Lennuliikluse korraldaja
Kool.ee-haridusportaal :: Lennuliikluse korraldaja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeLennuliikluse korraldaja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Lennuliikluse korraldaja ja lennundustehnilised töötajad
OLULISED MOMENDID
-
Lennujuhi töö on väga vastutusrikas
-
Lennujuhtide töö nõuab head pingetaluvust ja suurt keskendumisvõimet.
-
Lennundustehnilised töötajad hoolitsevad lennumasinate korrasoleku ja turvalise toimimise eest.
-
Nii lennujuhtide kui lennundustehniliste töötajate karjääriväljavaated on seotud pideva juurdeõppimise ja oskuste täiendamisega.
Lennuliikluse korraldamise süsteem on inimeste ja seadmete võrgustik, mis kindlustab äri- ja eralendude turvalise toimumise. Lennuliiklusteeninduse eesmärgiks on ära hoida õhusõidukite vahelised kokkupõrked õhus ning lennuväljal paiknevate sõidukite omavaheline tõrgeteta koostöö, tagada liikluse korrapärasus.
Lennuliiklusteeninduse olulisim teenus on lennujuhtimine. Rahvusvahelistele lennun-dusstandarditele vastavalt jagunevad lennu-juhtimisteenust osutavad üksused kolmeks:
|
Lennujuhi peamiseks ülesandeks on operatiivtöö – lennuliikluse juhtimine. Lennujuht vastutab lennuliikluse sujuvuse eest, et lennukid liiguksid sõiduplaanide kohaselt ja ennekõike turvaliselt.
Lennujuhi vahetuks ülesandeks on turvalisuse tagamine, kuid lennujuhil tuleb samuti seista hea selle eest, et lendudel oleks võimalikult vähe hilinemisi. Lennujuht jälgib radari või visuaalse vaatluse abil lennukite liikumist õhuruumis ning annab pilootidele korraldusi ja informatsiooni tagades sellegaliikumiste ja manöövrite ohutust, sujuvust ja plaanipärasust.
Lennujuht hoiab piloote kursis ilmastikutingimustega.
Lennujuhil on töökohal info lennuplaanidest ja samaaegselt jälgib ta õhusõidukite liikumist radarilt.Saabumise või väljumise ajal juhendab lähenemislennujuht iga lennukit. Kui lennuk läheneb lennuväljale, informeeritakse lähilennujuhti ja terminali lennuki saabumisest. Kui tee on vaba, lubatakse lennukil maanduda; kui selleks võimalust pole, suunatakse lennuk ootetsooni maandumisjärjekorda ootama. Kui lennuk läheneb maandumisrajale, võtab piloot ühendust lähilennujuhiga. Kui maandumisrada on vaba, suunatakse lennuk maandumisele ning maandumise järel antakse piloodile juhised ruleerimiseks perroonile. Kui lennuk on maandunud ja ruleerimas perroonile, võtab piloot ühendust perrooni lennujuhiga, kes juhendab lennuki liikumist õige värava juurde. Perrooni lennujuht jälgib liiklust visuaalselt ning kasutab radarit siis, kui nähtavus on väga halb.
Samad protseduurid tehakse vastupidises järjekorras läbi väljalennul. Perrooni lennujuht juhendab lennukit väravast lahkumisel. Lähilennujuht informeerib pilooti tingimustest lennuväljal (ilm, tuule suund ja kiirus, nähtavus) ja lubab õhusõiduki lennurajale ning vastavalt liikluse olukorrale annab loa startida. Stardijärgsel tõusul, lähenemisalasse sisenemise eel võtab piloot ühendust lähenemislennujuhiga ja saab edasised korraldused.
Väiksematel lennuväljadel, kus liiklustihedus on väike, toimib mitte lennujuhtimisteenus, vaid lennuinfoteenus.
Lennuinformaatori (lennuvälja lennuinfoteenistuse informaatori) ülesandeks on edastada informatsiooni, mille alusel piloot teeb otsuse, milliseid manöövreid sooritada, ta ei korralda õhusõidukite liiklust. Lennuinfoteeninduse üksuse vastutusalaks on kontrollimata õhuruum, kus üksuselt saadud informatsioonile tuginedes vastutavad õhusõidukite piloodid ise lennuohutuse tagamise eest. Lennuinformaator edastab informatsiooni ilmastikutingimuste, mõjutava liikluse, lennuväljal valitseva olukorra kohta. Samuti teatab ta pilootidele, kui on muudatusi navigatsiooniseadmete töös, annab soovitusi stardiks ja maandumiseks sobiliku raja valimiseks, edastab piirkondlikult lennujuhtimiskeskuselt saadud marsruudiload ning lendamiseks vajalikud teated lennujuhtimisüksuselt. Häireolukorras osutab üksus vastutusalas olevatele õhusõidukitele häireteenindust.
Õhusõiduki hooldusega seotud töötajate põhiülesandeks on teostada õhusõiduki igapäevast ülevaatust (liinihooldus) ja teha tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud hooldustöid (baashooldus).
Tehnik-mehaanik hooldab ja remondib lennukit ning nende sõlmi ja detaile. Ta teeb perioodilisi ülevaatusi ning hooldustöid ja kõrvaldab ilmnenud rikkeid.
Tehnik-aviooniku ülesandeks on kontrollida ja remontida õhusõiduki elektri-, elekt-roonika- ja sidesüsteeme. Selleks kasutab ta avioonika testimisseadmeid. Töö käigus vaatab ta üle avioonikaseadmed ja instrumendid, testib ja installeerib (paigaldab) elektri-kaableid ja ühendussõlmi. Ta häälestab õhusõiduki mõõteriistu ja kontrollseadmeid.Tööde tegemiseks peab ta tundma avioonikamanuaale (käsiraamatuid).
keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg
Lennujuhid teevad oma tööd lennujuhtimiskeskustes, kus on spetsiaalselt disainitud töö-kohad, mis on varustatud tööks vajalike vahenditega. Tegemist on istuva tööga ja kuvarioperaatori tööga, mis tähendab, et enamuse tööaja jooksul tuleb jälgida arvutiekraani.
Töövahenditeks on peaasjalikult kõrgtasemel tehnilisedseadmed, arvutitehnika, raadioside pidamise vahendid, radarseadmed, kuid tähtsaim töövahend on lennujuhi enda mõtlemine.
Lähilennujuhid teevad oma tööd lennujuhtimistornis, kust avaneb vaade lennujaama territooriumile.
Kuigi lennunduses on kõik tegevused vägagi dokumenteeritud ja igal lennu-juhtimisüksusel on hulk protseduure, mille järgi käitutakse, on lennujuhi töö siiski vaheldusrikas ja mitterutiinne. Seda sellepärast, et iga liiklussituatsioon on erinev ja lennujuhil tuleb leida kõige õigem viis selle olukorra lahendamiseks.
Lennujuhitöö on meeskonnatöö, koostööd tuleb teha teiste lennujuhtidega, naabermaade lennujuhtimisüksustega ning pilootidega.
Lennujuhi töö on väga vastutusrikas ja sellega kaasneb suur emotsionaalne pinge. Tulenevalt töö eriiseloomust, on lennujuhtide töönädal 5 tundi lühem, ehk 35 tundi tavapärase 40-tunnise töönädala asemel.
Ka aastapuhkus on 7 päeva pikem kui tavatöötajatel. Kokku on lennujuhtidel puhkust aastas seega 35 päeva.
Töö käib peamiselt graafiku alusel. Suuremates lennujuhtimisüksustes käib töö 24 tundi ööpäevas, mis tähendab, et tööl tuleb käia ka öösiti, nädalavahetustel ning riiklikel pühadel. Väiksemates lennujuhtimisüksustes toimub töö vastavalt lennuliikluse tihedusele, öötundidel on üksus tavaliselt suletud.
Tallinna lennujuhtimiskeskuses, kus töö on kõige intensiivsem, veedavad lennujuhid puldis järjest 1.5 kuni 2 tundi. Sellele järgneb puhkepaus, et end järgmiseks puldisoleku ajaks välja puhata.
Tehnik-mehaanikute ja tehnik-avioonikute töö jaguneb kaheks: Liinihooldus ja baashooldus. Kui lennuk tuleb liinilit, vaadatakse see üle ja tehakse vajalikud hooldustööd. Liinihooldus on põhiliselt öine töö.
Põhilisteks nõudmisteks lennujuhi töös on hea inglise keele oskus, hea kolmemõõtmelise ruumi taju ja simultaankapatsiteet ehk võime teha mitut asja samaaegselt.
Vältimatud on hea pingetaluvus ja keskendumisvõime. Tööprotsessis peab lennujuht suutma teha meeskonnatööd ja oskama probleeme lahendada, võtma vastu otsuseid piiratud ajavahemiku jooksul.
Lennujuhi tööülesanded eeldavad teenindusvalmidust, vastutustunnet ja soovi turvalisuse eest hoolitseda.
Küllaltki ranged on nõuded tervisele. Lennuliikluse lennujuhi ja -informaatori ning vastaval erialal õppija ja õppima asuja terviseseisund peab vastama klassi 3 tervise-nõuetele. Eelneva tervisekontrolli peab lennundusspetsialist läbima mitte varem kui kolm kuud enne esmakordselt tööle asumist.
Eelneval tervisekontrollil ei tohi lennujuhivastaval erialal õppija ja õppima asuja kuulmise nõrgenemine sagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz olla suurem kui 20 dB ning sagedusel 3000 Hz suurem kui 35 dB.
Nägemisnõuded on järgmised:
-
korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus kummaski silmas ei tohi olla alla 6/9 (0,7) ning korrigeeritult binokulaarselt mitte alla 6/6 (1,0);
-
eelneval tervisekontrollil ei tohi refraktsiooni häire olla suurem kui +3/–5 dioptriat;
-
perioodilisel tervisekontrollil ei tohi refraktsiooni häire olla suurem kui +5/–6 dioptriat
-
vaateväli ja värvusnägemine peavad olema normaalsed.
Perioodilise tervisekontrolli peab lennujuht ja vastavat eriala õppija läbimakuni 40 aasta vanuseni üks kord 2 aasta jooksul ja alates vanusest 40 aastat üks kord aastas ning teha tuleb sedamitte varem kui 45 päeva enne tervisetõendi kehtivusaja lõppemist.
Lisaks peab lennujuhtläbima tervisekontrolli, kui ta: läheb üle teisele ametikohale, millele on kehtestatud rangemad tervisenõuded; on olnud järjest haiguslehel 21 päeva või kauem; on tunnistatud ajutiselt lennundusspetsialistina töötamiseks sobimatuks tervisega seotud põhjusel.
Tervisenõuete kohta vaata.lähemalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 325 Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ja õppima asuvate isikute tervisenõuded, tervisekontrolli ning tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise kord.
Üldhariduskooli õppeainetest on olulisimad matemaatika, füüsika, inglise keel. Lennujuhina töötades on oluline ka korrektse eesti keele oskus, kuna oluline on, et lennujuhi korraldustest saadaks õigesti aru.
Tehnik-mehaanik peab tundma keerukaid pardasüsteeme, oskama käsitseda hooldustööks vajalikke eriotstarbelisi seadmeid ja töövahendeid. Töö eeldab suurt vastutustunnet ja täpsust, kuna see on otseselt seotud õhusõiduki lennuohutusega. Tähtis on suuta vastu võtta otsuseid ja osata oma töid planeerida.
Tehnik-avioonik peab tundma analoog- ja digitaalsüsteeme ning peab oskama õhusõiduki süsteeme kontrollseadmetega kontrollida.
Edukas toimetulek erialal eeldab head tehnilist taipu, ruumilist kujutlusvõimet, matemaatika ja füüsika head tundmist.
Lennukihoolduses jagunevad mehaanikud vastavalt ettevalmistusele, oskustele ja töökogemusele kolme kategooriasse:
A –mehhaanik – tohib teha piiratud mahus lihtsaid töid, ei oma õigust väljastada lennuki hooldustõendit.
B – tehnik – on saanud baaskoolituse ja tüübikoolituse (igal lennukitüübil on oma litsents). Tüübikoolitust tellitakse välismaalt, erinevatele lennukitüüpidele tellib ettevõte koolituse. Koolituse kestus sõltub lennukitüübist – üldine seaduspära on, et mida suurem lennuk, seda pikem koolitus. Tüübikoolitus on väga kallis ja seetõttu peab töötaja olema enne end näidanud hea spetsialistina. B kategooria spetsialist võib teostada suuremahulisija keerulisi töid, mootorite ja jõuallikate ülevaatust ja remonti jne.
B1 kategooria – tehnik-mehhaanik - lennundustehnilise töötaja luba omav töötaja võib teha hooldust kerekonstruktsioonidele ja süsteemidele (v.a. avioonikasüsteemid);
B2 kategooria – tehnik-avioonik - võib teha hooldustöid avioonikasüsteemidele (õhusõiduki elektroonika).
C kategooria luba omav töötaja – baashoolduse insener - võib teostada lennuki baashooldust ja tal on õigus välja anda lennuki hooldustõendit.C-kategooria saamiseks peab olema B1 või B2 kategooria javähemalt 3 a B kategooria töökogemus. Eestis on C-kategooriat omavaid spetsialiste üksikuid.
Loa taotlemine: vanus vähemalt 21 a., arvesse võetakse töökogemust (nii aeg kui oskused), ettevõttest määratakse luba omav inimene, kes allkirjastab tehtud tööd, dokumendid loa taotlemiseks esitatakse Lennuametisse, Lennuamet otsustab (vestluse, kohapealse töö vaatluse, teadmiste kontrollimise põhjal), kas taotleja saab lennundustehnilise töötaja loa.
Põhimõtteliseltvõib töötada ka ilma kategooriata, kuid sel juhul pole töötajal õigust väljastada dokumenti tehtud hooldustööde kohta.
Lennundusspetsialistide atesteerimist, lennunduslubade väljaandmist ja välisriigis väljaantud lennunduslubade tunnustamist ning nende kohta arvestuse pidamist teostab Lennuamet.
Lennuliikluse juhtimisekutseala on võimalik õppida Tartu Lennukolledžis. Spetsialiseeruda saab lennujuhi või lennuinformaatorierialale.
Õppeaeg on 4 aastat, viimasel kahel aastal toimub praktika Eesti ja Rootsi lennujuhtimiskeskustes. Erialale õppima asumiseks on vajalik keskhariduse või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni olemasolu. Arvestatakse võõrkeele ja matemaatika (või füüsika) riigieksamite tulemusi.
Sisseastujal tuleb läbida psühholoogilise ja tervislikusobivuse testid. Eelduseks on kriminaalkaristuse puudumine.
Läbida tuleb inseneri ja lennunduse üldõppe programm kokku 83,5 ainepunkti ulatuses. Õppeainete hulgas on kõrgem ja rakendusmatemaatika, füüsika, materjaliõpetus, üldmeteoroloogia,lennundusõigus, lennunduspsühholoogia alused, õhusõiduki ehitusmehaanika ja lennuohutuse alused, samuti õpitakse lisaks inglise keelele teise võõrkeelena prantsuse, soome või vene keelt. Omandatakse navigatsiooni ja lennuinfo ning insenerieetika ja kommunikatsiooniga seotud teadmisi.
Kutseõppes käsitletakse selliseid õppeaineid nagu lennundusseadusandlus, lennundusmeteoroloogia, inimtegur lennujuhtimises, navigatsioon, lennunduse raadioside jt. Erialaõpe algab lennupraktikaga. Lennujuht peab omama ettekujutust piloodi tööst ja õhusõiduki käitumisest lennu erinevatel etappidel, seetõttu lendavad lennujuhtimise üliõpilased koos instruktoriga 10 tundi lennukil ja 15 tundi lennusimulaatoril. Erialaainete hulka kuuluvad samuti lähilennujuhtimine, protseduuriline ja seirega lähenemislennujuhtimine. Lennujuhi erialaõppes on väga suur osa praktikal – 3 semestri jooksul omandatakse lennujuhtimisprotseduure, töövõtteid, raadiosidega seotud oskusi erilise sisustusega laborites ehk simulaatorites. Lõpetamiseks tuleb teha rakendusliku sisuga lõputöö. Lõpetaja diplomile on märgitud – lõpetas lennuliikluse juhtimise õppekava; akadeemilisel õiendil – lõpetas lennuliiklusteeninduse eriala lennujuhi spetsiaalsuse.
Täiendkoolitus on sellel kutsealal kohustuslik ja pidev. Koolitust korraldavad ettevõtte kogenud töötajad võikoolitusasutused nii Eestis (Tartu Lennukolledž) kui välismaal.
Viimastel aastatel on Lennuliiklusteeninduse ASlennujuhtide nappuse tõttu korraldanud väljaõpet ka Saksamaal DFS Akadeemias. DFS Akadeemia on koolituskeskus, kus toimub Saksamaa lennujuhtide väljaõpe ning tellimuste korras korraldatakseinglise keelset väljaõpet ka teiste riikide õpilastele.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts on alates 2006 aastast Saksamaale saatnud kaks neljaliikmelist gruppi, kellest esimesed 4 on praeguseks juba lennujuhtidena tööle asunud.
Väljaõpe Saksamaal kestab 6 kuud, millele lisandub veel pea sama pikk stažeerimisperiood Tallinna lennujuhtimiskeskuses.
Õpingute ja õppurite valiku kohta saab täpsemat informatsiooni lugeda interneti aadressilt http://www.lennujuht.ee. Huvitatutel on võimalus mainitud lehe kaudu ka kohe oma kandideerimisavaldus ära saata.
Õhusõiduki hoolduse erialal on õppeaeg 4 aastat. Teoreetiline õpe toimub Tartu Lennukolledžis kuue semestri jooksul. Neljandal kursusel läbivad üliõpilased 840-tunnise erialapraktika AS-s Air Maintenance Estonia. Praktikabaasideks on ka teised Eesti ja Soome lennundusettevõtted. Õhusõiduki hoolduse erialal õppijad läbivad kombineeritud õhusõiduki tehnik/aviooniku kursuse. Eriala õppeprogramm vastab Euroopa Lennuohutuse Agentuuri (EASA) 147. osa ja 66. osa nõuetele. Kursuse läbinud saavad rahvusvaheliselt tunnustatud 147. osa B1.1 ja B2 kategooria baaskoolituse tunnistuse.
Kooli lõpetamisel saadakse rakenduskõrgkooli lõpudiplom õhusõiduki hoolduse erialal ja lennundustehniku baaskoolituse tunnistus (B1.1 kategooria – turbiinmootoritega lennuki tehnik).
Tartu Lennukolledž võtab vastu 18-20 in. aastas. Lõpetajad leiavad kõik tööd.
TÖÖVÄLJAVAATED
Lennuliiklusteeninduse AS on suurima lennuliiklusteenindust pakkuva ettevõttena olulisim tööandja. Töötajaid 124, neist 40 lennujuhti. Kokku tehakse koostööd üle 700 kliendiga.
Lennuliiklus Eestis on viimastel aastatel väga palju kasvanud ja näitab üha kasvutrendi. Seoses sellega on tekkinud suur vajadus ka lennujuhtide järgi. Hetkeprognooside kohaselt on järgneva viie aasta jooksul igal aastal juurde vaja keskmiselt 7 lennujuhti.
Kui otsene lennujuhi töö enam ei motiveeri, on võimalus oma tööd mitmekesistada järgmistel positsioonidel:
-
vanemlennujuhi töö - vanemlennujuhi ülesanne on korraldada tööd vahetuses, ühes vahetuses töötab korraga sõltuvalt kellajast 5-11 inimest;
-
väljaõppejuhendaja töö – väljaõppejuhendaja ülesandeks on väljaõpet läbiva lennujuhi õpilase või täiendkoolitust läbiva lennujuhi juhendamine ning jälgimine tööpositsioonil;
-
tasemetestija töö – tasemetestija ülesandeks on lennujuhtide pädevuse hindamine;
-
arendusprojektides osalemine – paljud lennujuhid, kes tahavad oma panuse anda Eesti lennujuhtimise arengusse, osalevad ekspertidena arenguprojektides. Teenust pakutakse ka väljapoole Eestit;
-
lennujuhi amet ei tunne riigi piire, töö on üldjoontes samasugune igal pool, kas töötad Eestis, Soomes või Lõuna-Aafrikas. Seega on alati võimalik välismaale tööle siirduda, kui kodumaa enam kinni ei hoia.
Lennujuhi haridusega on võimalus tööd leida ka järgmistel töökohtadel: lennujuhi assistent, kvaliteedi- või lennuohutusspetsialist, arendusosakonna spetsialist, lennundusteabe spetsialist jne.
Täpsemat infot vabade töökohtade kohta ning Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsist saab internetiaadressidelt www.eans.ee; www.lennujuht.ee
Lisaks vajavad lennujuhte ka rahvusvahelised regionaallennujaamad -Kuressaares, Kärdlas, Tartus, Pärnus ja Eesti Õhuvägi. Erialase koolitusega inimesi võtab tööle ka Lennuamet ja Tartu Lennukolledž.
Lennundustehnilised töötajad leiavad tööd mitmetes õhusõidukite hooldus-organisatsioonides (kõik asuvad Tallinnas):
Air Maintenance Estonia AS – ligikaudu 100 töötajat, tehakse nii liini- kui baashooldust Boeing-737 tüüpi lennukitele, ka ATR- ja Fokker-tüüpi, SAAB 340 lennukid (klientide hulgas on Estonian Air, SAS, Ryanair, EasyJet Virgin Express, Air Baltic jt). Lisaks lennukite hooldusele ja remondile remonditakse ka lennukite komponente (n rattad ja pidurid) ning pakutakse lennundusinseneride teenuseid. (töötavad välja lennuki-hooldusprogrammi).
Aerohooldus OÜ ja Airmaint OÜ teostavad väikelennukite hooldust (lennukid kaaluga alla 5700 kg)
Airest AS, Avies AS, Piirivalve Lennusalk hooldavad neid õhusõdukeid, millega ise lendavad.
Lennukihoolduses jagunevad mehaanikud vastavalt ettevalmistusele, oskustele ja töökogemusele kolme kategooriasse: A, B ja C-kategooria.
Eesti lennuhooldusorganisatsioonides on A-kategooria tehnikutest suur puudus. Traditsiooniliselt arvatakse, et see on meeste töö, kuid teiste riikide kogemused näitavad, et lennuhooldustöödega tulevad edukalt toime ka naised.
LÄHEDASED AMETID
Lennuvälja teised spetsialistid, kes on samuti seotud lennuliikluse juhtimise ja kontrollimisega.
Mõnevõrra tinglikult teistest valdkondadest võib pidada sarnaseks näiteks lootsi või ka raudteedispetšeri ametit.
PALK JA MUUD SOODUSTUSED
Lennuliiklusteeniduse Aktsiaseltsis, kus töötab enamus Eesti lennujuhte, on kasutusel lennujuhtide tasustamisel ajapalgasüsteem. Lisaks põhipalgale makstakse lennujuhtidele pädevustasu vastavalt omandatud pädevustele. Olenevalt omandatud pädevuste arvust on võimalik põhipalgale lisa teenida 25-80%.
Koostöös Lennujuhtide assotsiatsiooniga onvalmimas uus palgasüsteem, kus pädevustasu asendub staažitasuga. Eeldatavasti lisandub tulevikus sõltuvalt lennujuhi tööl oldud ajast põhipalgale staažitasu näol kuni 50%.
Lisaks eelpool mainitule moodustub kogupalk veel:
-
tulemustasust, mida makstakse iga kuu sõltuvalt töö tulemustest kuni 20%;
-
aastapreemiast, mida makstakse üks kord aastas sõltuvalt ettevõtte tulemustest ning töötaja isiklikust panusest;
-
seadusest tulenevatest tasudest (lisatasu õhtustes ja öistes vahetustes töötamise eest, lisatasu riiklikel pühadel töötamise eest jne.)
Lennujuhtide brutopalk jääb käesoleval ajal vahemikku 15000-40000 EEK. Keskmine lennujuhi aasta kogupalk 2006 aastal oli ca. 500 000.-
Lisasoodustustena on Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis kasutusel veel sportimiskulude osaline katmine, transport tööle, täiendkoolitused.
Hooldusmehhaanikute, hooldusinseneridebrutopalk jääb vahemikku 12000-35000 EEK. Erioskustega mehaanikud võivad teenida isegi kuni 500 kr tunnis, neid aga (C-kategoo-ria) on Eestis üksikuid.
TÄIENDAV INFO
Eesti Lennujuhtide Assotsiatsioon
Lennujaama 2
11101 Tallinn
estatca@estatca.ee
Eesti Lennujuhtide Assotsiatsioon (edaspidi lühend ESTATCA – ingl. k. Estonian Air Traffic Controllers Association) on Eesti lennujuhtide vabatahtlik ühendus, kelle ülesandeks on kaitsta oma liikmete ametihuve ja aidata kaasa lennuohutuse arengule.
ESTATCA tegevuse eesmärgid on:
-
kaitsta, arendada ja edendada ESTATCA liikmete huve;
-
tõsta töö efektiivsust ja liikmete professionaalsust;
-
kaasa aidata lennuohutuse süsteemi arengule koostöös teiste lennualaste töötajatega ja anda oma panus Eesti lennunduse edasiseks arenguks;
-
olla Rahvusvahelise Lennujuhtide Assotsiatsioonide Föderatsiooni väärikas liige;
-
pakkuda oma liikmetele juriidilist abi tööalaste vaidlusküsimuste lahendamisel.
Alates 20.04.1993.a. on ESTATCA Rahvusvahelise Lennujuhtide Assotsiatsioonide Föderatsiooni IFATCA liige.
Kutseala hõive
LENNULIIKLUSE KORRALDAJAD JA LENNUNDUSTEHNILISED TÖÖTAJAD
Seisuga 2003 (Statistikaameti andmed)
Lennujuht (ISCO 3144) |
53 in. |
Lennuliikluse tehnik(ISCO 3145) |
87 in. |
KOKKU |
140 in. |
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Lennuliikluse dispetšerid (ISCO 3144)Lennuliikluse tehnikud (ISCO 3145) |
0 0 |
2 0 |
0 2 |
2005 |
Lennuliikluse dispetšerid (ISCO 3144)Lennuliikluse tehnikud (ISCO 3145) |
0 0 |
2 0 |
0 4 |
2006 |
Lennuliikluse dispetšerid (ISCO 3144)Lennuliikluse tehnikud (ISCO 3145) |
0 0 |
1 1 |
1 3 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
Lennuliikluse tehnikute keskmine tunnipalk 2005.aastal oli Statistikaameti andmetel 62,02 kr/t.
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
2004 |
2005 |
2006 | |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10 126 |
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 407 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
10 322 |
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |