Tantsuspetsialist
Kool.ee-haridusportaal :: Tantsuspetsialist Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTantsuspetsialist,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Tantsuspetsialist
OLULISED MOMENDID
-
Kutselised tantsijad on loomingulised töötajad.
-
Balletitantsija elukutseks ettevalmistus algab noorelt.
-
Tantsimine nõuab suurt füüsilist ja emotsionaalset pingutust – see eeldab head tervist.
Tants on esteetiline kunstivaldkond ja kutselised tantsijad on loomingulised töötajad, kes esinevad erinevates kunsti- ja meelelahutusvaldkondades – peamiselt teatris balletietendustel, aga ka tantsunumbrites, mida esitatakse ooperites, muusikalides, varieteedes, rahvaüritustel, muusikavideodes, klubides jm.
Kutselisteks tantsuala töötajateks on tantsuspetsialistid, kes valdavad tantsutehnikaid ja oskavad neid esitada ja õpetada. Paljud tantsuspetsialistid on seotud tantsukunsti viljelemise ja valdkonna arendamisega, nad organiseerivad esinemisi ja etendusi, kirjutavad publikatsioone või teevad teaduslikku uurimistööd.
Kutselisi tantsuspetsialiste eristatakse kutsestandardi järgi järgnevalt:
-
rahvatantsuspetsialist (eesti rahvatantsu spetsialist/ tantsuõpetaja)
-
kaasaegse tantsu spetsialist( tantsuõpetaja)
-
tantsija
-
koreograaf-lavastaja(kasutatakse ka nimetust ballettmeister).
Rahvatants on rahvakultuuri osa, mida Eestis harrastatakse väga palju. Igas maakonnas ja linnas on rahvatantsuansamblid, mida juhendavad kutselised rahvatantsuspetsialistid. Rahvatantsukollektiive jaotatakse nais-, mees-, laste- või noorterühmadeks, kus tantsivad nn harrastustantsijad. Rahvatantsuspetsialistide ülesandeks on õpetada neile nii vanaaegseid folktantse kui ka uusi kaasajastatud rahvatantse. Rahvatantsijate töö ja tegevus tipneb meie kuulsatel rahvatantsupidudel.
Vanim professionaalne tantsukunst on ballett, kus tantsivad baleriinid ja balletitantsijad. Tantsud lavastab ballettmeister/koreograaf ja tantsija ülesandeks on tantsude selgeks õppimine ja esitamine kas solistina või koos partneri või tantsurühmaga. Tantsijad suhtuvad tantsu loominguliselt ning annavad tantsule emotsiooni ja hingestatuse.
Tänapäeval on tekkinud palju uusi tantsustiile ja kutselised tantsijad töötavad ka moodsate tantsustiilide tantsijatena (näiteks jazztants, moderntants, varieteetants). Nad esinevad peamiselt klubides, laevadel, varieteedes. Tantsijate koormus on suur – näiteks viie tegevusaasta jooksul on Eesti Tantsuagentuur valmistanud viisteist suurejoonelist tantsulis-muusikalist showetendust Läänemere kruiisilaevadele. Viiekümnest tantsijast koosnev trupp on andnud aastas ligi 1500 etendust, millest 95 protsenti on toimunud väljaspool Eestit.
Tantsimine nõuab suurt füüsilist ja psüühilist pingutust. Enda vormis hoidmiseks ja tantsude selgeks õppimiseks treenivad balletitantsijad iga päev – treeningtunnid ja proovid on hommikuti ning õhtuti toimuvad etendused. Etenduse sisusse ja muusikasse peavad tantsijad emotsionaalselt sisse elama. Seega peavad tantsijad olema ka musikaalsed ja heade näitlemisoskustega.
Omaette valdkond on tantsusport ehk peotants.Standardtantsudes, ladinaameerika tantsudes ja seltskonnatantsus Eesti Tantsuõpetajate Liidu juures kutseeksami sooritanu kaotab automaatselt amatööri staatuse ning saab õiguse töötada tantsuõpetajana ja -treenerina ning tantsuspordi kohtunikuna. Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Tantsuspordi Liit.
keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg
Balletitantsijate põhitöökoht teatris, kus iga päev on treeningud ning etendused toimuvad õhtuti mitu korda kuus, sealhulgas nädalavahetustel. Teatrid korraldavad ka väljasõiduturneesid, mis võivad kesta mitu päeva. Külalisetenduste puhul tuleb kohaneda erinevate töö- ja lavatingimustega.
Modern- ja rahvatantsijad esinevad peamiselt kontsertsaalides, varieteedes, klubides, laevadel. Eriti keeruline on tantsida laevadel – tasakaalu peab hoidma ka suurema lainetuse ajal. Parimates tantsutruppides tantsijatel on palju ringreise nii Eesti kui välismaal.
Etenduste ajal kannavad tantsijad alati kostüüme, balleriinid veel lisaks varvaskingi.
Tantsijate tööaeg on vanuseliselt piiratud. Balletitantsijad saavad riikliku pensioni pärast 20 aastast tööstaaži. Enamus tantsijatest leiavad siis teise töö või jätkab tantsuvaldkonnas õpetaja, treeneri, tantsuspetsialistidena. Koreograafidel, tantsujuhtidel, -õpetajatel vanusepiirangut ei ole.
Tantsijad on kultuuritöötajad, mistõttu peavad nad omama üldteadmisi nii Eesti kui maailmakultuurist. Nad tunnevad erialast terminoloogiat, kutsealaga seotud õigusakte, töökeskkonnaohutust. Kuna tants on kollektiivne tegevus, siis on vajalik ka suhtlemisoskus.
Tantsija kutse eeldab teadmisi tantsutreeningu üldistest alustest, liikumispõhimõtetest, lavakunsti alustest ning muusikast. Vajalik on inimese anatoomia ja füsioloogia, terviseõpetuse, esmaabi tundmine. Tantsijatele on tähtis oma keha tervena hoida.
Erioskused on seotud tantsuvaldkonnaga. Rahvatantsuspetsialist tunneb rahvatantsu ja kaasaegse tantsu spetsialist kaasaegse tantsu ajalugu, terminoloogiat, tantsukirjelusi, tantsustiile ja põhiliikumisi. Koreograaf-lavastajad ja tantsuõpetajad tunnevad lisaks kunstide semiootikat ja lavatehnoloogiat (valgustus-, helikunst). Nad teevad tihedat koostööd teiste lavakunsti spetsialistidega –helitehnikute, lavakunstnike, muusikutega.
Kutselised tantsijad ja tantsuspetsialistid on loomingulised inimesed, kes peavad taluma füüsilist koormust ja pinget. Tantsijatel on hea partneritunnetus, nad omavad järjekindlust, enesedistsipliini, vastutustunnet.Väga oluline on hea tervis.
Tantsuspetsialistide kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis tantsuspetsialist III, IV, V, kus omakorda oneristatud rahvatantsuspetsialisti, kaasaegse tantsu spetsialisti, tantsija ja koreograaf-lavastaja kutsekvalifikatsioone.
Balletitantsijaks õpitakse Tallinna Balletikoolis. Tantsuõpinguid alustatakse väga noorelt. Koolis õpitakse klassikalise balleti eriala ja omandatakse üldharidus. Õppeaeg kestab 9 õppeaastat ning on jagatud kaheks perioodiks. Noorem aste kestab 5 õppeaastat ning on põhikooli 5. kuni 9. klass. Vanem aste kestab 4 õppeaastat ning jaotub neljaks kursuseks. Eriala ja keskhariduse omandamine toimub kutseõppeasutuse, so Tallinna Balletikooli õppekava alusel. Vanema astme lõpetanud saavad kutseõppeasutuse lõputunnistuse kutsekeskhariduse omandamise kohta ja balletiartisti kutse. Õppepraktika ehk lavapraktika algab noorema astme 2. õppeaastast. Noored tantsijad võtavad osa Rahvusooper "Estonia" etendustest ja esinevad mitmesugustel kontsertidel.
Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonnas saab õppida koreograaf-lavastajaks tasuta ja tasulistel õppekohtadel nii bakalaureuse kui magistriõppes. Erialal pööratakse erilist tähelepanu tantsukompositsioonile, tantsukunstiga seotud aladele (heli- ja valguskujundus, stsenograafia). Käsitletakse erinevaid tantsustiile ja nende tehnikate omandamise metoodikat, õppimis- ja õpetamismeetodeid.
Viljandi Kultuurikolledži lavakunstide osakonnas saavad erialahariduse tantsijad, tantsuõpetajad ja koreograafid. Erialal õpetatakse eri tantsustiile, balleti- ja kostüümiajalugu, tantsukompositsiooni, näitlejameisterlikkust ning muid etenduskunste siduvaid aineid. Käsitletakse tantsutehnikate ja -stiilide omandamise metoodikat, õppimis- ja õpetamismeetodeid.
Tantsuharidust noortele (sh ajalooline, karakter-, paaris-, ning moderntants) antakse veel MTÜ Vanemuise Tantsu- ja Balletikoolis, tantsukoolis Noor Ballett ning Eesti Tantsuagentuuri Stuudios.
Tantsijaks sobivad vajaliku füüsiliste eelduste ja musikaalsusega noored. Koreograaf-lavastaja erialale sobib loominguliselt avatud, eelneva tantsukogemusega inimene, kelle eesmärgiks on tantsukunsti teooria ja praktika süvendatud õppimine, loova tegevuse realiseerimine koreograaf-lavastaja ja tantsuõpetajana ning tantsualane uurimistöö.
Eestis on kaks teatrit, kus töötab koosseisuline balletitrupp – „Estonia” ja „Vanemuine”. Neis töötab kokku sadakond balletiartisti. Balletikooli lõpetanud saavad enamasti tööle nendesse teatritesse.
Koreograafid-lavastajad töötavad teatrites, aga ka balletikoolides ja tantsustuudiotes pedagoogidena.
Eestis on mitmeid tantsustuudioid (modern-, peo-, karakter-, jne tantsud), kus töötavad nii tantsijad kui tantsuspetsialistid. Rahvatantsuspetsialistid juhendavad rahvatantsukollektiive nii haridus- ja kultuuriasutustes.
LÄHEDASED AMETID
Tantsijatele lähedased ametid on ooperi-, opereti ja muusikaliartisti ametid.
PALK JA MUUD SOODUSTUSED
Kutselistes teatrites töötavatel tantsijad töötavad lepingu alusel.Kuupalk sõltub staažist ja kvalifikatsioonist. Rühmatantsija sissetulek on keskmiselt 10000 krooni kuus, tipptantsijatel ja priimabaleriinide töötasu on kõrgem.
Kindel kuupalk on haridus- ja kultuuriasutustes töötavatel tantsupedagoogidel, ringijuhendajatel.
Eratantsustuudiotes on tantsijate tasu seotud esinemiste arvu ja kohaga.
TÄIENDAV INFO
Eesti Kutseliste Tantsijate Liit
Postiaadress: Uus tänav 5, 10111 Tallinn
Tel: 6464518
E-post: ektl@hot.ee
www.ektl.ee
Eesti Tantsuõpetajate Liit
Postiaadress: Peterburi tee 38/1, 11415 Tallinn
Tel/faks: 601 0253
E-post: tantsuopetliit@hot.ee
www.etol.ee
Eesti Tantsuspordi Liit
Postiaadress: Ahtri 12-207, 10151 Tallinn
Tel/fax: 611 6262
E-post: info@evtl.ee
www.evtl.ee
Eesti Tantsuagentuur
Postiaadress: Narva mnt. 40, 10150 Tallinn
Tel: 648 5461
E-post: info@tantsuagentuur.ee
www.tantsuagentuur.ee
Kutseala hõive
TANTSUSPETSIALISTID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Ballettmeistrid ja tantsijad (ISCO 2454) |
167 |
Varietee-, restorani jm muusikud, lauljad ja tantsijad (ISCO 3473) |
219 |
KOKKU |
386 |
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Ballettmeistrid ja tantsijaid (ISCO 2454) |
0 |
17 |
25 |
Varietee-, restorani jm muusikud, lauljad ja tantsijad (ISCO 3473) |
0 |
6 |
1 | |
2005 |
Ballettmeistrid ja tantsijaid (ISCO 2454) |
0 |
13 |
21 |
Varietee-, restorani jm muusikud, lauljad ja tantsijad (ISCO 3473) |
0 |
2 |
5 | |
2006 |
Ballettmeistrid ja tantsijaid (ISCO 2454) |
0 |
11 |
15 |
Varietee-, restorani jm muusikud, lauljad ja tantsijad (ISCO 3473) |
1 |
4 |
5 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
Statistikaameti andmetel oli 2006. aasta IV kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni) | |||
|
2004 |
2005 |
2006 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6669 |
7394 |
8591 |
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |