Teatri tehnilised töötajad
Kool.ee-haridusportaal :: Teatri tehnilised töötajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTeatri tehnilised töötajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Teatri tehnilised töötajad
OLULISED MOMENDID
-
See on töö, mis võimaldab olla kogu aeg kireva teatrielu keskel.
-
Töö nõuab väga suurt täpsust ja vastutustunnet.
Teatri tehnilised- ehk lavastusala töötajad on taustajõud, kelle ülesandeks on tagada lava ja näitlejate ettevalmistamine etenduseks.
Lavastusala töötajad jagunevad kaheks suuremaks grupiks: lavastust ettevalmistavad ja lavastust teenindavad töötajad.
Lavastust ettevalmistavad töötajad jagunevad omakorda kaheks:
-
dekoratsiooniala töötajad – dekoraator, butafooriakunstnik, tisler, metallikunstnik
-
kostüümiala töötajad – juurdelõikaja, õmbleja/rätsep, kingsepp.
Lavastust teenindavad töötajad jagunevad veel kuueks:
-
lavatehnilised töötajad – puldioperaator, lavameister, lavatööline
-
rekvisiitorid
-
grimeerijad ja jumestajad
-
valgustusala töötajad – valguskunstnik, valguskujundaja, valgusoperaator, valgustaja
-
helindusala töötajad – helioperaator, helitehnik
-
inspitsendid ehk etenduse juhid.
Kuna osa kutseid on üksteisele väga lähedased, siis võib üks inimene tegeleda mitme valdkonnaga.
Dekoratsiooniala töötajad valmistavad lavakujunduselemente, parandavad ja uuendavad neid. Dekoraatorid peavad oskama lugeda kavandeid ja täpselt täitma etteantud juhiseid. Neil tuleb tundma ka materjale ja nende kasutamist. Andmaks oma panuse mõistmiseks ja loovaks partnerluseks peavad dekoraatoril olema üldkultuurilised teadmised. Samuti tuleb tunda ohutustehnika nõudeid, kuna töötamisel puutub ta kokku erinevate kemikaalidega (värvid, liimid jm) ja mehhanismidega.
Kostüümiala töötajate ülesandeks on kavandada ja valmistada näitlejatele lavastuseks vajalikke kostüüme ja riideid.
Lavatehnilised töötajad juhivad lavadekoratsioonide monteerimis- ja demonteerimistöid valmistatuid eskiiside ja lavaplaani järgi. Nad koordineerivad samuti kõiki lavadekoratsioonide vahetus- ja liikumisprotsesse etenduse või proovi ajal ning vastutavad selle toimingu korrektse läbiviimise eest.
Lavatehnilised töötajad peavad oskama juhatada monteerimistöid ohutult, ratsionaalselt ja ettenägelikult. Tähtis on ka oskus kontrollida ja juhendada lavatööliste ettevalmistustöid enne proovi ja etendust, sh ka väljasõiduetendused. Oluline on taasesitada ning monteerida etendus võimalikult täpselt vastavalt olukorrale, mis eeldab head lavaplaani lugemise oskust ja vormistamist koostöös kunstnikuga. Kuna tänapäeva juhitakse lavatehnikat arvuti abil, on vajalik vastava tehnika tundmine.
Töö eeldab initsiatiivi, vastutustunnet ning oskust töötada meeskonnas. Oluline on mõttekiirus ja täpsus ning tehniline loovus. Vajalik on adekvaatne enesehinnang, et taluda võimalikke ebaõnnestumisi. Nende töö nõuab valmisolekut pingeliseks ja tippkoormusega tööperioodideks tagamaks tähtajaks planeeritud lavastuse õigeaegse valmimise.
Rekvisiitor vastutab, et kõik etenduses kasutatavad rekvisiidid oleksid laval täpselt paigas.
Grimeerija-jumestaja teeb näitlejatele erinevaid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme. Ta loob, valmistab, värvib ja eemaldab rolli toetavaid ruumilisi grimme, viimistleb juukseid ja näokarvu ning teeb erinevaid karvtöid (postiche).
Ta peab pöörama ta tähelepanu rollile, kultuurile, ajaloole, stiilile, kohale jm. Grimeerija töö eeldab tihedat koostööd kostüümikunstnikuga, näitlejatega ja lavastajaga. Tema töö tulemuseks on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välise lahenduse teostamine.
Valgustusala töötajad planeerivad koostöös lavastajaga kogu etenduseks vajaliku valgustuse ja tagavad, et see oleks täpselt paigas ja toimiks kogu etenduse vältel.
Helindusala töötajatel tuleb tagada etendusel kasutava helitehnika laimatu toimimine.
Inspitsendi ülesandeks on koordineerida kogu etenduse tehnilist poolt.
keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg
Lavastusala töötajate töökohaks on üldjuhul teatri siseruumid.
Lavastust ettevalmistavate inimeste tööajaks on tavaline 8-tunniline tööpäev, sest nad ei ole seotud otseselt etenduste aegadega. See-eest lavastust teenindavate inimeste töö algab mõned tunnid enne etendust ja kestab kogu etenduse aja. Kuna aga etendused on õhtuti ja nädalavahetusel, ei ole nende tööaeg seega päris tavapärane. Suveperioodil, kui teatrid teevad etendusi vabas õhus, tuleb olla valmis pikemaajaliseks tööks ka väljaspool teatrimaja.
Lavastusala töötajate töökeskkond ja kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Grimeerijate töös on takistuseks värvipimedus.
Kõigi lavastusala töötajate puhul on olulisteks isikuomadusteks korrektsus, täpsus, loovus, ruumiline kujutlusvõime, hea värvitaju, ilumeel, analüüsivõime, saavutusvajadus, otsustus- ja vastutusvõime, kohanemisvõime ja pingetaluvus, koostöö- ja arenemisvalmidus. Kindlasti on vajalik huvi teatrimaailma vastu.
Lavastusala töötajana on raske töötada tõsise nägemispuudega inimesel.
Lavastust ettevalmistavate töötajate puhul peab dekoratsiooniala töötaja oskama teha tekstiilimaali, dekoratsioonimaali, butafooriat, drapeerimist, plastilisi vorme ja skulptuuritööd.
Kostüümiala töötaja oskuste alla kuuluvad maalimine (tekstiilimaal, dekoratsioonimaal ja värviõpetuse alused), skulptuuritöö, ruumiline nägemine ja näitlik ettekujutamisvõime ning vormi– ja värvimeel.
Lavastust teenindavad töötajad peavad aga tundma lavakujunduse ajalugu, eskiiside, kavandite ja jooniste kasutamist, lavatehnikat, õigete abivahendite kasutamist, raskusjõu põhitõdesid ja oskama neid teadmisi reaalselt rakendada. Samuti peab teadma ohutu ja dekoratsiooni tervena säilitava koorma valmistamist, lavadekoratsioonide ohutu ning ratsionaalse montaaži ja demontaaži tegemist, ettearvamatute olukordade lahendamist, jooksvat etenduse dekoratsioonide pisiremonti, lavakujunduse ülesseadmist väljaspool statsionaari ning töökoha, seadmete ja abivahendite tööks ettevalmistamist ja korrashoidu. Kasuks tuleb vähemalt C kategooria autojuhilubade olemasolu.
Lavameistri ja lavatöölise kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Lavatöötaja I, Lavameister II, III.
Grimeerija ja jumestaja töös on oluline teada ja osata järgmisi asju: nahahooldus, valgus ja vari grimmis, ruumiline modelleerimine (eriefektid), vahtlateksproteesid, suhtlemispsühholoogia, juhendamine, materjalid ja tehnikad, soengud, parukate pähe panemine ja hooldus, juuksuritöö (sealhulgas parukas), karvtööd (postiche), näomaalingud, kehamaalingud, samuti ajastute stiilid, jumestuse ja soengu ajalugu, kostüümiajalugu, inimese joonistamise ja maalimise põhikursus ning modelleerimine arvutil.
Grimeerija ja jumestaja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis jumestaja I, II, grimeerija II, III ja grimmikunstnik IV.
Lavastusala töötajaid koolitab Eestis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakond. Õpe kestab neli aastat, kooli lõpetaja saab rakendusliku kõrghariduse.
Samuti on võimalik lavatehnilisi aineid õppida Peterburis, Helsingis, Tamperes ning mitmel pool mujal Euroopas.
Paljude lavastusala töötajate puhul (helilooja, rätsep, grimeerija jt) on konkreetne eriala omandatud vastavas õppeasutuses ja läbitud hiljem teatrialane täiendkoolitus.
Teatri tehnilisi töötajaid koolitavad välja ka kõik teatrid.
Üldhariduskoolis peavad tulevased teatri tehnilised töötajad pöörama erilist tähelepanu tööõpetusele, kunstiõpetusele ja teistele käelist tegevust arendavatele tegevustele. Kindlasti tuleb kasuks kunstikoolis käimine.
Nõudlus teatri tehniliste töötajate järgi on väga suur. Samas töötavad head spetsialistid oma ametikohal aastaid. Projektipõhiste teatrite puhul võib olla töö seotud vaid konkreetse etendusega.
Eestis on täna kokku üle 20 suurema ja väiksema kutselise teatri. Riiklikud teatrid on Tallinnas asuvad Rahvusooper Estonia, Eesti draamateater, Tallinna linnateater, Vene teater ja nukuteater, Tartu Vanemuine, Pärnu Endla, Viljandi Ugala, Rakvere teater ja Kuressaare linnateater.
Lisaks tegutseb Eestis rida väiksemaid erateatreid (näiteks Tallinnas asuvad Von Krahl, No 99, Salong-teater ja Vana Baskini teater) ja kohalikke harrastusteatreid.
Eesti teatrite koduleheküljed leiad siit: NETI/ teatrid.
Kõik lavastusala töötajad võivad lisaks teatrile töötada ka filmitööstuses, televisioonis, kontserdiorganisatsioonides, tsirkuses ja suuremates reklaamibüroodes.
Grimeerijad leiavad tööd ka ilusalongides, kostüümiala töötajad õmblusfirmades ja dekoratsiooniala töötajad puu- ja metallitööga tegelevates firmades.
LÄHEDASED AMETID
Lavatehniliste töötajate lähedased ametid on ehitaja ja laotööline.
Grimeerija lähedased ametid on juuksur ja iluteenindaja.
Dekoraatoriala töötajate lähedased ametid on kunstnik ja disainer.
Kostüümiala töötajate lähedased ametid on rätsep ja moedisainer.
Teatri tehniliste töötajate keskmine brutopalk on 2007. aastal vahemikus 7000-8000 krooni, seejuures on palgatase üle Eesti üpris ühtlane.
Riigieelarve vahenditest palka saavate muuseumitöötajate palgatase on viimastel aastatel ca 10% aastas kasvanud tänu Vabariigi Valitsuse ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO vahel sõlmitud palgatingimuste ja palga alammäära kokkuleppele. 2007. aastal on leppes sätestatud riigieelarve vahenditest töötasu saava kõrgharidusega töötaja palga alammääraks kõrgharidust nõudval täistööajaga ametikohal vähemalt 7900 krooni kuus.
TÄIENDAV INFO
Eesti Teatriliit on 1987. aastal loodud kutseliste teatritegelaste liite, ühendusi, seltse jne koondav katusorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on teatrikultuuri hoidmine, arendamine ja väärtustamine ning mis samaaegselt tegutseb ametiühingu-organisatsioonina.
Alates 1992. aastast peab Teatriliit Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon ühe liikmes liiduna läbirääkimisi Vabariigi Valitsusega teatritöötajate palgatingimuste parandamiseks. Teatriliit jagab oma liikmetele sotsiaal- ja tervisetoetusi.
Teatriliitu kui katusorganisatsiooni kuulub 14 erialaliitu ja –ühendust. Nende hulgas ka Eesti Teatritehniliste Töötajate Ühendus, mis on teatrite tehnilisi töötajaid ühendav organisatsioon.
Ühenduse eesmärgiks on kaitsta oma liikmete kutsealaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi. Oma eesmärkide saavutamiseks tegutseb ETTTÜ Eesti teatrite tehnilise personali ühiste huvide arendajana ja kaitsjana; on sotsiaalse dialoogi partneriks tööandjatele ja nende ühendustele oma liikmete töö- ja tasustamistingimuste parandamist puudutavatel läbirääkimistel; arendab ja täiustab oma liikmete erialast pädevust organiseerides kutsealast välja-, täiend- ja ümberõpet; teeb tihedat koostööd teiste teatrikunsti arendamist taotlevate ühendustega Eestis ning sõlmib suhteid vastavate ülemaailmsete organisatsioonidega osalemaks teatritehniliste erialade rahvusvahelistes pürgimustes; osaleb tehniliste erialade töökeskkonna ohutuse ja tervisekaitse nõuete väljatöötamisel ja täiustamisel ning jälgib nendest kinnipidamist teatrites; asutab erifonde ja abistamiskassasid.
ETTTÜ tegevliikmeteks võivad olla isikud, kes töötavad teatritehnilistel erialadel.
ETTTÜ annab rahvusvahelisel teatripäeval välja oma kolleegipreemia.
Eesti Teatriliit
Postiaadress: Uus 5, Tallinn 10111
Telefon: 64 64 515; 64 64 518
Faks: 64 64 516
E-post: teater@estpak.ee
www.teater.ee
Eesti Teatritehniliste Töötajate Ühendus (ETTTÜ)
Postiaadress: Uus 5, Tallinn 10111
Telefon: 64 64 515
Faks: 64 64 516
E-post: etttl@hotmail.com
Kutseala hõive
Teatri tehnilised töötajad
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)
Pildi- ja helisalvestuse tehnikud ja operaatorid, sh valgustustehnik, peavalgustustehnik, helitehnik, helikujundaja (ISCO 3131) |
713 |
Dekoraatorid ja disainerid, sh lavastuskunstnik, lavastuskunstniku assistent, dekoraator, valgustuskunstnik (ISCO 3471) |
1 831 |
Iluteenindajad, sh grimeerija (ISCO 5141) |
2 979 |
Elektrikud, sh lava- ja stuudioelektrik, teatri-, valgustuselektrik (ISCO 7137) |
3 185 |
Rätsepad, sh teatrikostüümide õmbleja, teatrirätsep (ISCO 7433) |
752 |
KOKKU |
9 460 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/ tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Töö-pakkumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Elektrikud, sh lava- ja stuudioelektrik, teatri-, valgustuselektrik (ISCO 7137) |
131 |
900 |
1026 |
Dekoraatorid ja disainerid, sh lavastuskunstnik, lavastuskunstniku assistent, dekoraator, valgustuskunstnik (ISCO 3471) |
13 |
284 |
395 | |
Rätsepad, sh teatrikostüümide õmbleja, teatrirätsep (ISCO 7433) |
30 |
290 |
572 | |
Iluteenindajad, sh grimeerija (ISCO 5141) |
85 |
772 |
891 | |
Pildi- ja helisalvestuse tehnikud ja operaatorid, sh valgustustehnik, peavalgustustehnik, helitehnik, helikujundaja ( ISCO 3131) |
7 |
65 |
70 | |
2005 |
Elektrikud, sh lava- ja stuudioelektrik; teatri-, valgustuselektrik (ISCO 7137) |
179 |
801 |
870 |
Dekoraatorid ja disainerid, sh lavastuskunstnik, lavastuskunstniku assistent, dekoraator, valgustuskunstnik (ISCO 3471) |
14 |
284 |
394 | |
Rätsepad, sh teatrikostüümide õmbleja, teatrirätsep (ISCO 7433) |
18 |
253 |
500 | |
Iluteenindajad, sh grimeerija (ISCO 5141) |
186 |
709 |
804 | |
Pildi- ja helisalvestuse tehnikud ja operaatorid, sh valgustustehnik, peavalgustustehnik, helitehnik, helikujundaja ( ISCO 3131) |
4 |
68 |
64 | |
2006 |
Elektrikud, sh lava- ja stuudioelektrik; teatri-, valgustuselektrik (ISCO 7137) |
243 |
508 |
582 |
Dekoraatorid ja disainerid, sh lavastuskunstnik, lavastuskunstniku assistent, dekoraator, valgustuskunstnik (ISCO 3471) |
23 |
245 |
274 | |
Rätsepad, sh teatrikostüümide õmbleja, teatrirätsep (ISCO 7433) |
41 |
160 |
324 | |
|
Iluteenindajad, sh grimeerija (ISCO 5141) |
159 |
618 |
581 |
Pildi- ja helisalvestuse tehnikud ja operaatorid, sh valgustustehnik, peavalgustustehnik, helitehnik, helikujundaja ( ISCO 3131) |
1 |
39 |
46 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
PALGASTATISTIKA
2006. aasta IV kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (69,3%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (4,7%).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni) | |||
|
2004 |
2005 |
2006 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus. |
6 244 |
6 970 |
8 104 |
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi,
2003–2005 (protsenti)
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
*Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |