et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Teatri tehnilised töötajad

Kool.ee-haridusportaal :: Teatri tehnilised töötajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTeatri tehnilised töötajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Teatri tehnilised töötajad

OLULISED MOMENDID

  • See on töö, mis võimaldab olla kogu aeg kireva teatrielu keskel.
  • Töö nõuab väga suurt täpsust ja vastutustunnet.
  • Üldhariduskoolis tuleb pöörata tähelepanu käelist tegevust arendavatele tegevustele.

TÖÖ ISELOOM

Teatri tehnilised- ehk lavastusala töötajad on taustajõud, kelle ülesandeks on tagada lava ja näitlejate ettevalmistamine etenduseks.

Lavastusala töötajad jagunevad kaheks suuremaks grupiks: lavastust ettevalmistavad ja lavastust teenindavad töötajad.

Lavastust ettevalmistavad töötajad jagunevad omakorda kaheks:

  1. dekoratsiooniala töötajad – dekoraator, butafooriakunstnik, tisler, metallikunstnik
  2. kostüümiala töötajad – juurdelõikaja, õmbleja/rätsep, kingsepp.

Lavastust teenindavad töötajad jagunevad veel kuueks:

  1. lavatehnilised töötajad – puldioperaator, lavameister, lavatööline
  2. rekvisiitorid
  3. grimeerijad ja jumestajad
  4. valgustusala töötajad – valguskunstnik, valguskujundaja, valgusoperaator, valgustaja
  5. helindusala töötajad – helioperaator, helitehnik
  6. inspitsendid ehk etenduse juhid.

Kuna osa kutseid on üksteisele väga lähedased, siis võib üks inimene tegeleda mitme vald­konnaga.

Dekoratsiooniala töötajad valmistavad lavakujunduselemente, parandavad ja uuendavad neid. Dekoraatorid peavad oskama lugeda kavandeid ja täpselt täitma etteantud juhiseid. Neil tuleb tundma ka materjale ja nende kasutamist. Andmaks oma panuse mõistmiseks ja loovaks partnerluseks peavad dekoraatoril olema üldkultuurilised teadmised. Samuti tuleb tunda ohutustehnika nõudeid, kuna töötamisel puutub ta kokku erinevate kemikaalidega (värvid, liimid jm) ja mehhanismidega.

Kostüümiala töötajate ülesandeks on kavandada ja valmistada näitlejatele lavastuseks vajalikke kostüüme ja riideid.

Lavatehnilised töötajad juhivad lavadekoratsioonide monteerimis- ja demonteerimistöid valmistatuid eskiiside ja lavaplaani järgi. Nad koordineerivad samuti kõiki lava­dekoratsioonide vahetus- ja liikumisprotsesse etenduse või proovi ajal ning vastutavad selle toimingu korrektse läbiviimise eest.

Lavatehnilised töötajad peavad oskama juhatada monteerimistöid ohutult, ratsionaalselt ja ettenägelikult. Tähtis on ka oskus kontrollida ja juhendada lavatööliste ettevalmistustöid enne proovi ja etendust, sh ka väljasõiduetendused. Oluline on taasesitada ning monteerida etendus võimalikult täpselt vastavalt olukorrale, mis eeldab head lavaplaani lugemise oskust ja vormistamist koostöös kunstnikuga. Kuna tänapäeva juhitakse lavatehnikat arvuti abil, on vajalik vastava tehnika tundmine.

Töö eeldab initsiatiivi, vastutustunnet ning oskust töötada meeskonnas. Oluline on mõtte­kiirus ja täpsus ning tehniline loovus. Vajalik on adekvaatne enesehinnang, et taluda võimalikke ebaõnnestumisi. Nende töö nõuab valmisolekut pingeliseks ja tippkoormusega töö­perioodideks tagamaks tähtajaks planeeritud lavastuse õigeaegse valmimise.

Rekvisiitor vastutab, et kõik etenduses kasutatavad rekvisiidid oleksid laval täpselt paigas.

Grimeerija-jumestaja teeb näitlejatele erinevaid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme. Ta loob, valmistab, värvib ja eemaldab rolli toetavaid ruumilisi grimme, viimistleb juukseid ja näokarvu ning teeb erinevaid karvtöid (postiche).

Ta peab pöörama ta tähelepanu rollile, kultuurile, ajaloole, stiilile, kohale jm. Grimeerija töö eeldab tihedat koostööd kostüümikunstnikuga, näitlejatega ja lavastajaga. Tema töö tulemuseks on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välise lahenduse teostamine.

Valgustusala töötajad planeerivad koostöös lavastajaga kogu etenduseks vajaliku valgus­tuse ja tagavad, et see oleks täpselt paigas ja toimiks kogu etenduse vältel.

Helindusala töötajatel tuleb tagada etendusel kasutava helitehnika laimatu toimimine.

Inspitsendi ülesandeks on koordineerida kogu etenduse tehnilist poolt.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Lavastusala töötajate töökohaks on üldjuhul teatri siseruumid.

Lavastust ettevalmistavate inimeste tööajaks on tavaline 8-tunniline tööpäev, sest nad ei ole seotud otseselt etenduste aegadega. See-eest lavastust teenindavate inimeste töö algab mõned tunnid enne etendust ja kestab kogu etenduse aja. Kuna aga etendused on õhtuti ja nädalavahetusel, ei ole nende tööaeg seega päris tavapärane. Suveperioodil, kui teatrid teevad etendusi vabas õhus, tuleb olla valmis pikemaajaliseks tööks ka väljaspool teatrimaja.

Lavastusala töötajate töökeskkond ja kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Grimeerijate töös on takistuseks värvipimedus.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Kõigi lavastusala töötajate puhul on olulisteks isikuomadusteks korrektsus, täpsus, loovus, ruumiline kujutlusvõime, hea värvitaju, ilumeel, analüüsivõime, saavutusvajadus, otsustus- ja vastutusvõime, kohanemis­võime ja pingetaluvus, koostöö- ja arenemisvalmidus. Kindlasti on vajalik huvi teatrimaailma vastu.

Lavastusala töötajana on raske töötada tõsise nägemispuudega inimesel.

Lavastust ettevalmistavate töötajate puhul peab dekoratsiooniala töötaja oskama teha tekstiilimaali, dekoratsioonimaali, butafooriat, drapeerimist, plastilisi vorme ja skulptuuri­tööd.

Kostüümiala töötaja oskuste alla kuuluvad maalimine (tekstiilimaal, dekoratsioonimaal ja värvi­õpetuse alused), skulptuuritöö, ruumiline nägemine ja näitlik ettekujutamisvõime ning vormi– ja värvimeel.

Lavastust teenindavad töötajad peavad aga tundma lavakujunduse ajalugu, eskiiside, kavandite ja jooniste kasutamist, lavatehnikat, õigete abivahendite kasutamist, raskusjõu põhitõdesid ja oskama neid teadmisi reaalselt rakendada. Samuti peab teadma ohutu ja dekoratsiooni tervena säilitava koorma valmistamist, lavadekoratsioonide ohutu ning ratsionaalse montaaži ja demontaaži tegemist, ettearvamatute olukordade lahendamist, jooksvat etenduse dekoratsioonide pisiremonti, lavakujunduse ülesseadmist väljaspool statsionaari ning töökoha, seadmete ja abivahendite tööks ettevalmistamist ja korrashoidu. Kasuks tuleb vähemalt C kategooria autojuhilubade olemasolu.

Lavameistri ja lavatöölise kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Lavatöötaja I, Lavameister II, III.

Grimeerija ja jumestaja töös on oluline teada ja osata järgmisi asju: nahahooldus, valgus ja vari grimmis, ruumiline modelleerimine (eriefektid), vahtlateks­proteesid, suhtlemis­psühholoogia, juhendamine, materjalid ja tehnikad, soengud, parukate pähe panemine ja hooldus, juuksuritöö (sealhulgas parukas), karvtööd (postiche), näomaalingud, keha­maalingud, samuti ajastute stiilid, jumestuse ja soengu ajalugu, kostüümi­ajalugu, inimese joonistamise ja maalimise põhikursus ning modelleerimine arvutil.

Grimeerija ja jumestaja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis jumestaja I, II, grimeerija II, III ja grimmikunstnik IV.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Lavastusala töötajaid koolitab Eestis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakond. Õpe kestab neli aastat, kooli lõpetaja saab rakendusliku kõrghariduse.

Samuti on võimalik lavatehnilisi aineid õppida Peterburis, Helsingis, Tamperes ning mitmel pool mujal Euroopas.

Paljude lavastusala töötajate puhul (helilooja, rätsep, grimeerija jt) on konkreetne eriala omandatud vastavas õppeasutuses ja läbitud hiljem teatrialane täiendkoolitus.

Teatri tehnilisi töötajaid koolitavad välja ka kõik teatrid.

Üldhariduskoolis peavad tulevased teatri tehnilised töötajad pöörama erilist tähelepanu tööõpetusele, kunstiõpetusele ja teistele käelist tegevust arendavatele tegevustele. Kindlasti tuleb kasuks kunstikoolis käimine.

TÖÖVÄLJAVAATED

Nõudlus teatri tehniliste töötajate järgi on väga suur. Samas töötavad head spetsialistid oma ametikohal aastaid. Projektipõhiste teatrite puhul võib olla töö seotud vaid konkreetse etendusega.

Eestis on täna kokku üle 20 suurema ja väiksema kutselise teatri. Riiklikud teatrid on Tallinnas asuvad Rahvusooper Estonia, Eesti draamateater, Tallinna linnateater, Vene teater ja nukuteater, Tartu Vanemuine, Pärnu Endla, Viljandi Ugala, Rakvere teater ja Kuressaare linnateater.

Lisaks tegutseb Eestis rida väiksemaid erateatreid (näiteks Tallinnas asuvad Von Krahl, No 99, Salong-teater ja Vana Baskini teater) ja kohalikke harrastusteatreid.

Eesti teatrite koduleheküljed leiad siit: NETI/ teatrid.

Kõik lavastusala töötajad võivad lisaks teatrile töötada ka filmitööstuses, televisioonis, kontserdi­organisatsioonides, tsirkuses ja suuremates reklaamibüroodes.

Grimeerijad leiavad tööd ka ilusalongides, kostüümiala töötajad õmblusfirmades ja dekoratsiooni­­ala töötajad puu- ja metallitööga tegelevates firmades.

LÄHEDASED AMETID

Lavatehniliste töötajate lähedased ametid on ehitaja ja laotööline.

Grimeerija lähedased ametid on juuksur ja iluteenindaja.

Dekoraatoriala töötajate lähedased ametid on kunstnik ja disainer.

Kostüümiala töötajate lähedased ametid on rätsep ja moedisainer.

PALK JA SOODUSTUSED

Teatri tehniliste töötajate keskmine brutopalk on 2007. aastal vahemikus 7000-8000 krooni, seejuures on palgatase üle Eesti üpris ühtlane.

Riigieelarve vahenditest palka saavate muuseumitöötajate palgatase on viimastel aastatel ca 10% aastas kasvanud tänu Vabariigi Valitsuse ja Teenistujate Ametiliitude Kesk­organisatsioon TALO vahel sõlmitud palgatingimuste ja palga alammäära kokku­leppele. 2007. aastal on leppes sätestatud riigieelarve vahenditest töötasu saava kõrg­haridusega töötaja palga alammääraks kõrgharidust nõudval täistööajaga ametikohal vähemalt 7900 krooni kuus.

TÄIENDAV INFO

Eesti Teatriliit on 1987. aastal loodud kutseliste teatritegelaste liite, ühendusi, seltse jne koondav katusorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on teatrikultuuri hoidmine, arendamine ja väärtustamine ning mis samaaegselt tegutseb ametiühingu-organisatsioonina.

Alates 1992. aastast peab Teatriliit Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon ühe liikmes liiduna läbirääkimisi Vabariigi Valitsusega teatritöötajate palgatingimuste parandamiseks. Teatriliit jagab oma liikmetele sotsiaal- ja tervisetoetusi.

Teatriliitu kui katusorganisatsiooni kuulub 14 erialaliitu ja –ühendust. Nende hulgas ka Eesti Teatritehniliste Töötajate Ühendus, mis on teatrite tehnilisi töötajaid ühendav organisatsioon.

Ühenduse eesmärgiks on kaitsta oma liikmete kutsealaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi. Oma eesmärkide saavutamiseks tegutseb ETTTÜ Eesti teatrite tehnilise personali ühiste huvide arendajana ja kaitsjana; on sotsiaalse dialoogi partneriks tööandjatele ja nende ühendustele oma liikmete töö- ja tasustamistingimuste parandamist puudutavatel läbirääkimistel; arendab ja täiustab oma liikmete erialast pädevust organiseerides kutsealast välja-, täiend- ja ümberõpet; teeb tihedat koostööd teiste teatrikunsti arendamist taotlevate ühendustega Eestis ning sõlmib suhteid vastavate ülemaailmsete organisatsioonidega osalemaks teatritehniliste erialade rahvusvahelistes pürgimustes; osaleb tehniliste erialade töökeskkonna ohutuse ja tervisekaitse nõuete väljatöötamisel ja täiustamisel ning jälgib nendest kinnipidamist teatrites; asutab erifonde ja abistamiskassasid.

ETTTÜ tegevliikmeteks võivad olla isikud, kes töötavad teatritehnilistel erialadel.

ETTTÜ annab rahvusvahelisel teatripäeval välja oma kolleegipreemia.

Eesti Teatriliit
Postiaadress: Uus 5, Tallinn 10111
Telefon: 64 64 515; 64 64 518
Faks: 64 64 516
E-post: teater@estpak.ee
www.teater.ee

Eesti Teatritehniliste Töötajate Ühendus (ETTTÜ)
Postiaadress: Uus 5, Tallinn 10111
Telefon: 64 64 515
Faks: 64 64 516
E-post: etttl@hotmail.com

Kutseala hõive

Teatri tehnilised töötajad
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Pildi- ja helisalvestuse tehnikud ja operaatorid, sh valgustustehnik, peavalgustustehnik, helitehnik, helikujundaja (ISCO 3131)

713

Dekoraatorid ja disainerid, sh lavastuskunstnik, lavastuskunstniku assistent, dekoraator, valgustuskunstnik (ISCO 3471)

1 831

Iluteenindajad, sh grimeerija (ISCO 5141)

2 979

Elektrikud, sh lava- ja stuudioelektrik, teatri-, valgustuselektrik (ISCO 7137)

3 185

Rätsepad, sh teatrikostüümide õmbleja, teatrirätsep (ISCO 7433)

752

KOKKU

9 460

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/ tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Töö-pakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Elektrikud, sh lava- ja stuudioelektrik, teatri-, valgustuselektrik (ISCO 7137)

131

900

1026

Dekoraatorid ja disainerid, sh lavastuskunstnik, lavastuskunstniku assistent, dekoraator, valgustuskunstnik (ISCO 3471)

13

284

395

Rätsepad, sh teatrikostüümide õmbleja, teatrirätsep (ISCO 7433)

30

290

572

Iluteenindajad, sh grimeerija (ISCO 5141)

85

772

891

Pildi- ja helisalvestuse tehnikud ja operaatorid, sh valgustustehnik, peavalgustustehnik, helitehnik, helikujundaja ( ISCO 3131)

7

65

70

2005

Elektrikud, sh lava- ja stuudioelektrik; teatri-, valgustuselektrik (ISCO 7137)

179

801

870

Dekoraatorid ja disainerid, sh lavastuskunstnik, lavastuskunstniku assistent, dekoraator, valgustuskunstnik (ISCO 3471)

14

284

394

Rätsepad, sh teatrikostüümide õmbleja, teatrirätsep (ISCO 7433)

18

253

500

Iluteenindajad, sh grimeerija (ISCO 5141)

186

709

804

Pildi- ja helisalvestuse tehnikud ja operaatorid, sh valgustustehnik, peavalgustustehnik, helitehnik, helikujundaja ( ISCO 3131)

4

68

64

2006

Elektrikud, sh lava- ja stuudioelektrik; teatri-, valgustuselektrik (ISCO 7137)

243

508

582

Dekoraatorid ja disainerid, sh lavastuskunstnik, lavastuskunstniku assistent, dekoraator, valgustuskunstnik (ISCO 3471)

23

245

274

Rätsepad, sh teatrikostüümide õmbleja, teatrirätsep (ISCO 7433)

41

160

324

Iluteenindajad, sh grimeerija (ISCO 5141)

159

618

581

Pildi- ja helisalvestuse tehnikud ja operaatorid, sh valgustustehnik, peavalgustustehnik, helitehnik, helikujundaja ( ISCO 3131)

1

39

46

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

PALGASTATISTIKA

2006. aasta IV kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (69,3%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (4,7%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus.

6 244

6 970

8 104

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi,
2003–2005 (protsenti)

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

*Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 14. 07. 2008. 07:13

Time: 0.0402281 s.