Taimekasvataja
Kool.ee-haridusportaal :: Taimekasvataja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTaimekasvataja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Taimekasvataja
OLULISED MOMENDID
-
Kogu põllumajandusliku tootmise aluseks on taimekasvatus. Kõrvuti traditsiooniliste toidu- ja söödataimedega kasvatatakse üha rohkem mitmeid alternatiivkultuure. Kuidas ja kus neid kasvatada, selle eest hoolitsevad taimekasvatajad.
-
Taimekasvatajad on mõtteviisilt keskkonna hoidjad, maaelu ja maakultuuri säilitajad ja edendajad. Oma töös lähtutakse heast põllumajandustavast.
-
Hea valdkond töötamiseks inimestele, kes armastavad viibida looduses ning nähataimi suureks sirgumas.
TÖÖ ISELOOM
Taimekasvataja on põllumajandustöötaja, kelle põhitegevus on seotud tööga põllumajandusettevõttes. Peamisteks tööülesanneteks on vajalike tööde teostamine põllul, farmis, aias ja metsas. Nad kasvatavad ja koristavad mitmesuguseid põllukultuure, nagu nisu jt. teraviljad, söögipeeti, kartulit, kapsast või muid aedvilju müügiks või üleandmiseks hulgiostjatele ja turustusorganisatsioonidele või müügiks turul.
Põllumajandustootja põhitegevuseks on põllumajandussaaduste tootmine, esmatöötlemine ja turustamine ning põllumajanduslike teenuste osutamine. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine ja/või teostamine,majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine.
Põllumajandustootja spetsialiseerub kas taimekasvatusele, loomakasvatusele või mittetraditsioonilisele põllumajandusele. Taimekasvatuse valdkonnas toimub kitsam spetsialiseerumine kas ühele või mitmele järgnevatest taimekasvatuse harudest: teravilja-, kartuli-, köögivilja-, õlikultuuride kasvatus, puuviljandus, rohumaaviljelus jt.
Taimekasvatusspetsialisti põhitegevuseks on taimekasvatussaaduste tootmise, esmatöötlemise ja turustamise juhendamine ning korraldamine. Tema peamisteks tööülesanneteks on taimekasvatusalase tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu valik, juhendamine ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine, majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine.
keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg
Põllumajandustöötaja viibib oma töö tõttu valdavalt välitingimustes. Sageli tuleb valmis olla ka tööks pühapäevadel ja riiklikel pühadel. Kuna põllumajandustöötaja tegevusega kaasneb kokkupuude õitsvate/tolmlevate taimedega, siis ei sobi see inimestele, kes on tugevalt allergilised ja kannatavad näiteks heinapalaviku käes. Samuti võib allergiat põhjustada kokkupuude kemikaalidega. Töö on valdavalt liikuva ja füüsilise iseloomuga.
Suures osas on tegevus sesoonne, st. suurem osa tööst tuleb teha kevadest sügiseni – siis kui on taimede kasvuperiood.
Põllumajandustöötaja kasutab taimede kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel mitmeid tööriistu, nagu labidad, rehad, hargid, saed jpm, samuti tehnikat, nagu traktorid ja muud põllumajandusmasinad jne. Siinkohal on ääretult tähtsad teadmised ohutustehnika nõuetest.
Põllumajandustootja sõltuvalt sellest, kas tema alluvuses töötavad põllumajandustöötajad (tegutseb oma ettevõttes juhina või tootmisettevõttes näiteks tööjuhina), või on ta üksiktalupidaja, töötab ta nii kontoris taimekasvatust planeerides ja majandustegevuse üle arvestust pidades, kui ka välitingimustes taimi kasvatades ja nende eest hoolitsedes. Kui on kiire vegetatsiooniperiood, tuleb töötada ka pühapäevadel ja riiklikel pühadel. Oma töös võib esineda kokkupuude erinevate kemikaalide ja allergeenidega.
Taimekasvatusspetsialisti töö on vaheldusrikas ning eeldab töötamist nii kontoris, kui ka välitingimustes. Vajadusel tuleb vajadusel samuti töötada puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Oma töös puutub ta kokku erinevate allergeenide ja kemikaalidega. Vajalik on pidev erialane täiendkoolitus.
Põllumajandustöötaja peab tundma taimekasvatust, loomakasvatust, põllumajandusmasinaid ja –seadmeid. Ta peab oskama luua taimedele kasvuks ja saagi koristamiseks võimalikud sobivad tingimused ning oskama tagada loomade igakülgse heaolu. Oluline on oskus iseseisvalt täita etteantud tööjuhiseid, osata tegevusi planeeridaja järgida head põllumajandustava.
Põllumajandustöötajaks sobib inimene, kes armastab loodust ja kellel jätkub hoolt ja püsivust taimede ja loomade eest hoolitsemiseks. Selleks, et saada heaks põllumajandustöötajaks, on olulisel kohal sellisedisikuomadused ja võimed nagu vastutusvõime, kohusetunne, koostöö- ja õppimisvalmidus, füüsilise koormuse taluvus, kohanemisvõime ja säästlik suhtumine keskkonda.
Põllumajandustöötaja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis põllumajandustöötaja I, II I kutsetaseme taotlemisel on nõutav põllumajanduslik haridus või 1-aastane töökogemus põllumajandusettevõttes. Põllumajandustöötaja II kutse taotlemisel on nõutav põllumajanduslik haridus või 2-aastane töökogemus põllumajandusettevõttes.
Põllumajandustootja töö põhineb oma valdkonna põllumajandussaaduste tootmise tehnoloogia väga heal tundmisel ning eeldab vastutus- ja otsustusvõimet, iseseisvust, koostöö- ja õppimisvalmidust ning kohanemisvõimet.
Põllumajandustootja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis põllumajandustootja III, mille taotlemiseks on vaja täita 1 kahest alltoodud tingimustest:
-
põllumajandusalane kutsekeskharidus ja 1-aastane töökogemus spetsialiseerumise valdkonnas või
-
kutsestandardi nõuetele vastav täiendkoolitus ja 2-aastane põllumajandusalane töökogemus spetsialiseerumise valdkonnas.
Taimekasvatusspetsialisti töö põhineb taimekasvatussaaduste tootmise tehnoloogia heal tundmisel. Ta peab kõrgtasemel tundma taimekasvatust, maakorraldust, põllumajandusmasinaid ja –seadmeid ning kesktasemel majandust.
Töö taimekasvatusspetsialistina eeldab vastutus- ja otsustusvõimet ning iseseisvust, koostöö- ja õppimisvalmidust ning kohanemisvõimet, oskust suhelda ja oma teadmisi edasi anda säästlikku suhtumist keskkonda.
Taimekasvatusspetsialisti kutseoskusnõuded on kinnitatud taimekasvatusspetsialist IV kutsestandardis. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt taimekasvatusalane kõrg- või keskeriharidus ja 2-aastane töökogemus taimekasvatuse valdkonnas.
Eesti Maaülikoolis kestab õpe 3+2 aastat, mille käigus saadakse põllu- ja aiasaaduste tootmise bakalaureusekraad (3 aastat) ja
- taimekasvatuse magistrikraad (2 aastat) või
- põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise magistrikraad (2 aastat).
Taimekasvatuse eriala lõpetanu suudab korraldada taimekasvatuslikku tootmist ja juhtida põllumajandusettevõtte tööd. Omandatud haridus lubab spetsialiseeruda ka mõnele kitsamale erialale, nagu taimebiotehnoloogia, mahemaaviljelus, bioenergia tootmine, sordiaretus, taimekaitse jm.
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala lõpetanu oskab analüüsida maamajanduslikku tootmise tasuvust ja jätkusuutlikkust ning planeerida ettevõtete, ühistute, talude ja regioonide arendustegevust. Stuudiumi jooksul õpitakse nii looma- kui taimekasvatust; ökonoomikat, turundust ja majandusanalüüsi; ettevõtte juhtimist ja tõhusat ressursside kasutamist ja kaasaaegseid meetodeid tootmise optimeerimiseks ning keskkonnasäästlikku majandamist.
Kuressaare Ametikoolis õpetatakse
- Põhihariduse baasil talumajandust (lihtsustatud õppekava) - õppeaeg 140 õppenädalat. Lisaks üldainetele õpitakse aiandust, mesindust ja metsandust, majandamist ja toitlustamist talus, aia- ja põllupidamist, klientidega suhtlemist ja arvepidamist oma tulude ja kulude üle. Õppetöö võimaldab lihtsustatud õppekava alusel saada võimetekohase kutsekeskhariduse.
- Keskhariduse baasil maaettevõtlust - õppeaeg 80 õppenädalat. Õppekava sisaldab nii ärivaldkonna (ettevõtlus, äriplaan, turundus, äriõigus, tööõigus, raamatupidamine, juhtimine jne) kui ka põllumajanduslikke (erinevad taime- ja loomakasvatusained, aiandus, mesindus jne) aineid.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis on võimalik põhihariduse baasil saada kutsekeskharidus ning õppida järgmisi erialasid:
- põllumajandus - õppeajaga 3 aastat 6 kuud. Praktiline õpe toimub paralleelselt teoreetilise õppetööga kooli juures või erinevates põllumajandusettevõtetes.
- loodusmajandus - õppeajaga 3 aastat. Eriala pakub võimalusi alternatiivseteks tegevusteks (vähemlevinud ja mittetraditsioonilist tegevusala) maal traditsioonilise põllumajanduse kõrval. Õppekava läbimine annab teoreetilise ja praktilise õppetöö kaudu mitmekülgse ettevalmistuse maaettevõtlusvormidega tegelemiseks. Lõpetaja peab toime tulema väikeettevõtte juhtimise ja majandamisega; tööde planeerimise ja teostamisega.
Põltsamaa Ametikoolis on võimalik põhihariduse baasil saada kutsekeskharidus ja omandada:
- kodumajanduse eriala 3 aastaga. Saadakse koka, põllumajandustöötaja ja puhastusteeninduse kvalifikatsioonides sisalduvaid oskusi. Õpitakse lihtsustatud programmide järgi toiduvalmistamist, aiandust, loomakasvatust, õmblemist, käsitööd, lastehoidu, kodukultuuri.
- põllumajanduse eriala 3,5 aastaga. Saadakse põllumajandustootja ja põllumajandustöötaja tasemetel tegutsemiseks vajaminevaid oskusi. Õpitakse loomakasvatust, maaviljelust, köögi- ja puuviljandust, traktoreid, põllutöömasinaid, metsanduse-, keevituse- ja ehituse aluseid, lukksepatööd.
Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolis saab põhihariduse baasil 3,5 aastaga omandada kutsekeskhariduse põllumajanduse erialal. Spetsialiseerutakse kolmel suunal: põllumajanduslik tootmine, põllumajanduse mehhaniseerimine ja põllumajanduslik tootmine hobusekasvatuse suunaga. Saadakse teadmised taime- ja loomakasvatusest, mehhaniseerimisest, tõuaretusest, ettevõtlusest, raamatupidamisest ja äriplaani koostamisest.
Vana-Antsla Kutsekeskkoolis on võimalik õppida järgmisi erialasid:
- talumajandus - omandatakse kutsekeskharidus 3,5 aastaga.Õppekavas on taime- ja loomakasvatus, põllumajandusmasinad, traktorid ja autod, liikluseeskirjad ja liiklusohutuse alused, metsanduse ja ehituse alused, metalli-, lukksepa- ja puidutööd, majandusõpe.
- põllumajandus - omandatakse kutseharidus 3,5 aastaga. Sellele erialale võetakse vastu põhikooli lõpetanuid (sh lihtsustatud õppekava alusel), kellel on raskusi üldainetega, kuid tõsine tahtmine õppida maatööd. Õpilased õpivad taime- ja loomakasvatust ja lisaks toimetulekuoskusi ja üldarendava sisuga aineid.
Sõltuvalt haridustasemest ja töökogemusest võivad taimekasvatajad töötada järgmistel ametikohtadel:
- juhi või keskastmejuhina (tööjuht, tootmisjuht) põllumajandusettevõttes ja –ühistutes
- eksperdina põllumajandusettevõtteid teenindavates firmades
- taimekasvatuse konsulendina
- spetsialisti või peaspetsialistina põllumajandusministeeriumis või kohalikus omavalitsuses
- õppejõuna või teadurina maaülikoolis (pärast doktoriõpet), erialaainete õpetajana kutsekoolis
- põllutöölisena
- taimekasvatajana
- põllumajandusmasina juhina.
Statistikaameti andmetel moodustas põllukultuuride kasvupind 2006. aastal 529,4 tuh ha, mis on 31,3 tuh ha ehk 6% võrra vähem kui 2005. aastal. Teravilja kasvatati 273,9 tuh ha ehk 51,7% kasvupinnal, söödakultuure 32,5%, tehnilisi kultuure 11,8% ja kartulit, köögivilja, kaunvilja ja muid kultuure 4% kasvupinnal.
Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Tööjõuvajaduse prognoosi aastani 2012” põhjal on põllumajanduse, sealhulgas taimekasvatusettevõtete tootmismahud viimastel aastatel kasvanud mõõdukas tempos. Samuti on oodata senini avaldunud tööhõive langustrendi jätkumist, kuid aeglustuvas tempos.
Paranenud investeerimisvõimalused on võimaldanud põllumajandusvaldkonnas märgatavalt uuendada oma tootmises kasutatavaid masinaid ja seadmeid. Investeeringud efektiivsemasse tootmisesse vähendavad aga ühelt poolt nõudlust töötajate järele, kuid samas kasvab vajadus uusi masinaid käsitleda oskavate inimeste osas.
Töötajate keskmine vanus valdkonnas on küllaltki suur, mille tõttu on selle kümnendi lõpuks, järgmise alguseks oodata suure hulga töötajate pensionile suundumist.
LÄHEDASED AMETID
Lähedasteks ametiteks taimekasvatajatele on aednikud ja konsulendid.
PALK JA MUUD SOODUSTUSED
Keskmine brutokuupalk põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal oli Statistikaameti andmetel 2006. aasta IV kvartalis 7 259 krooni, moodustades vabariigi keskmisest tasemest 71% (10 212). Võrreldes 2006. aasta III kvartaliga oli IV kvartali palk põllumajanduses ja jahinduses 118 krooni ehk 1,7% võrra suurem ning võrreldes 2005. aasta IV kvartaliga 1 228 krooni ehk 20,4% võrra enam.
TÄIENDAV INFO
Põllumajandustöötajatele, põllumajandustootjatele ja taimekasvatusspetsialistidele kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit (EPTKL).
EPTKL on põllumajandustootjaid ühendav katusorganisatsioon, liikmeteks on maakondlikud organisatsioonid ja erinevate põllumajandusharude üleriigilised ühendused.
Postiaadress: J. Vilmsi 53G, Tallinn 10147
Tel: +372 600 8616
Fax: +372 600 8616
E-post: info@eptk.ee
www.eptk.ee
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ühendab põllumajandustootjaid ja põllumajandussaaduste töötlejatele ning põllumajandussektorile teenuseid osutavate ettevõtete piirkondlikke erialaseid ühendusi. Koja eesmärk oma teenuste kaudu toetada Eesti tootjate ja töötlejate vahelist koostööd, põllumajandussaadustega kauplemist nii sise- kui ka välisturul ning esindada oma liikmeskonda erinevates struktuurides nii kodu- kui välismaal. EPKK pakub abi äripartnerite otsinguil, vahendab turu- ja hinnainformatsiooni, korraldab foorumeid ja infopäevi ning organiseerib osalemist nii kodu- kui välismessidel.
Postiaadress: J. Vilmsi 53G, Tallinn 10147
Tel: +372 600 9349
Fax: +372 600 9350
E-post: info@epkk.ee
www.epkk.ee
Eesti Talupidajate Keskliit (ETKL) ühendab Eestis registreeritud talupidajate liitusid, maamajanduslikke huvi-, erialaseltse ja -liitusid ning keskühistuid. ETKL põhieesmärgiks on oma liikmete majanduslike, sotsiaalsete ja erialaste huvide ning õiguste kaitsmine kõigis instantsides; põllumajandussaaduste tootmise, ümbertöötlemise ja turustamise ning metsamajanduse edendamine; oma liikmetele soodsa majanduskeskkonna loomine; ühistegevuse arendamine; täiendõppe, nõustamisteenuste ja asendusteenuste korraldamine; maaturismi edendamine; koostöö arendamine teiste riikide talupidajatega ja neid ühendavate organisatsioonidega; liikmete tegevuse koordineerimine ja infovahetus.
Postiaadress: Teaduse 1, Saku, Harjumaa 75501
Tel: +372 604 1783
Fax: +372 604 1783
E-post: etkl@online.ee
www.taluliit.ee
Eesti Toiduainete- ja Maatöötajate Keskliidu tegevuse eesmärgiks on ühingu liikmete palgatöö suhtest tekkivate tööalaste ja sotsiaalsete või nendega seotud poliitiliste õiguste ja huvide kaitsmine ja esindamine tööandjate ning riigiorganite ees.
Postiaadress: Raua 32-36, Tallinn 10152
Tel: +372 641 0249
E-post: aare.etmk@mail.ee
Kutseala hõive
TAIMEKASVATAJAD
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)
Põllukultuuride ja aedvilja kasvatajad, sh põllumajandustöötajad (ISCO 6111)* |
984 |
Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, sh põllumajandustootjad (ISCO 6130) |
2800 |
Taime- ja loomakasvatuse spetsialistid (ISCO 2213) |
572 |
KOKKU |
4356 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Põllukultuuride ja aedvilja kasvatajad, sh põllumajandustöötajad (ISCO 6111) |
0 |
29 |
55 |
Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, sh põllumajandustootjad(ISCO 6130) |
0 |
13 |
45 | |
Taime- ja loomakasvatuse spetsialistid (ISCO 2213) |
2 |
102 |
479 | |
2005 |
Põllukultuuride ja aedvilja kasvatajad, sh põllumajandustöötajad(ISCO 6111) |
3 |
22 |
45 |
Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, sh põllumajandustootjad(ISCO 6130) |
0 |
3 |
50 | |
Taime- ja loomakasvatuse spetsialistid (ISCO 2213) |
8 |
97 |
428 | |
2006 |
Põllukultuuride ja aedvilja kasvatajad, sh põllumajandustöötajad(ISCO 6111) |
0 |
23 |
35 |
Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, sh põllumajandustootjad(ISCO 6130) |
2 |
4 |
37 | |
Taime- ja loomakasvatuse spetsialistid (ISCO 2213) |
2 |
63 |
269 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
Statistikaameti andmetel oli 2006. aasta IV kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
|
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
Keskmine brutokuupalk põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal oli Statistikaameti andmetel 2006. aasta IV kvartalis 7 259 krooni, moodustades vabariigi keskmisest tasemest 71% (10 212). Võrreldes 2006. aasta III kvartaliga oli IV kvartali palk põllumajanduses ja jahinduses 118 krooni ehk 1,7% võrra suurem ning võrreldes 2005. aasta IV kvartaliga 1 228 krooni ehk 20,4% võrra enam.
Keskmine brutokuupalk, 2004 – 2006 IV kvartal (krooni) | |||
|
2004 |
2005 |
2006 |
Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad |
5 033 |
6 031 |
7 259 |
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades, 2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |