et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Taimekasvataja

Kool.ee-haridusportaal :: Taimekasvataja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTaimekasvataja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Taimekasvataja

OLULISED MOMENDID

  • Kogu põllumajandusliku tootmise aluseks on taimekasvatus. Kõrvuti traditsiooniliste toidu- ja söödataimedega kasvatatakse üha rohkem mitmeid alternatiivkultuure. Kuidas ja kus neid kasvatada, selle eest hoolitsevad taimekasvatajad.
  • Taimekasvatajad on mõtteviisilt keskkonna hoidjad, maaelu ja maakultuuri säilitajad ja edendajad. Oma töös lähtutakse heast põllumajandustavast.
  • Hea valdkond töötamiseks inimestele, kes armastavad viibida looduses ning nähataimi suureks sirgumas.

TÖÖ ISELOOM

Taimekasvataja on põllumajandustöötaja, kelle põhitegevus on seotud tööga põllumajandus­ettevõttes. Peamisteks töö­ülesanneteks on vajalike tööde teostamine põllul, farmis, aias ja metsas. Nad kasvatavad ja koristavad mitmesuguseid põllukultuure, nagu nisu jt. teraviljad, söögipeeti, kartulit, kapsast või muid aedvilju müügiks või üleandmiseks hulgiostjatele ja turustus­organisatsioonidele või müügiks turul.

Põllumajandustootja põhitegevuseks on põllumajandussaaduste tootmine, esmatöötlemine ja turustamine ning põllumajanduslike teenuste osutamine. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine ja/või teostamine,majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine.

Põllumajandustootja spetsialiseerub kas taimekasvatusele, loomakasvatusele või mitte­traditsioonilisele põllumajandusele. Taimekasvatuse valdkonnas toimub kitsam spetsia­lisee­ru­mine kas ühele või mitmele järgnevatest taimekasvatuse harudest: teravilja-, kartuli-, köögivilja-, õlikultuuride kasvatus, puuviljandus, rohumaaviljelus jt.

Taimekasvatusspetsialisti põhitegevuseks on taimekasvatussaaduste tootmise, esmatöötlemise ja turustamise juhendamine ning korraldamine. Tema peamisteks tööülesanneteks on taimekasvatusalase tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu valik, juhendamine ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine, majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Põllumajandustöötaja viibib oma töö tõttu valdavalt välitingimustes. Sageli tuleb valmis olla ka tööks pühapäevadel ja riiklikel pühadel. Kuna põllumajandustöötaja tegevusega kaasneb kokkupuude õitsvate/tolmlevate taimedega, siis ei sobi see inimestele, kes on tugevalt allergilised ja kannatavad näiteks heinapalaviku käes. Samuti võib allergiat põhjustada kokku­puude kemikaalidega. Töö on valdavalt liikuva ja füüsilise iseloomuga.

Suures osas on tegevus sesoonne, st. suurem osa tööst tuleb teha kevadest sügiseni – siis kui on taimede kasvuperiood.

Põllumajandustöötaja kasutab taimede kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel mitmeid tööriistu, nagu labidad, rehad, hargid, saed jpm, samuti tehnikat, nagu traktorid ja muud põllumajandusmasinad jne. Siinkohal on ääretult tähtsad teadmised ohutustehnika nõuetest.

Põllumajandustootja sõltuvalt sellest, kas tema alluvuses töötavad põllumajandustöötajad (tegutseb oma ettevõttes juhina või tootmisettevõttes näiteks tööjuhina), või on ta üksiktalupidaja, töötab ta nii kontoris taimekasvatust planeerides ja majandustegevuse üle arvestust pidades, kui ka välitingimustes taimi kasvatades ja nende eest hoolitsedes. Kui on kiire vegetatsiooniperiood, tuleb töötada ka pühapäevadel ja riiklikel pühadel. Oma töös võib esineda kokkupuude erinevate kemikaalide ja allergeenidega.

Taimekasvatusspetsialisti töö on vaheldusrikas ning eeldab töötamist nii kontoris, kui ka välitingimustes. Vajadusel tuleb vajadusel samuti töötada puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Oma töös puutub ta kokku erinevate allergeenide ja kemikaalidega. Vajalik on pidev erialane täiendkoolitus.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Põllumajandustöötaja peab tundma taimekasvatust, loomakasvatust, põllumajandusmasinaid ja –seadmeid. Ta peab oskama luua taimedele kasvuks ja saagi koristamiseks võimalikud sobivad tingimused ning oskama tagada loomade igakülgse heaolu. Oluline on oskus iseseisvalt täita etteantud tööjuhiseid, osata tegevusi planeeridaja järgida head põllumajandustava.

Põllumajandustöötajaks sobib inimene, kes armastab loodust ja kellel jätkub hoolt ja püsivust taimede ja loomade eest hoolitsemiseks. Selleks, et saada heaks põllumajandustöötajaks, on olulisel kohal sellisedisikuomadused ja võimed nagu vastutusvõime, kohusetunne, koostöö- ja õppimisvalmidus, füüsilise koormuse taluvus, kohanemisvõime ja säästlik suhtumine kesk­konda.

Põllumajandustöötaja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis põllumajandustöötaja I, II I kutsetaseme taotlemisel on nõutav põllumajanduslik haridus või 1-aastane töökogemus põllumajandusettevõttes. Põllumajandustöötaja II kutse taotlemisel on nõutav põllumajanduslik haridus või 2-aastane töökogemus põllumajandusettevõttes.

Põllumajandustootja töö põhineb oma valdkonna põllumajandussaaduste tootmise tehno­loogia väga heal tundmisel ning eeldab vastutus- ja otsustusvõimet, iseseisvust, koostöö- ja õppimisvalmidust ning kohanemisvõimet.

Põllumajandustootja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis põllumajandustootja III, mille taotlemiseks on vaja täita 1 kahest alltoodud tingimustest:

  • põllumajandusalane kutsekeskharidus ja 1-aastane töökogemus spetsialiseerumise vald­konnas või
  • kutsestandardi nõuetele vastav täiendkoolitus ja 2-aastane põllumajandusalane töökogemus spetsialiseerumise valdkonnas.

Taimekasvatusspetsialisti töö põhineb taimekasvatussaaduste tootmise tehnoloogia heal tundmisel. Ta peab kõrgtasemel tundma taimekasvatust, maakorraldust, põllumajandus­masinaid ja –seadmeid ning kesktasemel majandust.

Töö taimekasvatusspetsialistina eeldab vastutus- ja otsustusvõimet ning iseseisvust, koostöö- ja õppimisvalmidust ning kohanemisvõimet, oskust suhelda ja oma teadmisi edasi anda säästlikku suhtumist keskkonda.

Taimekasvatusspetsialisti kutseoskusnõuded on kinnitatud taimekasvatusspetsialist IV kutse­standardis. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt taimekasvatusalane kõrg- või kesk­eri­haridus ja 2-aastane töökogemus taimekasvatuse valdkonnas.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Eesti Maaülikoolis kestab õpe 3+2 aastat, mille käigus saadakse põllu- ja aiasaaduste tootmise bakalaureusekraad (3 aastat) ja

  • taimekasvatuse magistrikraad (2 aastat) või
  • põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise magistrikraad (2 aastat).

Taimekasvatuse eriala lõpetanu suudab korraldada taimekasvatuslikku tootmist ja juhtida põllu­­­majandusettevõtte tööd. Omandatud haridus lubab spetsialiseeruda ka mõnele kitsamale eri­alale, nagu taimebiotehnoloogia, mahemaaviljelus, bioenergia tootmine, sordiaretus, taime­kaitse jm.

Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala lõpetanu oskab analüüsida maa­majanduslikku tootmise tasuvust ja jätkusuutlikkust ning planeerida ettevõtete, ühistute, talude ja regioonide arendustegevust. Stuudiumi jooksul õpitakse nii looma- kui taimekasvatust; ökonoomikat, turundust ja majandusanalüüsi; ettevõtte juhtimist ja tõhusat ressursside kasutamist ja kaasaaegseid meetodeid tootmise optimeerimiseks ning keskkonnasäästlikku majan­damist.

Kuressaare Ametikoolis õpetatakse

  • Põhihariduse baasil talumajandust (lihtsustatud õppekava) - õppeaeg 140 õppenädalat. Lisaks üldainetele õpitakse aiandust, mesindust ja metsandust, majandamist ja toitlustamist talus, aia- ja põllupidamist, klientidega suhtlemist ja arvepidamist oma tulude ja kulude üle. Õppetöö võimaldab lihtsustatud õppekava alusel saada võimetekohase kutse­keskhariduse.
  • Keskhariduse baasil maaettevõtlust - õppeaeg 80 õppenädalat. Õppekava sisaldab nii ärivaldkonna (ettevõtlus, äriplaan, turundus, äriõigus, tööõigus, raamatupidamine, juhtimine jne) kui ka põllumajanduslikke (erinevad taime- ja loomakasvatusained, aiandus, mesindus jne) aineid.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis on võimalik põhihariduse baasil saada kutsekesk­haridus ning õppida järgmisi erialasid:

  • põllumajandus - õppeajaga 3 aastat 6 kuud. Praktiline õpe toimub paralleelselt teoreetilise õppetööga kooli juures või erinevates põllumajandusettevõtetes.
  • loodusmajandus - õppeajaga 3 aastat. Eriala pakub võimalusi alternatiivseteks tegevusteks (vähemlevinud ja mittetraditsioonilist tegevusala) maal traditsioonilise põllumajanduse kõrval. Õppekava läbimine annab teoreetilise ja praktilise õppetöö kaudu mitmekülgse ette­valmistuse maaettevõtlusvormidega tegelemiseks. Lõpetaja peab toime tulema väike­ettevõtte juhtimise ja majandamisega; tööde planeerimise ja teostamisega.

Põltsamaa Ametikoolis on võimalik põhihariduse baasil saada kutsekeskharidus ja omandada:

  • kodumajanduse eriala 3 aastaga. Saadakse koka, põllumajandustöötaja ja puhastus­teeninduse kvalifikatsioonides sisalduvaid oskusi. Õpitakse lihtsustatud programmide järgi toidu­valmistamist, aiandust, loomakasvatust, õmblemist, käsitööd, lastehoidu, kodukultuuri.
  • põllumajanduse eriala 3,5 aastaga. Saadakse põllumajandustootja ja põllumajandustöötaja tasemetel tegutsemiseks vajaminevaid oskusi. Õpitakse loomakasvatust, maaviljelust, köögi- ja puuviljandust, traktoreid, põllutöömasinaid, metsanduse-, keevituse- ja ehituse aluseid, lukksepatööd.

Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolis saab põhihariduse baasil 3,5 aastaga omandada kutse­keskhariduse põllumajanduse erialal. Spetsialiseerutakse kolmel suunal: põllumajanduslik tootmine, põllumajanduse mehhaniseerimine ja põllumajanduslik tootmine hobusekasvatuse suunaga. Saadakse teadmised taime- ja loomakasvatusest, mehhani­seeri­misest, tõuaretusest, ettevõtlusest, raamatupidamisest ja äriplaani koostamisest.

Vana-Antsla Kutsekeskkoolis on võimalik õppida järgmisi erialasid:

  • talumajandus - omandatakse kutsekeskharidus 3,5 aastaga.Õppekavas on taime- ja loomakasvatus, põllumajandusmasinad, traktorid ja autod, liikluseeskirjad ja liiklusohutuse alused, metsanduse ja ehituse alused, metalli-, lukksepa- ja puidutööd, majandusõpe.
  • põllumajandus - omandatakse kutseharidus 3,5 aastaga. Sellele erialale võetakse vastu põhikooli lõpetanuid (sh lihtsustatud õppekava alusel), kellel on raskusi üldainetega, kuid tõsine tahtmine õppida maatööd. Õpilased õpivad taime- ja loomakasvatust ja lisaks toimetulekuoskusi ja üldarendava sisuga aineid.

TÖÖVÄLJAVAATED

Sõltuvalt haridustasemest ja töökogemusest võivad taimekasvatajad töötada järgmistel ameti­kohtadel:

  • juhi või keskastmejuhina (tööjuht, tootmisjuht) põllumajandusettevõttes ja –ühistutes
  • eksperdina põllumajandusettevõtteid teenindavates firmades
  • taimekasvatuse konsulendina
  • spetsialisti või peaspetsialistina põllumajandusministeeriumis või kohalikus omavalitsuses
  • õppejõuna või teadurina maaülikoolis (pärast doktoriõpet), erialaainete õpetajana kutsekoolis
  • põllutöölisena
  • taimekasvatajana
  • põllumajandusmasina juhina.

Statistikaameti andmetel moodustas põllukultuuride kasvupind 2006. aastal 529,4 tuh ha, mis on 31,3 tuh ha ehk 6% võrra vähem kui 2005. aastal. Teravilja kasvatati 273,9 tuh ha ehk 51,7% kasvupinnal, söödakultuure 32,5%, tehnilisi kultuure 11,8% ja kartulit, köögivilja, kaunvilja ja muid kultuure 4% kasvupinnal.

Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Tööjõuvajaduse prognoosi aastani 2012” põhjal on põllumajanduse, sealhulgas taimekasvatusettevõtete tootmismahud viimastel aastatel kasvanud mõõdukas tempos. Samuti on oodata senini avaldunud tööhõive langustrendi jätkumist, kuid aeglustuvas tempos.

Paranenud investeerimisvõimalused on võimaldanud põllumajandusvaldkonnas märgatavalt uuendada oma tootmises kasutatavaid masinaid ja seadmeid. Investeeringud efektiivsemasse tootmisesse vähendavad aga ühelt poolt nõudlust töötajate järele, kuid samas kasvab vajadus uusi masinaid käsitleda oskavate inimeste osas.

Töötajate keskmine vanus valdkonnas on küllaltki suur, mille tõttu on selle kümnendi lõpuks, järgmise alguseks oodata suure hulga töötajate pensionile suundumist.

LÄHEDASED AMETID

Lähedasteks ametiteks taimekasvatajatele on aednikud ja konsulendid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Keskmine brutokuupalk põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal oli Statistikaameti andmetel 2006. aasta IV kvartalis 7 259 krooni, moodustades vabariigi keskmisest tasemest 71% (10 212). Võrreldes 2006. aasta III kvartaliga oli IV kvartali palk põllumajanduses ja jahinduses 118 krooni ehk 1,7% võrra suurem ning võrreldes 2005. aasta IV kvartaliga 1 228 krooni ehk 20,4% võrra enam.

TÄIENDAV INFO

Põllumajandustöötajatele, põllumajandustootjatele ja taimekasvatusspetsialistidele kutse­kvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit (EPTKL).

EPTKL on põllumajandustootjaid ühendav katusorganisatsioon, liikmeteks on maakondlikud organisatsioonid ja erinevate põllumajan­dusharude üleriigilised ühendused.

Postiaadress: J. Vilmsi 53G, Tallinn 10147
Tel: +372 600 8616
Fax: +372 600 8616
E-post: info@eptk.ee
www.eptk.ee

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ühendab põllumajandustootjaid ja põllu­majandus­saaduste töötlejatele ning põllumajandussektorile teenuseid osutavate ettevõtete piirkondlikke erialaseid ühendusi. Koja eesmärk oma teenuste kaudu toetada Eesti tootjate ja töötlejate vahelist koostööd, põllumajandussaadustega kauplemist nii sise- kui ka välisturul ning esindada oma liikmeskonda erinevates struktuurides nii kodu- kui välismaal. EPKK pakub abi äripartnerite otsinguil, vahendab turu- ja hinnainformatsiooni, korraldab foorumeid ja infopäevi ning organiseerib osalemist nii kodu- kui välismessidel.

Postiaadress: J. Vilmsi 53G, Tallinn 10147
Tel: +372 600 9349
Fax: +372 600 9350
E-post: info@epkk.ee
www.epkk.ee

Eesti Talupidajate Keskliit (ETKL) ühendab Eestis registreeritud talupidajate liitusid, maamajanduslikke huvi-, erialaseltse ja -liitusid ning keskühistuid. ETKL põhieesmärgiks on oma liikmete majanduslike, sotsiaalsete ja erialaste huvide ning õiguste kaitsmine kõigis instantsides; põllumajandussaaduste tootmise, ümbertöötlemise ja turustamise ning metsa­majanduse edendamine; oma liikmetele soodsa majanduskeskkonna loomine; ühistegevuse arendamine; täiendõppe, nõustamisteenuste ja asendusteenuste korraldamine; maaturismi edendamine; koostöö arendamine teiste riikide talupidajatega ja neid ühendavate organisatsioonidega; liikmete tegevuse koordineerimine ja infovahetus.

Postiaadress: Teaduse 1, Saku, Harjumaa 75501
Tel: +372 604 1783
Fax: +372 604 1783
E-post: etkl@online.ee 
www.taluliit.ee

Eesti Toiduainete- ja Maatöötajate Keskliidu tegevuse eesmärgiks on ühingu liikmete palgatöö suhtest tekkivate tööalaste ja sotsiaalsete või nendega seotud poliitiliste õiguste ja huvide kaitsmine ja esindamine tööandjate ning riigiorganite ees.

Postiaadress: Raua 32-36, Tallinn 10152
Tel: ­+372 641 0249
E-post: aare.etmk@mail.ee

Kutseala hõive

TAIMEKASVATAJAD
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Põllukultuuride ja aedvilja kasvatajad, sh põllumajandustöötajad (ISCO 6111)*

984

Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, sh põllumajandustootjad (ISCO 6130)

2800

Taime- ja loomakasvatuse spetsialistid (ISCO 2213)

572

KOKKU

4356

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Põllukultuuride ja aedvilja kasvatajad, sh põllumajandustöötajad (ISCO 6111)

0

29

55

Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, sh põllumajandustootjad(ISCO 6130)

0

13

45

Taime- ja loomakasvatuse spetsialistid (ISCO 2213)

2

102

479

2005

Põllukultuuride ja aedvilja kasvatajad, sh põllumajandustöötajad(ISCO 6111)

3

22

45

Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, sh põllumajandustootjad(ISCO 6130)

0

3

50

Taime- ja loomakasvatuse spetsialistid (ISCO 2213)

8

97

428

2006

Põllukultuuride ja aedvilja kasvatajad, sh põllumajandustöötajad(ISCO 6111)

0

23

35

Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, sh põllumajandustootjad(ISCO 6130)

2

4

37

Taime- ja loomakasvatuse spetsialistid (ISCO 2213)

2

63

269

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus,

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aasta IV kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

 

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

 

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal oli Statistikaameti andmetel 2006. aasta IV kvartalis 7 259 krooni, moodustades vabariigi keskmisest tasemest 71% (10 212). Võrreldes 2006. aasta III kvartaliga oli IV kvartali palk põllumajanduses ja jahinduses 118 krooni ehk 1,7% võrra suurem ning võrreldes 2005. aasta IV kvartaliga 1 228 krooni ehk 20,4% võrra enam.

Keskmine brutokuupalk, 2004 – 2006 IV kvartal (krooni)

 

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

5 033

6 031

7 259

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades, 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 6. 07. 2008. 08:05

Time: 0.0856879 s.