et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Sadamatöötaja

Kool.ee-haridusportaal :: Sadamatöötaja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeSadamatöötaja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Sadamatöötaja

OLULISED MOMENDID

  • Paljude sadamatöötajate koolitus ja nõuded tööle asumiseks on väga täpselt Eesti seadustega ja rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud.
  • Kõrgematele ametikohtadele (näiteks loots, sadamakapten) jõuab vaid läbi hariduse ja töökogemuse madalamete astmete ametikohtadel.

TÖÖ ISELOOM

Sadam on kaubalaevade lastimiseks ja lossimiseks, reisilaevadele minekuks ja laevalt tulekuks, laevaremondiks või harrastuslikuks laevasõiduks kohandatud piiritletud ala, mis hõlmab hooneid ja rajatisi (kaid, lainemurdjad, kaldatammid jms) ning veeala ehk akvatooriumit. Igas sadamas on sadamavaldaja ettevõte, kes korraldab sadama tegevust tervikuna, erinevaid sadamateenuseid ja sadamategevusega kaasnevaid teenuseid pakuvad sadamaalal tegutsevad firmad (operaatorfirmad, ekspedeerimisfirmad, agentimisteenust pakkuvad firmad jm). Sadamas teenindatakse laevaliine, kauba- ja kalalaevu, võetakse vastu jäätmeid, varustatakse laevu joogivee, toidu ja elektrienergiaga, teenindatakse reisijaid ja harrastus­meresõitjaid.

Sadamat valdavas ettevõttes töötavad sadamakaptenid koos oma meeskonnaga, sadama valveinspektorid ja kaimadrused. Sadamateenuseid pakkuvates firmades töötavad dokkerid, talmanid, sürveierid, stividorid, supervaiserid, superkargod ja tehnoloogid, samuti laevaagendid, liiniagendid, lootsid jt.

Sadamakapteni ja tema meeskonna ülesandeks on korraldada ohutut laevaliiklust ühes või mitmes tema tööpiirkonnaks määratud sadamas. Igale sadamale peab olema määratud sadamakapten, kes vastutab, et tema sadamas oleks võimalik laevu ohutult manööverdada sadamas, reidil või dokis ning tagab kauba lastimiseks ja teisteks toiminguteks vajalikud tingimused. Sadamakapten annab laevadele loa sadama veealal liiklemiseks. Reeglina on sadamakapten spetsialist, kes on varem töötanud laeva kaptenina või vanemtüürimehena.

Kaimadruse ehk kaldamadruse ülesandeks on laevade haalamine. Ta võtab laeva sildumisel vastu sildumisotsad ja kinnitab need ning kui laev sadamast väljub, on kaimadruse ülesandeks kinnitusotste äraandmine. Vahel kuulub laevade haalamine ka dokkeri töö­kohustuste hulka, seda enamasti väiksemates sadamates.

Loots on kohalikku veeala hästi tundev laevajuht, kes on kapteni nõuandjaks laeva juhtimisel ohtlikus või raskelt navigeeritavates vetes, kus läheb tarvis eriteadmisi, eelkõige sadamasse sisse- ja sealt väljasõidul ning sadamavetes ümber­sildumisel. Loots on spetsialiseerunud ühele kindlale sadamale või piirkonnale, tunneb selle piirkonna merepõhja põhjalikult ning aitab laevadel seda piirkonda läbida. Kui laev jõuab sadama lähistele, kutsutakse loots sadamast kaatriga kohale. Loots läheb laeva silda ja juhib laeva läbi teatud kindla keerulise piirkonna sadamasse ning lahkub laevalt. Lootsiks on võimalik saada vaid (vanem-) tüürimehe või laeva kapteni töökogemusega inimesel.

Dokkerite ehk laadijate põhilisteks tööülesanneteks on laevade laadungite laadimine ja lossimine, ümberlaadimine ja -paigutamine erinevatel transpordivahenditel, nad trans­pordivad ja ladustavad kaupa sadama ladudes. Vastavalt ametiastmele töötavad dokkerid sadamalaadurite, vedukite ja kraanade juhtidena, troppijatena, veoste lahti­võtjatena ning kasutavad oma töös erinevaid spetsiaalseid masinaid ja töövahendeid. Dokkeri töö eesmärk on kaup ohutult ja rikkumata laadida ja ladustada.

Talmani ehk kaubalugeja tööülesanneteks on laaditavate või lossitavate kaupade arvestamine ja dokumenteerimine. Talman loeb kauba üle ning kontrollib, et see vastaks veose dokumentidele ja laadimiseeskirjadele – et kogus oleks õige ning kaup rikkumata. Seejärel täidab ta kauba koguse ja kavaliteedi arvestuslehe ning annab kauba välja.

Stividor on lossimise-lastimisega lasti kinnitamisega tegeleva ettevõtte esindaja, kes korraldab ja juhib laevade laadimist-lossimist sadamas vastavalt laeva lastiplaanile. Laeva stividor või vahetuse stividor korraldab dokkerite tööd, olenevalt sadama suurusest võib sadamas tööl olla ka rohkem kui üks stividor. Stividor korraldab ka kauba õigeaegset liikumist laevadelt teistele transpordivahenditele (rongid, autod) ja vastupidi. Superkargo on keeruliste lastimiste korral lastimisplaani ja lastimise käigu korraldaja sadamas. Supervaiser on lastimise üle järelvaataja.

Tehnoloogid korraldavad ja arendavad laevade laadimise ja lossimise tehnoloogilist protsessi. Tehnoloogi ülesanne on välja töötada protseduur, kuidas erinevaid kaupu kõige paremini laevadele laadida. Ta jälgib laadimise ja lossimise protsessi ning otsib võimalusi selle tõhustamiseks. Üldjuhul töötavad tehnoloogid stividorifirmades. Sadama teenus lastimisoperaatori töötaja.

Sürveier on tehniline ekspert, kes kontrollib laeva tehnilist seisundit ja varustust, lasti kohasust mereveoks, selle kahjustusi, riknemist, paigutust ning kinnitust laeval. Sürveier hindab vigastusi, mis laev on tekitanud kaidele, lüüsidele ja teistele rajatistele Sürveierid töötavad tavaliselt sõltumatutes ettevõtetes.

Sadama valveinspektor on sadamakapteni teenistuse töötaja, kes korraldab oma töövahetuses laevaliiklust ja jälgib ka laevade ohutut seismist sadamas. Valveinspektori ülesandeks võib olla ka tervise- ja keskkonnakaitse eeskirjade täitmise jälgimine – ta hoiab silma peal tööohutusnõuete täitmisel, tööriiete olemasolul ja kasutamisel, tehnika korras­olekul.

Laevaagent on laeva esindaja sadamas, kes korraldab laevafirma nimel sadamas kõike, mis on laeval vaja sadama külastuseks. Laevaagent broneerib laevale kaikoha sadamas, tellib vajadusel lootsi, jälgib ja korraldab koos stividori, supervaisori või superkargoga laadimis- ja lossimistöid. Kui laev sildub, teatab laevaagent sellest tolli- ja piirivalve ametnikele ning korraldab laadimis- ja lossimistöid, laevaheitmete äravedu, vajadusel remonttööde teostamist. Agent tellib laevale kütust, vett, toiduvarusid ja muud laevavarustust. Samuti teenindab laevaagent laeva meeskonda: kui keegi on laevas haige, toimetab agent ta haiglasse, vajadusel ka tagasi laeva, korraldab kapteni sõidu linna jne. Laevaagent peab olema valmis laeva teenindama 24 tundi ööpäevas, vastavalt sellele, millal laev sildub ning kogu aja jooksul, mil laev on sadamas.

