Teetööline

Teetöölised

OLULISED MOMENDID

• Teetöölised ehitavad, remondivad ja hooldavad teid.
• Teetööliste töö toimub aastaringselt välitingimustes.
• Teetöölise elukutse eeldab head füüsilist tervist ja vastupidavust.

TÖÖ ISELOOM

Eesti teedevõrgu kogupikkus on 57 000 km. Sellest on 16 500 km riigimaanteid, 3 000 km linnade tänavaid ja teid ning 37 500 km kohalikke- ja erateid, mis vajavad pidevat hooldust ning remonti.

Riigimaanteede teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukava ja eelarve alusel on Maanteeameti ja teedevalitsuste ülesanne. Linnateid ja tänavaid haldavad kohalikud omavalitsused. Teetöid teevad ette­võtted, milledest enamus on Eesti Asfaldiliidu liikmed.

Uute teede ehitus ja olemasolevate rekonstrueerimine toimub teedeala projekteerimis­firmade poolt tehtud tööprojektide alusel. Teetööde tegijate leidmiseks viivad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused (riigihangete seaduse mõistes hankijad) läbi riigihankeid. Tehtavate tööde kvaliteedi kontrollimiseks palkab hankija omanikujärelevalve.

Teetööde tegemisel tuleb järgida mitmeid seadusi ja tehnoloogilisi nõudeid – Teeseadus ja sellest lähtuvad õigusaktid, Maanteeameti peadirektori käskkirjad, kohalike omavalitsuste korraldused.

Teetöölised on oskustöölised, kes hooldavad olemasolevaid teid – parandavad löökauke, on abiks teede pindamisel, paigaldavad liiklusmärke, tähisposte ja piirdeid, niidavad tee­peenraid, raiuvad tee maa-alalt võsa, puhastavad kraave ja truupe. Samuti on nende ülesandeks ka uute teede ehitamine ja olemasolevate rekonstrueerimine. Nad paigaldavad äärekive, teevad abistavaid töid mullete ja aluste ehitamisel ning asfaltkatte paigaldamisel. Mõnikord tuleb teetöölistel töötada ka abitööjõuna sildade ehitusel ja remondil.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Teetööliste töö toimub aastaringselt välitingimustes. Tööde tegemist võivad raskendada äärmuslikud ilmastikutingimused (äike, tormid, üleujutused, tuisud, õhutemperatuuride järsk tõus ja langus jne). Mõningad tööd, näiteks asfatkatte ja kaevuluukide paigaldamine, samuti tegelemine liikluskorraldusvahenditega, eeldab ka head füüsilist vastupidavust. Tolmu, liiklusmüra ja rohkete mehhanismide tõttu teel võivad töötingimused olla küllaltki rasked.

Ametlik tööaeg on 40 töötundi nädalas. Kuna teede ehitamine ja rekonstrueerimine toimub reeglina lühikese ajaperioodi jooksul (mai-oktoober), võivad tööpäevad kujuneda ka pikemaks, st tuleb teha ületunde. Samuti oleneb paljude tööde tegemine ilmastikust, mistõttu tuleb vahel tööl olla nädalavahetustel, linnatänavaid remontides ja hooldades ka öösiti.

Tööde tegemisel kasutatakse tänapäeval palju väikemehhanisme, elektriseadmeid ja käsi­töö­riistu ja teedeehitusmasinaid – ekskavaatorid, buldooserid, greiderid, alfaldifreesid ja asfaldilaoturid. Omavahelise koostöö koordineerimiseks kasutatakse operatiiv­side­vahendeid.

Töötajatele on ette nähtud spetsiaalne tööriietus ja ohutuse tõttu on kohustuslik ohutusvesti ja mõnedel juhtudel ka kiivri kandmine. Soodustusi ja lisateenuseid võivad sisaldada ette­võtete kollektiivlepingud ja individuaalsed töölepingud.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Teetöölised peavad olema eelkõige hea tervisega, neil peab olema suur pingetaluvus ja kohanemisvõime. Kuna töö on vastutusrikas, on oluline täpsus ja kohusetunne. Tegemist on meeskonnatööga, mistõttu tuleb olla koostöövalmis ja osata suhelda. Vajalik on hea kuulmine, visuaalne mälu ja koordinatsioon.Teatud tööd (näiteks sildade ehitamine ja remont) nõuavad ronimist või kõrgemates kohtades töötamist, mistõttu on oluline kõrguse­taluvus.

Teetöölised peavad tundma erialast terminoloogiat ning teadma teehoiu põhimõtteid. Olulisteks oskusteks on teekatete liikide, pinnase ja materjalide omaduste ja töötlemise viiside tundmine. Vajalik on väikemehhanismide (elektriseadmete ja käsitööriistade) käsitsemisoskus ning teede ehituses kasutatavate masinate – teerull, teehöövel, laadur, ratastraktor – juhtimisoskus.

Et töö ei ohustaks tervist, on vajalikud teadmised töötervishoiust, töökeskkonnast ja selle ohutusest. Vajadusel tuleb osata anda esmaabi.

Kuna teetöölise tegevus on tihedalt seotud erialaste teadmiste rakendamisega, tuleb enne tööle asumist läbida vastav erialakoolituse põhiprogramm ning töö kestel osaleda täiendus­koolitustel. Erialakoolituse läbiviimiseks sobivaim aeg on veebruar–aprill, st vahetult enne teetööde perioodi algust. Erialakoolituse läbimine on suureks abiks ka tööle asunule endale, sest see võimaldab kohe tööprotsessi sisse minna.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Teetööliseks saab õppida teedeehituse erialal Paide Kutsekeskkoolis põhihariduse baasil. Õppeaeg kestab 3 aastat. Lisaks on seal võimalus saada ka erialast täienduskoolitust.

Alates 1995. aastast tegeleb teedealaste täienduskoolituste korraldamisega AS Teede Tehnokeskus (kuni 2000.a tuntud kui Maanteeameti Tehnokeskus), kes omab kogemust nii tööliste kui inseneride koolitamisel ja on võimeline kokku panema päevakavad vastavalt vajadusele ja arvestades koolitatavate sihtgruppi. Teehöövlijuhtide ainuke tunnustatud koolitaja on Paide Kutsekool.

TÖÖVÄLJAVAATED

Teetöölised töötavad Maanteeameti hallatavates riigiasutustes – teedevalitsustes ja eraõiguslikes teede ehituse, remondi ja hooldusega tegelevates ettevõtetes. Riigimaanteid hooldavad teedevalitsused (Saare, Pärnu, Lääne-Viru, Tartu ja Võru maakonnas) ja eraõiguslikud teedeettevõtted (Hiiu, Lääne, Harju, Rapla, Järva, Ida-Viru, Jõgeva, Viljandi, Valga ja Põlva maakonnas).

Maanteeamet www.mnt.ee

MTÜ Eesti Asfaldiliit www.asfaldiliit.ee

LÄHEDASED AMETID

Teetöölise töö on osaliselt võrreldav teistes ehitusvaldkondades töötavate ehitustööliste tegevusega.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Palga suurus on konfidentsiaalne, küll aga kokkuleppe küsimus ning oleneb paljuski tööle- soovija teedeehituslikest eelteadmistest enne tööle asumist. Palk võib sessoonselt erineda, st suveperioodil suurem ja talveperioodil madalam. Samas on teetöölise amet aga püsiv ja kindlust andev elukutse, sest vajadus seda tööd tegevate töötajate järgi on suur.

TÄIENDAV INFO

Maanteeamet
Postiaadress: Pärnu mnt. 463a, 10916 Tallinn
E-post: info@mnt.ee
www.mnt.ee

Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing
Postiaadress: Kalju 7-1, 10414 Tallinn
Tel: 641 3129
Faks: 641 3131
E-post: etta@etta.ee 
www.etta.ee

Eesti Transpordi ja Teede Ühing
Postiaadress: Valgevase 3A, 10414 Tallinn
Tel: 641 3799

AS Teede Tehnokeskus
Postiaadress: Männiku tee 123/6,11216 Tallinn
Tel: 677 1500
www.teed.ee

Eesti Asfaldiliit
Postiaadress: Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn
Tel: 611 9365
www.asfaldiliit.ee

Kutseala hõive

TEETÖÖLISED
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

printerisõbralik versioon esita küsimus