeskkonna ohutust. Nõutav on riigikeeles algtasemel suhtlemisoskus.
Kutsetöö eeldab keskendumisvõimet, hoolikust, täpsust, tähelepanelikkust, kannatlikkust, iseseisvust ja meeskonnatöö oskust, vastutusvõimet. Töötaja peab suutma kohaneda kiirete tööperioodidega ning vahelduvate tööoperatsioonidega. Oluline on liigutuste kiirus, täpsus ja koordinatsioon ning sõrmede osavus.
Vajalik on hea füüsiline vorm ning vastupidavus intensiivseks, samuti sundasendis töötamiseks ning normaalneluude-lihasaparaadi (selgroog, jalad, käsivarred, käed, sõrmed) koormuse taluvus. Kohati tuleb töötada üheaegselt mõlema käega – seega on oluline koordinatsioonihäirete puudumine kätel. Nägemisteravus (ka prillidega korrigeeritud) peab olema täpne nii lühi- kui ka kaugnägemise osas. Ka värvinägemine peab olema puudusteta.
Tekstiiliseadmete operaatori kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis tekstiiliseadmete operaator I, II.
HARIDUS JA VÄLJAÕPE
Eestis ei ole konkreetset õppeasutust, kus saab omandada tekstiilitöölise ja kuduja kutsehariduse. Enamjaolt koolitavad firmad oma töötajad ise välja. Kohapealne väljaõpe ettevõttes kestab enamjaolt kaks kuni kuus kuud.
Kõige tulemuslikumaks hindavad tekstiili- ja rõivasektori firmad ettevõttesisest koolitust, mida on ka kõige rohkem kasutatud. Järgmisena enam-vähem võrdselt tulemuslikuks hinnatakse avalik-õiguslikke koolide, erakoolitajate ja ka partnerite ning tarnijate täienduskoolitusi.
Koolinoortele, kes soovivad tulevikus asuda tööle tekstiilitööstuses, tuleks üldhariduskooli õppeainetest pöörata tähelepanu käsitööle, kunstiõpetusele ja teistele ilumeelt ning käelist osavust arendavatele tegevustele.
Rõiva- ja tekstiilitööstuses kokku töötas 2006. aastal üle 19 000 inimese, neist tekstiilitööstuses ligikaudu 11 000 inimest. Neist valdav osa töötab rohkem kui 20 töötajaga firmades, mida oli 2006. aastal 180 ringis. Töötajate arv on viimase seitsme aasta jooksul kasvanud 25%.
Eesti tekstiilitööstus on välisturule suunatud tööstusharu. Viimase kümne aasta jooksul on tööstusharu toodangu müük suurenenud neli korda. Samuti on suurenenud ekspordi osakaal müügis, mis 2005. aastal küündis 86%ni.
Suuremad tekstiilitööstuse ettevõtted on ühtlaselt jaotunud üle Eesti. Suuremad kodutekstiile tootvad ettevõtted AS Wendre ja AS Toom Tekstiil asuvad vastavalt Pärnu- ja Viljandimaal, tehnilisi tekstiile tootvad OÜ Pärnu Linavabrik ja AS Mistra-Autex vastavalt Pärnu- ja Harjumaal, Kreenholmi Valduse AS ja mitmed teised Ida-Virumaal.
Tulevikus on oodata tekstiilitööstuse müügi mõõdukat kasvu. Järjest efektiivsemate tootmistehnoloogiate juurutamisest tulenevalt suureneb pidevalt tootlikkus. Seetõttu muutub ka tekstiilitööstuse tööjõu struktuur. Müügi mõõdukas kasv ja tootlikkuse suurenemine ei luba prognoosida kiiret töötajate arvu kasvu, pikemas perspektiivis on oodata selle vähenemist. 2006. aasta keskel oli tekstiilitööstuse ettevõtetel Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse kohaselt tellimusi tavapärasest enam.
LÄHEDASED AMETID
Tekstiilitöölisele, kudujale lähedased ametid on õmbleja, käsitöömeister.
PALK JA MUUD SOODUSTUSED
Ettevõtjad tasustavad töötajaid eelkõige tükitöö alusel. Levinud on ka süsteem “põhipalk + tulemuspalk”. Keskmine brutopalk tõusis 2006. a. I poolaastal 13%, palgakasvu toetas tootlikkuse suurenemine tööstusharus. Keskmine brutokuupalk oli 2006. a. tekstiilitööstuses vahemikus 5800 – 6800 krooni, aasta keskmine palk orienteeruvalt 6374 krooni. Keskmine palga tõus rõiva- ja tekstiilitööstuses on töötleva tööstuse keskmistest madalam.
Rõiva- ja tekstiilitööstuses on kõige levinumaks palgalisaks ületunnitööst saadud tasu. Lisaboonusteks on ettevõtete poolt korraldatavad üritused ja koolitused.
TÄIENDAV INFO
Rõiva- ja tekstiilitööstuse valdkonnas on kutsekvalifikatsioone omistav organ Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit (ERTL).
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit
Tartu mnt 63, Tallinn
Tel:611 5567
E-post: info@textile.ee
www.textile.ee
Kutseala hõive
Tekstiilitöölised, kudujad
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Tekstiilkiu ettevalmistajad (ISCO 7431) * |
40 |
Kangrud, kudujad jms töölised (ISCO 7432) |
1 570 |
Ettevalmistus-, ketrus- ja poolimisoperaatorid (ISCO 8261) |
723 |
Riide- ja silmkudumismasinate operaatorid (ISCO 8262) |
430 |
Pleegitus-, värvimisoperaatorid (ISCO 8264) |
729 |
KOKKU |
3 492 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Tekstiilkiu ettevalmistajad (ISCO 7431) Kangrud, kudujad jms töölised (ISCO 7432) Ettevalmistus-, ketrus- ja poolimisoperaatorid (ISCO 8261) Riide- ja silmkudumismasinate operaatorid (ISCO 8262) Pleegitus-, värvimisoperaatorid (ISCO 8264) |
4 75 2
|
39 321 40
|
95 702 117
|
2005 |
Tekstiilkiu ettevalmistajad (ISCO 7431) Kangrud, kudujad jms töölised (ISCO 7432) Ettevalmistus-, ketrus- ja poolimisoperaatorid (ISCO 8261) Riide- ja silmkudumismasinate operaatorid (ISCO 8262) Pleegitus-, värvimisoperaatorid (ISCO 8264) |
21 125 21
|
25 361 51
|
74 774 128
|
2006 |
Tekstiilkiu ettevalmistajad (ISCO 7431) Kangrud, kudujad jms töölised (ISCO 7432) Ettevalmistus-, ketrus- ja poolimisoperaatorid (ISCO 8261) Riide- ja silmkudumismasinate operaatorid (ISCO 8262) Pleegitus-, värvimisoperaatorid (ISCO 8264) |
37 88 37
|
19 303 27
|
60 665 87
|
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh tekstiilitööstus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus, sh tekstiilitööstus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
PALGASTATISTIKA
2006. aasta IV kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (69,3%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (4,7%).
Hüppeline palgatõus kalapüügis oli tingitud tegevusala madalast palgatasemest 2005. aastal ning oma mõju avaldas ka kalapüügile iseloomulik sesoonsus.
Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.
Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutokuupalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
2006. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 13 746 krooni ja tunnis 88,23 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 17,2% ja tunnis 18,2%.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni) | |||
|
2004 |
2005 |
2006 |
Töötlev tööstus |
6 956 |
7 955 |
9 595 |
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus, sh tekstiilitööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus, sh tekstiilitööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
*Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |