et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Tantsuspetsialist

Kool.ee-haridusportaal :: Tantsuspetsialist Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTantsuspetsialist,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Tantsuspetsialist

OLULISED MOMENDID

  • Kutselised tantsijad on loomingulised töötajad.
  • Balletitantsija elukutseks ettevalmistus algab noorelt.
  • Tantsimine nõuab suurt füüsilist ja emotsionaalset pingutust – see eeldab head tervist.

TÖÖ ISELOOM

Tants on esteetiline kunstivaldkond ja kutselised tantsijad on loomingulised töötajad, kes esinevad erinevates kunsti- ja meelelahutusvaldkondades – peamiselt teatris balletietendustel, aga ka tantsunumbrites, mida esitatakse ooperites, muusikalides, varieteedes, rahvaüritustel, muusika­videodes, klubides jm.

Kutselisteks tantsuala töötajateks on tantsuspetsialistid, kes valdavad tantsutehnikaid ja oskavad neid esitada ja õpetada. Paljud tantsuspetsialistid on seotud tantsukunsti viljelemise ja valdkonna arendamisega, nad organiseerivad esinemisi ja etendusi, kirjutavad publikat­sioone või teevad teaduslikku uurimistööd.

Kutselisi tantsuspetsialiste eristatakse kutsestandardi järgi järgnevalt:

  • rahvatantsuspetsialist (eesti rahvatantsu spetsialist/ tantsuõpetaja)
  • kaasaegse tantsu spetsialist( tantsuõpetaja)
  • tantsija
  • koreograaf-lavastaja(kasutatakse ka nimetust ballettmeister).

Rahvatants on rahvakultuuri osa, mida Eestis harrastatakse väga palju. Igas maakonnas ja linnas on rahvatantsuansamblid, mida juhendavad kutselised rahvatantsuspetsialistid. Rahva­tantsu­kollektiive jaotatakse nais-, mees-, laste- või noorterühmadeks, kus tantsivad nn harrastustantsijad. Rahvatantsuspetsialistide ülesandeks on õpetada neile nii vana­aegseid folk­tantse kui ka uusi kaasajastatud rahvatantse. Rahvatantsijate töö ja tegevus tipneb meie kuulsatel rahvatantsupidudel.

Vanim professionaalne tantsukunst on ballett, kus tantsivad baleriinid ja balletitantsijad. Tantsud lavastab ballettmeister/koreograaf ja tantsija ülesandeks on tantsude selgeks õppimine ja esitamine kas solistina või koos partneri või tantsurühmaga. Tantsijad suhtuvad tantsu loominguliselt ning annavad tantsule emotsiooni ja hingestatuse.

Tänapäeval on tekkinud palju uusi tantsustiile ja kutselised tantsijad töötavad ka moodsate tantsustiilide tantsijatena (näiteks jazztants, moderntants, varieteetants). Nad esinevad peamiselt klubides, laevadel, varieteedes. Tantsijate koormus on suur – näiteks viie tegevus­aasta jooksul on Eesti Tantsuagentuur valmistanud viisteist suurejoonelist tantsulis-muusikalist showetendust Läänemere kruiisilaevadele. Viiekümnest tantsijast koosnev trupp on andnud aastas ligi 1500 etendust, millest 95 protsenti on toimunud väljaspool Eestit.

Tantsimine nõuab suurt füüsilist ja psüühilist pingutust. Enda vormis hoidmiseks ja tantsude selgeks õppimiseks treenivad balletitantsijad iga päev – treeningtunnid ja proovid on hommikuti ning õhtuti toimuvad etendused. Etenduse sisusse ja muusikasse peavad tantsijad emotsionaalselt sisse elama. Seega peavad tantsijad olema ka musikaalsed ja heade näitlemis­oskustega.

Omaette valdkond on tantsusport ehk peotants.Standardtantsudes, ladinaameerika tantsudes ja selts­konnatantsus Eesti Tantsuõpetajate Liidu juures kutseeksami sooritanu kaotab automaatselt amatööri staatuse ning saab õiguse töötada tantsuõpetajana ja -treenerina ning tantsuspordi kohtunikuna. Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Tantsuspordi Liit.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

Balletitantsijate põhitöökoht teatris, kus iga päev on treeningud ning etendused toimuvad õhtuti mitu korda kuus, sealhulgas nädalavahetustel. Teatrid korraldavad ka väljasõidu­turneesid, mis võivad kesta mitu päeva. Külalisetenduste puhul tuleb kohaneda erinevate töö- ja lavatingimustega.

Modern- ja rahvatantsijad esinevad peamiselt kontsertsaalides, varieteedes, klubides, laevadel. Eriti keeruline on tantsida laevadel – tasakaalu peab hoidma ka suurema lainetuse ajal. Parimates tantsutruppides tantsijatel on palju ringreise nii Eesti kui välismaal.

Etenduste ajal kannavad tantsijad alati kostüüme, balleriinid veel lisaks varvaskingi.

Tantsijate tööaeg on vanuseliselt piiratud. Balletitantsijad saavad riikliku pensioni pärast 20 aastast tööstaaži. Enamus tantsijatest leiavad siis teise töö või jätkab tantsuvaldkonnas õpetaja, treeneri, tantsuspetsialistidena. Koreograafidel, tantsujuhtidel, -õpetajatel vanuse­piirangut ei ole.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Tantsijad on kultuuritöötajad, mistõttu peavad nad omama üldteadmisi nii Eesti kui maailmakultuurist. Nad tunnevad erialast terminoloogiat, kutsealaga seotud õigusakte, töökeskkonnaohutust. Kuna tants on kollektiivne tegevus, siis on vajalik ka suhtlemisoskus.

Tantsija kutse eeldab teadmisi tantsutreeningu üldistest alustest, liikumispõhimõtetest, lava­kunsti alustest ning muusikast. Vajalik on inimese anatoomia ja füsioloogia, terviseõpetuse, esmaabi tundmine. Tantsijatele on tähtis oma keha tervena hoida.

Erioskused on seotud tantsuvaldkonnaga. Rahvatantsuspetsialist tunneb rahvatantsu ja kaas­aegse tantsu spetsialist kaasaegse tantsu ajalugu, terminoloogiat, tantsukirjelusi, tantsustiile ja põhiliikumisi. Koreograaf-lavastajad ja tantsuõpetajad tunnevad lisaks kunstide semiootikat ja lavatehnoloogiat (valgustus-, helikunst). Nad teevad tihedat koostööd teiste lavakunsti spetsialistidega –helitehnikute, lavakunstnike, muusikutega.

Kutselised tantsijad ja tantsuspetsialistid on loomingulised inimesed, kes peavad taluma füüsilist koormust ja pinget. Tantsijatel on hea partneritunnetus, nad omavad järjekindlust, enesedistsipliini, vastutustunnet.Väga oluline on hea tervis.

Tantsuspetsialistide kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis tantsuspetsialist III, IV, V, kus omakorda oneristatud rahvatantsuspetsialisti, kaasaegse tantsu spetsialisti, tantsija ja koreograaf-lavastaja kutsekvalifikatsioone.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Balletitantsijaks õpitakse Tallinna Balletikoolis. Tantsuõpinguid alustatakse väga noorelt. Koolis õpitakse klassikalise balleti eriala ja omandatakse üldharidus. Õppeaeg kestab 9 õppe­aastat ning on jagatud kaheks perioodiks. Noorem aste kestab 5 õppeaastat ning on põhikooli 5. kuni 9. klass. Vanem aste kestab 4 õppe­aastat ning jaotub neljaks kursuseks. Eriala ja kesk­hariduse omandamine toimub kutseõppeasutuse, so Tallinna Balletikooli õppekava alusel. Vanema astme lõpetanud saavad kutseõppeasutuse lõputunnistuse kutsekeskhariduse omandamise kohta ja balletiartisti kutse. Õppepraktika ehk lavapraktika algab noorema astme 2. õppeaastast. Noored tantsijad võtavad osa Rahvusooper "Estonia" etendustest ja esinevad mitmesugustel kontsertidel.

Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonnas saab õppida koreograaf-lavastajaks tasuta ja tasulistel õppekohtadel nii bakalaureuse kui magistriõppes. Erialal pööratakse erilist tähele­panu tantsukompositsioonile, tantsukunstiga seotud aladele (heli- ja valguskujundus, stsenograafia). Käsitletakse erinevaid tantsustiile ja nende tehnikate omandamise metoodikat, õppimis- ja õpetamismeetodeid.

Viljandi Kultuurikolledži lavakunstide osakonnas saavad erialahariduse tantsijad, tantsu­õpetajad ja koreograafid. Erialal õpetatakse eri tantsustiile, balleti- ja kostüümi­ajalugu, tantsu­kompositsiooni, näitlejameisterlikkust ning muid etenduskunste siduvaid aineid. Käsitletakse tantsutehnikate ja -stiilide omandamise metoodikat, õppimis- ja õpetamis­meetodeid.

Tantsuharidust noortele (sh ajalooline, karakter-, paaris-, ning moderntants) antakse veel MTÜ Vanemuise Tantsu- ja Balletikoolis, tantsukoolis Noor Ballett ning Eesti Tantsu­agentuuri Stuudios.

Tantsijaks sobivad vajaliku füüsiliste eelduste ja musikaalsusega noored. Koreograaf-lavastaja erialale sobib loominguliselt avatud, eelneva tantsukogemusega inimene, kelle eesmärgiks on tantsukunsti teooria ja praktika süvendatud õppimine, loova tegevuse realiseerimine koreograaf-lavastaja ja tantsuõpetajana ning tantsualane uurimistöö.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eestis on kaks teatrit, kus töötab koosseisuline balletitrupp – „Estonia” ja „Vanemuine”. Neis töötab kokku sadakond balletiartisti. Balletikooli lõpetanud saavad enamasti tööle nendesse teatritesse.

Koreograafid-lavastajad töötavad teatrites, aga ka balletikoolides ja tantsustuudiotes pedagoogidena.

Eestis on mitmeid tantsustuudioid (modern-, peo-, karakter-, jne tantsud), kus töötavad nii tantsijad kui tantsuspetsialistid. Rahvatantsuspetsialistid juhendavad rahvatantsukollektiive nii haridus- ja kultuuriasutustes.

LÄHEDASED AMETID

Tantsijatele lähedased ametid on ooperi-, opereti ja muusikaliartisti ametid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Kutselistes teatrites töötavatel tantsijad töötavad lepingu alusel.Kuupalk sõltub staažist ja kvalifikatsioonist. Rühmatantsija sissetulek on keskmiselt 10000 krooni kuus, tipptantsijatel ja priimabaleriinide töötasu on kõrgem.

Kindel kuupalk on haridus- ja kultuuriasutustes töötavatel tantsupedagoogidel, ringi­juhendajatel.

Eratantsustuudiotes on tantsijate tasu seotud esinemiste arvu ja kohaga.

TÄIENDAV INFO

Eesti Kutseliste Tantsijate Liit
Postiaadress: Uus tänav 5, 10111 Tallinn
Tel: 6464518
E-post: ektl@hot.ee
www.ektl.ee

Eesti Tantsuõpetajate Liit
Postiaadress: Peterburi tee 38/1, 11415 Tallinn
Tel/faks: 601 0253
E-post: tantsuopetliit@hot.ee
www.etol.ee

Eesti Tantsuspordi Liit
Postiaadress: Ahtri 12-207, 10151 Tallinn
Tel/fax: 611 6262
E-post: info@evtl.ee
www.evtl.ee

Eesti Tantsuagentuur
Postiaadress: Narva mnt. 40, 10150 Tallinn
Tel: 648 5461
E-post: info@tantsuagentuur.ee 
www.tantsuagentuur.ee

Kutseala hõive

TANTSUSPETSIALISTID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Ballettmeistrid ja tantsijad (ISCO 2454)

167

Varietee-, restorani jm muusikud, lauljad ja tantsijad (ISCO 3473)

219

KOKKU

386

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Ballettmeistrid ja tantsijaid (ISCO 2454)

0

17

25

Varietee-, restorani jm muusikud, lauljad ja tantsijad (ISCO 3473)

0

6

1

2005

Ballettmeistrid ja tantsijaid (ISCO 2454)

0

13

21

Varietee-, restorani jm muusikud, lauljad ja tantsijad (ISCO 3473)

0

2

5

2006

Ballettmeistrid ja tantsijaid (ISCO 2454)

0

11

15

Varietee-, restorani jm muusikud, lauljad ja tantsijad (ISCO 3473)

1

4

5

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aasta IV kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6669

7394

8591

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 6. 07. 2008. 13:34

Time: 0.1759770 s.