et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Teetööline

Kool.ee-haridusportaal :: Teetööline Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTeetööline,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Teetöölised

OLULISED MOMENDID

  • Teetöölised ehitavad, remondivad ja hooldavad teid.
  • Teetööliste töö toimub aastaringselt välitingimustes.
  • Teetöölise elukutse eeldab head füüsilist tervist ja vastupidavust.

TÖÖ ISELOOM

Eesti teedevõrgu kogupikkus on 57 000 km. Sellest on 16 500 km riigimaanteid, 3 000 km linnade tänavaid ja teid ning 37 500 km kohalikke- ja erateid, mis vajavad pidevat hooldust ning remonti.

Riigimaanteede teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukava ja eelarve alusel on Maanteeameti ja teedevalitsuste ülesanne. Linnateid ja tänavaid haldavad kohalikud omavalitsused. Teetöid teevad ette­võtted, milledest enamus on Eesti Asfaldiliidu liikmed.

Uute teede ehitus ja olemasolevate rekonstrueerimine toimub teedeala projekteerimis­firmade poolt tehtud tööprojektide alusel. Teetööde tegijate leidmiseks viivad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused (riigihangete seaduse mõistes hankijad) läbi riigihankeid. Tehtavate tööde kvaliteedi kontrollimiseks palkab hankija omanikujärelevalve.

Teetööde tegemisel tuleb järgida mitmeid seadusi ja tehnoloogilisi nõudeid – Teeseadus ja sellest lähtuvad õigusaktid, Maanteeameti peadirektori käskkirjad, kohalike omavalitsuste korraldused.

Teetöölised on oskustöölised, kes hooldavad olemasolevaid teid – parandavad löökauke, on abiks teede pindamisel, paigaldavad liiklusmärke, tähisposte ja piirdeid, niidavad tee­peenraid, raiuvad tee maa-alalt võsa, puhastavad kraave ja truupe. Samuti on nende ülesandeks ka uute teede ehitamine ja olemasolevate rekonstrueerimine. Nad paigaldavad äärekive, teevad abistavaid töid mullete ja aluste ehitamisel ning asfaltkatte paigaldamisel. Mõnikord tuleb teetöölistel töötada ka abitööjõuna sildade ehitusel ja remondil.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Teetööliste töö toimub aastaringselt välitingimustes. Tööde tegemist võivad raskendada äärmuslikud ilmastikutingimused (äike, tormid, üleujutused, tuisud, õhutemperatuuride järsk tõus ja langus jne). Mõningad tööd, näiteks asfatkatte ja kaevuluukide paigaldamine, samuti tegelemine liikluskorraldusvahenditega, eeldab ka head füüsilist vastupidavust. Tolmu, liiklusmüra ja rohkete mehhanismide tõttu teel võivad töötingimused olla küllaltki rasked.

Ametlik tööaeg on 40 töötundi nädalas. Kuna teede ehitamine ja rekonstrueerimine toimub reeglina lühikese ajaperioodi jooksul (mai-oktoober), võivad tööpäevad kujuneda ka pikemaks, st tuleb teha ületunde. Samuti oleneb paljude tööde tegemine ilmastikust, mistõttu tuleb vahel tööl olla nädalavahetustel, linnatänavaid remontides ja hooldades ka öösiti.

Tööde tegemisel kasutatakse tänapäeval palju väikemehhanisme, elektriseadmeid ja käsi­töö­riistu ja teedeehitusmasinaid – ekskavaatorid, buldooserid, greiderid, alfaldifreesid ja asfaldilaoturid. Omavahelise koostöö koordineerimiseks kasutatakse operatiiv­side­vahendeid.

Töötajatele on ette nähtud spetsiaalne tööriietus ja ohutuse tõttu on kohustuslik ohutusvesti ja mõnedel juhtudel ka kiivri kandmine. Soodustusi ja lisateenuseid võivad sisaldada ette­võtete kollektiivlepingud ja individuaalsed töölepingud.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Teetöölised peavad olema eelkõige hea tervisega, neil peab olema suur pingetaluvus ja kohanemisvõime. Kuna töö on vastutusrikas, on oluline täpsus ja kohusetunne. Tegemist on meeskonnatööga, mistõttu tuleb olla koostöövalmis ja osata suhelda. Vajalik on hea kuulmine, visuaalne mälu ja koordinatsioon.Teatud tööd (näiteks sildade ehitamine ja remont) nõuavad ronimist või kõrgemates kohtades töötamist, mistõttu on oluline kõrguse­taluvus.

Teetöölised peavad tundma erialast terminoloogiat ning teadma teehoiu põhimõtteid. Olulisteks oskusteks on teekatete liikide, pinnase ja materjalide omaduste ja töötlemise viiside tundmine. Vajalik on väikemehhanismide (elektriseadmete ja käsitööriistade) käsitsemisoskus ning teede ehituses kasutatavate masinate – teerull, teehöövel, laadur, ratastraktor – juhtimisoskus.

Et töö ei ohustaks tervist, on vajalikud teadmised töötervishoiust, töökeskkonnast ja selle ohutusest. Vajadusel tuleb osata anda esmaabi.

Kuna teetöölise tegevus on tihedalt seotud erialaste teadmiste rakendamisega, tuleb enne tööle asumist läbida vastav erialakoolituse põhiprogramm ning töö kestel osaleda täiendus­koolitustel. Erialakoolituse läbiviimiseks sobivaim aeg on veebruar–aprill, st vahetult enne teetööde perioodi algust. Erialakoolituse läbimine on suureks abiks ka tööle asunule endale, sest see võimaldab kohe tööprotsessi sisse minna.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Teetööliseks saab õppida teedeehituse erialal Paide Kutsekeskkoolis põhihariduse baasil. Õppeaeg kestab 3 aastat. Lisaks on seal võimalus saada ka erialast täienduskoolitust.

Alates 1995. aastast tegeleb teedealaste täienduskoolituste korraldamisega AS Teede Tehnokeskus (kuni 2000.a tuntud kui Maanteeameti Tehnokeskus), kes omab kogemust nii tööliste kui inseneride koolitamisel ja on võimeline kokku panema päevakavad vastavalt vajadusele ja arvestades koolitatavate sihtgruppi. Teehöövlijuhtide ainuke tunnustatud koolitaja on Paide Kutsekool.

TÖÖVÄLJAVAATED

Teetöölised töötavad Maanteeameti hallatavates riigiasutustes – teedevalitsustes ja eraõiguslikes teede ehituse, remondi ja hooldusega tegelevates ettevõtetes. Riigimaanteid hooldavad teedevalitsused (Saare, Pärnu, Lääne-Viru, Tartu ja Võru maakonnas) ja eraõiguslikud teedeettevõtted (Hiiu, Lääne, Harju, Rapla, Järva, Ida-Viru, Jõgeva, Viljandi, Valga ja Põlva maakonnas).

Maanteeamet www.mnt.ee

MTÜ Eesti Asfaldiliit www.asfaldiliit.ee

LÄHEDASED AMETID

Teetöölise töö on osaliselt võrreldav teistes ehitusvaldkondades töötavate ehitustööliste tegevusega.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Palga suurus on konfidentsiaalne, küll aga kokkuleppe küsimus ning oleneb paljuski tööle- soovija teedeehituslikest eelteadmistest enne tööle asumist. Palk võib sessoonselt erineda, st suveperioodil suurem ja talveperioodil madalam. Samas on teetöölise amet aga püsiv ja kindlust andev elukutse, sest vajadus seda tööd tegevate töötajate järgi on suur.

TÄIENDAV INFO

Maanteeamet
Postiaadress: Pärnu mnt. 463a, 10916 Tallinn
E-post: info@mnt.ee
www.mnt.ee

Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing
Postiaadress: Kalju 7-1, 10414 Tallinn
Tel: 641 3129
Faks: 641 3131
E-post: etta@etta.ee 
www.etta.ee

Eesti Transpordi ja Teede Ühing
Postiaadress: Valgevase 3A, 10414 Tallinn
Tel: 641 3799

AS Teede Tehnokeskus
Postiaadress: Männiku tee 123/6,11216 Tallinn
Tel: 677 1500
www.teed.ee

Eesti Asfaldiliit
Postiaadress: Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn
Tel: 611 9365
www.asfaldiliit.ee

Kutseala hõive

TEETÖÖLISED
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Maaparandus-, tee- jms masinate juhid (ISCO8332) *

1841

Teede, tammide jms ehitamise ja korrashoiu lihttöölised (ISCO 9312)

1141

KOKKU

2982

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Maaparandus-, tee- jms masinate juhid ISCO 8332

95

193

276

Teede, tammide jms ehitamise ja korrashoiu lihttöölised ISCO 9312

44

235

450

2005

Maaparandus-, tee- jms masinate juhid ISCO 8332

117

176

254

Teede, tammide jms ehitamise ja korrashoiu lihttöölised ISCO 9312

93

197

367

2006

Maaparandus-, tee- jms masinate juhid ISCO 8332

103

125

168

Teede, tammide jms ehitamise ja korrashoiu lihttöölised ISCO 9312

133

111

243

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Ehitus

8018

9145

11045

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 14. 07. 2008. 06:53

Time: 0.1967759 s.