Liiniagendil on laevafirma esindaja, kellel on laevaagendiga sarnased tööülesanded, kuid ta teenindab kogu laevaliini. Liiniagentide tööaega ja tööjaotust võimalik planeerida vastavalt laevaliini sõidugraafikule. Täpsemad tööülesanded olenevad konkreetsest laevaliinist ja sellest, mida laevaga veetakse. Liiniagendi tööülesandeks on ka reisilaeva korral piletite, kaubalaeva korral kaubale koha broneerimine ning check in.

Väiksemates sadamates võidakse ühel ametikohal töötavale inimesele anda erinevate sadama­töötajate tööülesandeid, näiteks täidab dokker ka kaimadruse rolli.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Sadamatöötajad töötavad on 40 tundi nädalas. Kuna kliendid vajavad teenindamist kogu ööpäeva, tuleb sadamatöötajatel töötada reeglina vahetustes. See tähendab, et tuleb arvestada vajadusega töötada ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel olenevalt töögraafikust.

Enamiku sadamatöötajate töös (talman, dokker, haalaja, stividor) tuleb arvestada ka tööga õhtusel ja öisel ajal ning tööga rasketes ilmastikutingimustes. Vajalik on regulaarne tervise­kontroll. Madalama astme dokkeritel on nõutav füüsiline koormustaluvus, et raskuste tõstmisega toime tulla. Laevaagent peab olema valmis töötama 24 tundi ööpäevas sel ajal, kui laev on sadamas, liiniagentide töö korraldus on korrapärasem.

Tööriietus on reeglina tööandja poolt ette nähtud nendel ametikohtadel, kus tuleb töötada välitingimustes ja töö iseloom nõuab spetsiifilist riietust ja varustust. Ühtset töövormikõigile sadamatöötajatele ei ole.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Iga sadamatöötaja peab omama algteadmisi majandusest ja logistikast, tundma oma töövald­konda ning sellega seotud õigusakte ja eeskirju. Oluline on suhtlemisoskus, arvutioskus ning vene ja inglise keele valdamine. Sadamatöötaja ametit valides on oluline omada head tervist (dokkerite ja haalajate korral ka head füüsilist ettevalmistust), vajalik on kõrgusetaluvus, koostöövõime, püsivus ning täpsus. Kindlasti peab sadamatöötaja tundma töökeskkonna- ja tuleohutuse põhitõdesid, valdama esmaabi- ja enesepäästevõtteid ning olema ühiskondlikult vastutustundlik.

Dokkeri kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Dokker I, II, III. Dokkeri põhioskusteks on sadamate tundmine, laadimistööde teostamine, veoste troppimine, veoste liigituse ning nende omaduste tundmine. Samuti tuleb teada tehnoloogiliste rakiste otstarvet, valikut, korrashoidu ja kontrolli. Samuti tuleb tunda laevade lastiruume, laadimisseadmeid, laevade sildumisega seotud tegevusi ja eeskirju.

Dokker I kutse taotlemisel on nõutav vähemalt põhiharidus, kuni 10-tonnise kandejõuga autolaadurite ning elektriajamiga laadimismasinate juhtimisoskus, tehnikajuhtimistunnistus ning autojuhitunnistus (vähemalt B-kategooria).

Dokker II kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav vähemalt 500 tundi erialast töökogemust, eelduseks on erialase täiendkoolituse edukas läbimine (omandamaks alates 10-tonnise ning suurema tõstejõuga laadurautode, kopplaadurite, konteinerlaadurite ja sadamavedukite juhtimisoskust).

Dokker III kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, vilumus erinevate tööviiside ja –võtete osas ning töötamisel rasketehnikaga. Vajalikud on ka töögrupi juhtimise oskused. Süvendatult on omandatud teadmised laevade, raudteevagunite ja autode ehituse iseärasuste ja karakteristikute, lastihaardeseadmete, taglase ja instrumentide kasutamise eeskirjade ja veoste andmete kohta. Dokker III peab oskama korraldada laotööd, veoste ümberlaadimist, peale- ja mahalaadimist. Ta tunneb stividoritööde aluseid, grupi juhtimise põhimõtteid ja sotsiaalpsühholoogilisi meetodeid. Dokker III kvalifikatsiooni lisaoskuseks on portaalkraanadel töötamine (vajalik tehnikajuhtimistunnistus).

