et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Suhtekorraldaja

Kool.ee-haridusportaal :: Suhtekorraldaja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeSuhtekorraldaja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Suhtekorraldaja

OLULISED MOMENDID

  • Suhtekorraldaja töös on vajalik lai silmaring, väga hea keeletunnetus ja suurepärane suhtlemisoskus.
  • Väga mitmekülgne ja huvitav töö, mis võimaldab mõjutada avalikku arvamust ja ühiskonnas toimuvat.
  • Kutseala keskmine palk üle 20 000 krooni.

TÖÖ ISELOOM

Suhtekorraldajate töö eesmärgiks on kujundada organisatsiooni sisekliimat, samuti aidata ette valmistada ning selgitada avalikkusele organisatsioonide ning ettevõtete otsuseid ja tegevust, saavutamaks seeläbi ühiskonna laiem informeeritus.

Suhtekorraldus kitsamas tähenduses on uuringutele põhinev, süstemaatiline kahepoolne ja järjepidev infoliikumine erinevate sihtrühmadega nii organisatsiooni/ettevõtte kui ühiskonna huvides.

Suhtekorraldus laiemas tähenduses on aga kunst ja sotsiaalteadus, mis ennustab, uurib ja meedia kaudu mõjutab avaliku arvamuse hoiakuid.

Suhtekorraldaja suuremateks töövaldkondadeks on kliendi reputatsiooni kaitsmine ja paran­da­mine, infoliikumise korraldamine nii tava- kui ka kriisiolukorras, avalikkuse tähelepanu tõmbamine vajalikule teemale või objektile, firmasisese infoliikumise korraldamine, soodsate suhete loomine omavalitsuste ja kõrgema taseme valitsusorganitega ning veel palju muud.

Samuti peab suhtekorraldaja kuulama ära kliendi hetkevajadused, leidma lahenduse kliendi probleemidele avalikkussuhete pikaajalistest eesmärkidest lähtuvalt. See eeldab, et õpitakse kliendi tegevusvaldkonda ja organisatsiooni süvitsi tundma. Suhtekorraldaja peab olema kursis uusimate kommunikatsiooni- ja ühiskonnateooriate ning kontseptsioonidega ning oskama nende abil analüüsida kliendile olulisi siht- ja sidusrühmi.

Ettevõtte suhtekorraldajakeskendub kliendi lubaduste täitmisele. Hästi korraldatud info­liikumine muudab töö organisatsioonis meeldivaks ja tagab inimeste keskendumise organi­sat­siooni eesmärkidele.Äriorganisatsiooni suhtekorraldajalt oodatakse et:

  • ta aitaks töötajatel oma igapäevase tegevusega viia organisatsiooni lubadused klientideni;
  • kliendile ja töötajaile määratud sõnum jõuaks kohale kiiresti – kiiremini kui konkurentide sõnumid;
  • ta koostöös juhtkonnaga suudaks luua ja ellu viia organisatsiooni sise- ja välis­kommunikatsiooni strateegia;
  • ta oskaks luua ja säilitada ettevõtte usaldusväärsust kogu ühiskonna silmis, arendada ettevõtte sotsiaalset vastutust ja rakendada sotsiaalse turunduse võtteid.

Avaliku sektoriasutuse suhtekorraldaja aga oodatakse orienteerumist demokraatia ja turumajanduse põhimõtetes, samuti Eesti majanduslikes ja poliitilistes arengutes. Tal tuleb näha oma organisatsiooni kohta ja eesmärke laiemas ühiskondlikus kontekstis ning osata luua ühist infovälja ja korraldada dialoogi erinevate tasandite ja allüksuste vahel oma asutuse haldusalas.Avalikkusele tuleb tagada võimalused objektiivse info saamiseks organisatsiooni tegevusest ja kasutada meedia võimalusi avalikkusega usalduslike suhete loomiseks.

Valdama peab sotsiaalse analüüsi meetodeid ja kasutama neid avalikkuselt tagasiside saamiseks organisatsiooni tegevuse kohta. Valmis tuleb olla ka edukaks suhtlemiseks kodanike­ühenduste ning erinevate sotsiaalsete rühmadega, kaasamaks neid partneritena otsustusprotsessidesse.

Kolmandas- ehk mittetulundussektoris oodatakse suhtekorraldajalt eelkõige teravat sotsiaalset tunnetust, eetikat ja ühiskonna ootustega arvestamist. Vabaühendused taotlevad eesmärke, mida pole võimalik sõnastada üksnes turumajandusliku loogika alusel. Selleks tuleb tunda ühiskonda ja selle sihtrühmi.

Suhtekorraldaja rakendab oma töös erinevaid tegevusi, nagu uuringute ja analüüside teostamine, teavitamine ja konsulteerimine, intervjueerimine, nõustamine ja testimine. Töömeetoditeks võivad olla suulised ja kirjalikud nõuanded, tekstid, analüüsid, koolitus jmt.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

Suhtekorraldaja töötab üldjuhul mõnes asutuses, organisatsioonis või ettevõttes. Sel juhul võib ta ametinimetuseks olla ka pressiesindaja, pressisekretär, kommunikatsioonijuht, infojuht, avalike suhete osakonna juhataja jne. Iseseisvalt tegutsevate suhtekorraldusbüroode töötajaid nimetatakse kas suhtekorraldajateks või PR-töötajateks.

Suhtekorraldaja tööpäeva pikkus ei ole tegelikkuses kindlalt määratletud, kuigi ametlikult võib olla kirjas, et tööpäev kestab 9.00 – 17.00. Alatihti tuleb ette, et kiireks ja efektiivseks tegutsemiseks tuleb lisa võtta nii varahommikutest, hilisõhtutest kui ka puhkepäevadest, sest suhtekorraldustöö peab olema järjepidev.

Suhtekorraldaja ei saa lubada oma töös tekkida olukorral, et kui kliendiga (nt hotell Park) laupäeval midagi juhtub (nt tulekahju), hakatakse sündmusega tegelema alles esmaspäeval. Selleks ajaks võib olla avalikkuseni jõudnud kontrollimatu informatsioon või üldine infopuudus tekitanud hotelli mainele pöördumatut kahju. Kiire tegutsemise ja pideva valmisoleku vajadus teeb suhtekorraldaja töö väga pingeliseks.

Organisatoorse töö kõrval tuleb suhtekorraldajal olla kursis kõige värskema informatsiooniga mitmest valdkonnast – majandusest, poliitkast, keskkonnakaitsest, tööstusest, aktsiaturust. Palju tuleb lugeda ajalehti ja kasutada teisi infoallikaid nagu internet ja isiklikud kontaktid. Vaimne koormus on selles ametis äärmiselt suur – kogu aeg tuleb valmis olla kiireks reageerimiseks, pidevalt tuleb tegeleda hetkeolukorra analüüsiga ja prognoosidega võimaliku asjade käigu kohta lähemas ja kaugemas tulevikus.

Põhiliseks töövahendiks on arvuti, telefon ja diktofon.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Suhtekorraldaja töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete järgimine, konfidentsiaalsuse tagamine ja nõustamine, mis põhineb vastastikusel usaldusel.

Avalike suhete alane töö eeldab orienteerumist kiiresti muutuvas infotööstuse ja meedia valdkonnas, loomupärast teenindus- ja suhtlemisvalmidust ning sõbralikkust. Suur suhtlemis­koormus nõuab head kontsentreerumis- ja empaatiavõimet, probleemi käsitlemise ning konflikti lahendamise oskust. Vajalik on hea ja selge väljendusoskus, küsimuste esitamise ja aktiivse kuulamise oskus, analüüsi-, üldistus- ja spetsifitseerimisoskus, sallivus ning valmis­olek pidevaks enesetäiendamiseks.

Suhtekorraldaja töös on vajalikud laialdased teadmised paljudest eluvaldkondadest, eelkõige majandusest, seadusandlusest, poliitikast, ühiskonnakorraldusest, sotsioloogiast, aja­kirjandusest, psühholoogiast. Ta peab tundma suhtlemist (erinevad suhtlustehnikad, rollitaju ja meeskonnatöö), erialast terminoloogiat ning orienteeruma meedia- ja kommunikatsiooni­teoorias. Väga tähtis on erialase eetika järgimine.

Kõige parema teadmiste ja oskuste pagasi tagab järjepidev töötamine kutsealal, sest nii kujunevad välja kindlad infokanalid ja kontaktisikud ajakirjanduses, mis on hõlbustavad avalikkusega suhtlemist.

Oht, et tekib rutiin, on praktiliselt olematu – selleks on suhtekorraldaja töö liigagi mitmekülgne ja võtab aeg-ajalt isegi ootamatuid pöördeid. Julgus ja pealehakkamine, mis põhinevad eelneval olukorra analüüsil, on põhilisteks edukuse garantiideks.

Vajalik on eesti keele väga hea tundmine, kasuks tuleb kindlasti võõrkeelte oskus. Suhtekorraldaja peab märkama detaile ja pisiasju, oskama olulist eristada vähem- ja ebaolulisest ning kasutama ka intuitsiooni.

Kuna suhtekorraldajal läheb vaja palju arvuti abi, peab ta peale teksti­töötlusprogrammide oskama kasutada ka internetti, kujundusprogramme, tabel­arvutust, presentatsiooniprogramme ja palju muud.

Kutsealal töötamist toetavateks isiksuseomadusteks on püsivus, emotsionaalne stabiilsus, empaatiavõime, vastutustunne, täpsus ja hoolikus, avatus ning loovus. Väga raske on suhtekorraldaja tööle asuda tõsise nägemispuude või kõnedefektiga inimesel.

