et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Tekstiilitööline ja kuduja

Kool.ee-haridusportaal :: Tekstiilitööline ja kuduja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTekstiilitööline ja kuduja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Tekstiilitööline ja kuduja 

OLULISED MOMENDID

  • Rõiva- ja tekstiilitööstuses toodetakse väga mitmekesist toodangut puuvillakangastest, rõivaste ja jalatsiteni.
  • Rõiva- ja tekstiilitööstuses kokku töötas 2006. aastal üle 19 000 inimese, neist tekstiilitööstuses ligikaudu 11 000 inimest.
  • Suurimad tekstiilitootjad on Kreenholm Narvas ja Herdmans Eesti Pärnus.
  • Kõik Eesti suuremad tekstiilitootmise ettevõtted kuuluvad väliskapitalile.
  • Tekstiilitööstus areneb ja kasvab mõõdukas tempos.

TÖÖ ISELOOM

Tekstiilitööstus hõlmab tekstiilkiudude ettevalmistamist, lõnga, riide, trikookanga ja tekstiil­toodete (v.a. rõivad) tootmist ning viimistlemist. Sellel alal töötavad oskustöölised valmistavad ette looduslikke kiudusid, niite ja lõngu ning valmistavad materjale (kangaid) kudumise, silmuskudumise vm. tehnikas,ning muid tekstiilist ja karusnahast tooteid.

Tekstiiliseadmete operaatorid töötavad tekstiilitööstuse ettevõtetes, teenindades tekstiili­seadmeid ketruse, kudumise, laustekstiili valmistamise, viimistlemise või muus tekstiili­tootmise valdkonnas. Tekstiiliseadmete operaatori kutse sisaldab erinevaid tekstiilitöötlemise erialasid, mis sõltuvad tootmisvaldkonnast, töödeldavast toorainest ja tehnoloogilise protsessi seadmetest.

Kiudude ettevalmistajad valmistavad villa, puuvilla, lina, džuuti, kanepit ja teisi looduslikke kiudusid ketramiseks ja poolimiseks ette käsitsi või mõningase masina abiga. Nende tööülesanneteks on looduslike kiudude sorteerimine ja liigitamine, villa pesemine, värvimine, kuivatamine, karboneerimine,kloppimine, hunditamine, karustamine. Kiudude ettevalmistaja tegeleb katekstiilikiudude puhastamisega ja kobestamisega. Kiudude segust valmistatakse heide kraasimise või kammimise teel.

Kangrud, kudujad ja nendega sarnased oskustöölised ketravad ja poolivad lõnga käsitsi, koovad riiet mehaanilistel telgedel, valmistavad vaipu sõlmtehnikat kasutades, koovad silmus­koetooteid või täidavad lihtsaid tootmisülesandeid käsitsi või käsimasinatega.

Nende tööülesanneteks on:

  • lõnga ketramine ja poolimine;
  • lõimelõngade käärimine lõimeks käsitsi;
  • liht- või reljeefsete kangaste, deko-ratiivriide, pitside, vaipade või teiste toodete kudumine mehaanilistel telgedel;
  • sõlmtehnikas vaipade valmistamine;
  • rõivaste või teiste silmkoetoodetee kudu-mine käsimasinatel;
  • heegeldamine või äärepitsi valmistamine käsitsi;
  • võrkude kudumine käsitsi.

Ettevalmistus-, ketrus- ja poolimismasinate operaatorid teenindavad masinaid, mis teostavad kiudude ettevalmistust, ketravad, kordistavad, korrutavad ja poolivad lõnga ja niiti. Operaatorid teenindavad ja juhivad masinaid, mis puhastavad ja kobestavad tekstiilikiudusid, moodustavad neist lindid, kammivad neid, moodustades lindi esimese lindi ühendusmasina jaoks, ühendavad lindid villakpoomiks või villakpoomid lindipoomiks. Sealt edasi juhitakse masinaid, mis valmistavad kammlindist ette eelkedruse. Järgnevalt teenindatakse masinaid, mis ketravadlõnga ja niiti eelketrusest, poolivad need kokku poolidele ning korrutavad lõngad ja niidid kokku üheks jämedamaks ja tugevamaks niidiks.

Riide- ja silmuskudumismasinate operaatorid teenindavad riide- ja silmuskudumismasinaid jms. seadmeid, mida kasutatakse materjalide ja toodete valmistamiseks. Tööülesannetesse kuulub lameda või figuraalse kanga, dekoratiivkangaste, pitsi, vaipade, rõiva- ja sukatoodete ning teiste kangaste või toodete valmistamiseks kasutatavate masinate teenindamine ja juhtimine.

Pleegitus-, värvimis- ja keemilise puhastuse masinate operaatoridjuhivad masinaid, mis pleegitavad, värvivad, pesevad ja muul viisil töötlevad kiudusid, lõnga või kangaid või puhastavad keemiliselt tekstiilist, karusnahast ja nahast tooteid. Tööülesannetesse kuulub masinate teenindamine ja juhtimine, mis:

  • töötlevad tekstiilitooteid tagamaks nende värvuse heledust või andmaks neile teatud värvust;
  • pesevad või keemiliselt puhastavad tekstiilist, karusnahast või nahast tooteid, et eemaldada neilt mustus, määrdumised, üleliigsed kemikaalid või vaigud;
  • tagavad riide kokkumineku või tugevdavad kangast kiudude sisestamisega;
  • immutavad tekstiile kemikaalidega, muutmaks neid veepidavaks;
  • töötlevad siidi, andmaks talle mahulisust ja suuremat joontihedust;
  • pressivad, venitavad või läigestavad või annavad mingi muu lõppviimistluse tekstiilile.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Tekstiilivaldkonna töötajate töökeskkond peab olema hästi valgustatud ning turvaline.Samas võib töökeskkonnas olla müra, tekstiilitolmu ja viimistlus­protsessis tekkinud kuumust ning aure, mis tundlikel inimestel võivad põhjustada allergiat. Võib tekkida ka olukordi, mil on vajalik kasutada töö juures tolmu kinnipidavat respiraatorit. Tekstiilitolm võib põhjustada kutsekahjustuste kujunemist – kroonilist bronhiiti ja kopsu­põletikku. Allergilised haigused on näiteks allergiline nohu, spastiline bronhiit ja kopsu­astma.

Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal (staatiline tööasend) ja korduvad monotoonsed tööliigutused. Need asjaolud võivad põhjustada käte ja õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist.

Tööprotsessiga ja seadmetega seotud järgmised ohud: traumaohud masinatööl, elektriohud elektrienergial töötavatel masinatel jm. Töö eeldab üheaegselt mitme tekstiiliseadme teenindamist. Oluline hea nägemine ning värvide ja toonide eristamise võime, näiteks peab lõime otsalõppemise korral seda jätkama ning seejuures tuleb olla väga tähelepanelik, et mitte panna vale lõim jooksma.

Põhilisteks töövahenditeks on erinevad tekstiiliseadmed (kudumisteljed, -masinad, pleegitus- ja värvimismasinad jms) ning abimaterjalid (niidid, lõngad jms). Tekstiilitööstuse tehnoloogia kiire areng ning tootmises kasutatavad kaasaegsed ja pidevalt täiustuvad seadmed eeldavad operaatorilt õpivõimet ja tahet areneda.

Tekstiilitööliste graafik lähtub töö- ja puhkeaja seadusest ning seonduvatest õigusaktidest. Üldjuhul töötavad nad vahetusteta 8-tunnise tööpäevaga. Sõltuvalt tekstiilitööstusettevõttest võivad tekstiilitöölised töötada ka kahes vahetuses.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Tekstiilitöölised peavad oskama kasutada oma tööks vajalikke seadmeid, masinaid ning materjale. Nad peavad valdama tekstiilikiudude esmatöötlust ning tundma nende omadusi.

Samuti eeldab kutsetöö tekstiilitootmise ajaloo, tehnoloogiate, kutsealase terminoloogia jatekstiili­materjalide liikide tundmist ning tehnilise dokumentatsiooni lugemise oskust.

Põhioskuste kõrval peab töötajaomama ka algteadmisi majandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte ning töökeskkonna ohutust. Nõutav on riigikeeles algtasemel suhtlemisoskus.

Kutsetöö eeldab keskendumisvõimet, hoolikust, täpsust, tähelepanelikkust, kannatlikkust, iseseisvust ja meeskonnatöö oskust, vastutusvõimet. Töötaja peab suutma kohaneda kiirete töö­perioodidega ning vahelduvate tööoperatsioonidega. Oluline on liigutuste kiirus, täpsus ja koordinatsioon ning sõrmede osavus.

Vajalik on hea füüsiline vorm ning vastupidavus intensiivseks, samuti sundasendis töötamiseks ning normaalneluude-lihasaparaadi (selgroog, jalad, käsivarred, käed, sõrmed) koormuse taluvus. Kohati tuleb töötada üheaegselt mõlema käega – seega on oluline koordinatsiooni­häirete puudumine kätel. Nägemisteravus (ka prillidega korrigeeritud) peab olema täpne nii lühi- kui ka kaugnägemise osas. Ka värvinägemine peab olema puudusteta.

Tekstiiliseadmete operaatori kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis tekstiiliseadmete operaator I, II.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Eestis ei ole konkreetset õppeasutust, kus saab omandada tekstiilitöölise ja kuduja kutsehariduse. Enamjaolt koolitavad firmad oma töötajad ise välja. Kohapealne väljaõpe ettevõttes kestab enamjaolt kaks kuni kuus kuud.

Kõige tulemuslikumaks hindavad tekstiili- ja rõivasektori firmad ettevõttesisest koolitust, mida on ka kõige rohkem kasutatud. Järgmisena enam-vähem võrdselt tulemuslikuks hinnatakse avalik-õiguslikke koolide, erakoolitajate ja ka partnerite ning tarnijate täienduskoolitusi.

Koolinoortele, kes soovivad tulevikus asuda tööle tekstiilitööstuses, tuleks üldhariduskooli õppeainetest pöörata tähelepanu käsitööle, kunstiõpetusele ja teistele ilumeelt ning käelist osavust arendavatele tegevustele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Rõiva- ja tekstiilitööstuses kokku töötas 2006. aastal üle 19 000 inimese, neist tekstiilitööstuses ligikaudu 11 000 inimest. Neist valdav osa töötab rohkem kui 20 töötajaga firmades, mida oli 2006. aastal 180 ringis. Töötajate arv on viimase seitsme aasta jooksul kasvanud 25%.

Eesti tekstiilitööstus on välisturule suunatud tööstusharu. Viimase kümne aasta jooksul on tööstus­haru toodangu müük suurenenud neli korda. Samuti on suurenenud ekspordi osakaal müügis, mis 2005. aastal küündis 86%ni.

Suuremad tekstiilitööstuse ettevõtted on ühtlaselt jaotunud üle Eesti. Suuremad kodutekstiile tootvad ettevõtted AS Wendre ja AS Toom Tekstiil asuvad vastavalt Pärnu- ja Viljandimaal, tehnilisi tekstiile tootvad OÜ Pärnu Linavabrik ja AS Mistra-Autex vastavalt Pärnu- ja Harjumaal, Kreenholmi Valduse AS ja mitmed teised Ida-Virumaal.

Tulevikus on oodata tekstiilitööstuse müügi mõõdukat kasvu. Järjest efektiivsemate tootmis­tehnoloogiate juurutamisest tulenevalt suureneb pidevalt tootlikkus. Seetõttu muutub ka tekstiilitööstuse tööjõu struktuur. Müügi mõõdukas kasv ja tootlikkuse suurenemine ei luba prognoosida kiiret töötajate arvu kasvu, pikemas perspektiivis on oodata selle vähenemist. 2006. aasta keskel oli tekstiilitööstuse ettevõtetel Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse kohaselt tellimusi tavapärasest enam.

LÄHEDASED AMETID

Tekstiilitöölisele, kudujale lähedased ametid on õmbleja, käsitöömeister.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Ettevõtjad tasustavad töötajaid eelkõige tükitöö alusel. Levinud on ka süsteem “põhipalk + tulemuspalk”. Keskmine brutopalk tõusis 2006. a. I poolaastal 13%, palgakasvu toetas tootlikkuse suurenemine tööstusharus. Keskmine brutokuupalk oli 2006. a. tekstiilitööstuses vahemikus 5800 – 6800 krooni, aasta keskmine palk orienteeruvalt 6374 krooni. Keskmine palga tõus rõiva- ja tekstiilitööstuses on töötleva tööstuse keskmistest madalam.

Rõiva- ja tekstiilitööstuses on kõige levinumaks palgalisaks ületunnitööst saadud tasu. Lisa­boonusteks on ettevõtete poolt korraldatavad üritused ja koolitused.

TÄIENDAV INFO

Rõiva- ja tekstiilitööstuse valdkonnas on kutsekvalifikatsioone omistav organ Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit (ERTL).

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit
Tartu mnt 63, Tallinn
Tel:611 5567
E-post: info@textile.ee 
www.textile.ee

Kutseala hõive

Tekstiilitöölised, kudujad
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Tekstiilkiu ettevalmistajad (ISCO 7431) *

40

Kangrud, kudujad jms töölised (ISCO 7432)

1 570

Ettevalmistus-, ketrus- ja poolimisoperaatorid (ISCO 8261)

723

Riide- ja silmkudumismasinate operaatorid (ISCO 8262)

430

Pleegitus-, värvimisoperaatorid (ISCO 8264)

729

KOKKU

3 492

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Tekstiilkiu ettevalmistajad (ISCO 7431)

Kangrud, kudujad jms töölised (ISCO 7432)

Ettevalmistus-, ketrus- ja poolimis­operaatorid (ISCO 8261)

Riide- ja silmkudumismasinate operaatorid (ISCO 8262)

Pleegitus-, värvimisoperaatorid (ISCO 8264)

4

75

2


13


64

39

321

40


3


55

95

702

117


19


82

2005

Tekstiilkiu ettevalmistajad (ISCO 7431)

Kangrud, kudujad jms töölised (ISCO 7432)

Ettevalmistus-, ketrus- ja poolimis­operaatorid (ISCO 8261)

Riide- ja silmkudumismasinate operaatorid (ISCO 8262)

Pleegitus-, värvimisoperaatorid  (ISCO 8264)

21

125

21


13


101

25

361

51


4


62

74

774

128


33


87

2006

Tekstiilkiu ettevalmistajad (ISCO 7431)

Kangrud, kudujad jms töölised (ISCO 7432)

Ettevalmistus-, ketrus- ja poolimis­operaatorid (ISCO 8261)

Riide- ja silmkudumismasinate operaatorid (ISCO 8262)

Pleegitus-, värvimisoperaatorid (ISCO 8264)

37

88

37


18


177

19

303

27


6


37

60

665

87


40


72

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh tekstiilitööstus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus, sh tekstiilitööstus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

2006. aasta IV kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (69,3%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (4,7%).

Hüppeline palgatõus kalapüügis oli tingitud tegevusala madalast palgatasemest 2005. aastal ning oma mõju avaldas ka kalapüügile iseloomulik sesoonsus.

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutokuupalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

2006. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 13 746 krooni ja tunnis 88,23 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 17,2% ja tunnis 18,2%.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Töötlev tööstus

6 956

7 955

9 595

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus, sh tekstiilitööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus, sh tekstiilitööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

*Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 19. 07. 2008. 06:05

Time: 0.0732591 s.