Talmani kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Talman III. Talmani põhioskusteks on veoste vastuvõtmine ja üleandmine, ta peab tundma sadamat, lao­majanduse aluseid, laadimismasinaid ja tehnilisi vahendeid, erinevate veoste omadusi ja nende mõju veo-, hoidmis- ja ümberlaadimistingimustele. Talmanile on vajalikud teadmised erinevate veoste pakkimisest ja taara liikidest, konteiner- ja pakiveostest, ohtlike veostest, veoste markeeringust, kursis peab olema veoste mereveo üldiste ja erieeskirjadega. Talman on asjatundja veoste kaalumises ja koguse kaudses määramises, veoste transpordidokumentide ning veoste eriliikidest tuleneva tehnoloogia ja mehhanismide valiku alal. Talmani kutse taotlemiseks on vajalik kesk­haridus, erialane täiendkoolitus ja 1 aasta erialast töökogemust.

Sadamakapteni kvalifikatsiooninõuete ja atesteerimise tingimused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Sadamakaptenil peab olema vähemalt keskharidus. Ta peab valdama eesti ja vene keelt vähemalt kesktasemel, rahvusvaheliseks laevaliikluseks avatud sadama kapten peab oskama lisaks inglise keelt. Sadamakapteniks saamise otsustab Veeteede Ameti atesteerimiskomisjon.

Lootsina võib töötada Eesti kodanik, kellel on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni või vanemtüürimehe meresõidudiplom või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom. Sadamaloots võib taotleda merelootsi kutset, kui ta on teinud vähemalt 10 praktilist lootsimist merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel vastavas lootsimise piirkonnas. Lootsi kvalifikatsioonieksami korraldab ning lootsi kutsetunnistuse väljastab Veeteede Amet.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Sadamamajandamist ja meretranspordi juhtimist saab õppida Eesti Mereakadeemias, rakenduskõrgharidusõpe kestab 4 aastat. Õppekava eesmärgiks on valmistada ette kõrg­haridusega spetsialiste meretranspordiga seotud ettevõtete jaoks (sadamad, stividori-, laevade agenteerimise-, laevandusfirmad), spetsialiseerumine konkreetsesse ametisse toimub tööle asudes. Õppekava läbimine tagab lõpetajatele eeldused õpingute jätkamiseks akadeemilise kraadi ja kutsekraadi omandamiseks. Eesti Mereakadeemiasse võetakse vastu keskharidusega või sellele vastava kvalifikatsiooni omandanud isikuid, kes on sooritanud vastuvõtu eeskirjades ette nähtud riigieksamid. Sadamatöötajad ja teised merendusvaldkonna spetsialistid saavad oma erialaseid ja merendusettevõtte või -organisatsiooni arendamise ja juhtimisega seotud teadmisi ja oskusi süvendada ka magistriõppes merenduse õppekavale. Õpe kestab 1,5 aastat, sisseastumise täiendavaks tingimuseks on varasem töökogemus merenduse valdkonnas. Sadamatöötajaile on sobivaim üks kolmest spetsialiseerumis­võimalusest – meretranspordi juhtimine.

Väikesadamate spetsialistiks saab õppida Suuremõisa Tehnikumis. Õppeaeg on 1 aasta ning vastu võetakse gümnaasiumi lõpetanuid. Õpitakse sadamamajandust, väikelaevade teenindamist sadamas, tollikontrolli, majutusteenuseid, sadama- ja laevadokumentatsiooni, erialast inglise keelt. Õppetöö toimub tsükliõppena septembrist juunini, millele lisandub erialapraktika.

Talmaniks saab nii põhikooli kui gümnaasiumi järgselt õppida laomajanduse õppekaval, õpe kestab vastavalt 3 ja 2 aastat.