Oma töös lähtub suhtekorraldaja eetikakoodeksist: http://www.epra.ee/?id=42&keel=ee

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Suhtekorraldaja töös tuleb kasuks erialane kõrgharidus, kuid selles valdkonnas töötab edukalt ka paljude teiste elualade esindajaid.

Suhtekorraldajaid koolitab Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna sotsiaalse kommunikatsiooni õppetool. Õpe on 3+2 aastat süsteemis. Õpinguid saab jätkata doktoriõppes. Suhtekorraldus saab kuni magistritasemini õppida ka Tallinna Ülikoolis, samuti mitmes erakõrgkoolis. Tihti on kõrgkoolides suhte- ja reklaamikorraldus liidetud üheks erialaks.

Üldjuhul asuvad tudengid juba õpingute ajal täiskohaga tööle, mis raskendab ülikooli­programmi läbimist nominaalajaga, kuid samas lisab praktilisi oskusi.

Gümnaasiumis on suhtekorraldaja ametist huvitatud noorel vaja pöörata tähelepanu eesti keelele, võõrkeeltele, kodanikuõpetusele ning aja- ja kultuuriloole. Kindlasti tuleb kasuks ka koolilehe toimetamine.

TÖÖVÄLJAVAATED

Nõudlus professionaalsete suhtekorraldajate järele on Eestis suur. Kõigis olulisemates riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustes, samuti suuremates ettevõtetes ja organisatsioonides on tänaseks olemas suhtekorraldaja ametikoht. Töökohaks võib olla ka eraldi suhtekorraldus­firmas. Eesti tuntumad suhtekorraldusfirmad on Past ja Partnerid, Rull ja Rumm, Corpore jt.

Suhtekorraldajate keskmine vanus jääb 30-40 eluaasta vahele.

LÄHEDASED AMETID

Suhtekorraldajale lähedased ametid on ajakirjanik, kirjanik ja reklaamispetsialist.

PALK JA SOODUSTUSED

Suhtekorraldaja keskmist brutokuupalka on väga raske välja tuua. See oleneb asutuse, organisatsiooni või ettevõtte suurusest ja vastutuse ulatusest. Kindlasti on aga tänaseks valdkonna keskmine brutopalk üle 20 000 krooni. Oma ala tippudel võib aga palganumber ulatuda isegi 50 000 kroonini.

Reeglina hüvitatakse tööülesannete täitmisega seotud telefoni-, bensiini- ja muud sõidu­kulud.

TÄIENDAV INFO

Suhtekorralduse alal töötavaid inimesi koondab Eesti Suhtekorraldajate Liit (Estonian Public Relations Association ehk EPRA). EPRA eesmärgiks on korraldada liikmete infovahetust, erialast koolitust ja suhte­korraldus­valdkonna arendamist Eestis.

EPRA ühendab suhtekorraldustöötajaid üle Eesti. Liitu kuuluvad suhtekorraldajad, kes töötavad nii avalikus sektoris, äriettevõtetes, mittetulundusorganisatsioonides kui suhte­korraldus­firmades. Liidul on praegu poolsada aktiivset liiget.

EPRA korraldab PR-töötajate kutseorganisatsioonina valdkonnasisest infovahetust ja erinevaid üritusi, aitab kaasa eriala laiemale populariseerimisele ja erialase professionaalsuse tõstmisele. EPRA on vastu võtnud oma eetikakoodeksi.

Regulaarselt ilmub EPRA uudiskiri, toimuvad erinevad seminarid ja koolituspäevad, liidul on oma kodulehekülg. Igakuiselt toimub EPRA klubiüritus, kus kuulatakse erialaseid ettekandeid ja diskuteeritakse valdkonna päevakajaliste küsimuste üle. EPRA teeb pidevalt tööd ka uute liikmete kaasamiseks, et liit saaks juurde uut energiat ning suudaks oma eesmärke paremini täita.

Eesti Suhtekorraldajate Liit
Kontakt: Postkast 654, 12601 Tallinn
E-post: epra@epra.ee 
www.epra.ee

Kutseala hõive

SUHTEKORRALDAJAD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Reklaami- ja suhtekorraldusjuhid (ISCO 1234)*

231

KOKKU

231

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/ tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Reklaami- ja suhtekorraldusjuhid ISCO 1234

1

9

16

2005

Reklaami- ja suhtekorraldusjuhid ISCO 1234

1

15

13

2006

Reklaami- ja suhtekorraldusjuhid ISCO 1234

0

15

7

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, sh suhtekorraldusfirmade tegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus, sh suhtekorraldusfirmade tegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Kinnisvara, rentimine ja äritegevus, sh suhtekorraldusfirmade tegevus

9 332

9 724

11 433

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, sh suhtekorraldusfirmade tegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isiku­teenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 6. 07. 2008. 07:51

Time: 0.0493538 s.