Lootsi ning sadamakapteni ametikohal töötamiseks tuleb Eesti Mereakadeemias läbida tüürimehe väljaõpe (õppeaeg 4+1 aastat) ning omandada pikaajaline töökogemus tüürimehena ja kaptenina.

Tööandjad ja erafirmad korraldavad sadamatöötajatele vajalikke kursuseid ja täiendus­koolitust, näiteks dokkeritele, talmanidele, portaalkraana juhtidele, sadama liikurkraana operaatoritele jt.

Noortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada sadamas, tuleks üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata matemaatikale, füüsikale, arvutiõpetusele, samuti on vajalik inglise ja vene keele õppimine.

TÖÖVÄLJAVAATED

Väljavaated töö leidmiseks on head, seda ennekõike tulenevalt merevedude osatähtsuse kasvust Euroopa Liidus ning kaubalaevastiku kiirest kasvust.

Noorte esmaseks töö leidmise võimaluseks on õpingute käigus tööpraktikal olles oma teadmisi, oskusi ja vastutustundlikku töössesuhtumist näidata – see võib viia hilisema töö­pakkumiseni praktikafirma poolt.

Põhilisteks töökohtadeks on sadamad, mida on Eestis üle 30 (lisaks paljud väikesadamad), sadamates ladustamise, laevaagendi ja ekspedeerimisteenuseid pakkuvad firmad, transpordi­logistika ja konteinervedude vahendusega tegelevad firmad, Veeteede Amet, Piirivalveamet ja teised avaliku sektori ametkonnad ning järjest rohkem suvisel navigatsiooni-perioodil ka huvilaevandus. Kaubasadamaid on Eestis kümmekond.

Suurim sadamaettevõte on riigiettevõte AS Tallinna Sadam, mis on kuuest sadamast koosnev Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks.

AS Eesti Loots on riigiettevõte, mis osutab lootsiteenuseid ning pakub lootsimisalast koolitust ja konsultatsiooni. Ühe aasta jooksul teeb AS Eesti Loots kokku keskmiselt peaaegu 20 tuhat lootsimist Kundas, Loksal, Pärnus, Väinameres (11 sadamat), Paldiskis (2 sadamat), Tallinnas (13 sadamat) ja Sillamäel.

LÄHEDASED AMETID

Sadamatöötajatele lähedasi ameteid on transpordi­ettevõtetes, laevaehitus- ja laofirmades, logistikaettevõtetes, ekspedeerimis­firmades jm. Lootsidel ja sadamakaptenitele lähedaste ametiülesannetega on tüürimehed, laevajuhid, kaugsõidukaptenid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Töötasu sõltub peamiselt ametikohast sadamas. 2005.-2007. aasta I-II kvartalis keskmiselt oli Eesti Statistikaameti andmetel tõsteseadmete juhtide (sh dokkerid) brutokuupalk pisut madalam kui Eesti keskmine palk täistööajaga palgatöötajatel (97% Eesti keskmisest). Laeva tekiohvitseride ja lootside (sh sadamakaptenid) brutokuupalk oli 24% kõrgem ning transpordiametnike (sadamadispetšer, sadamasilla inspektor-järelevaataja, sadamaterminali inspektor-järelevaataja, sorteermäe korraldaja, stividor) brutokuupalk 5% kõrgem Eesti keskmisest palgast.

TÄIENDAV INFO

Sadamatöötajate tegevust reguleerivad õigusaktid on Sadamaseadus, Meresõidu ohutuse seadus ja paljud muud seadused, mis reguleerivad keskkonnaohutust, riigipiiri re˛iimi, töö­ohutust ja sanitaarre˛iimi. Samuti paljud rahvusvahelised konventsioonid ning seadustest ja rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevad määrused, näiteks Vabariigi Valitsuse määrus „Sadamakapteni kvalifikatsiooninõuete ja atesteerimise tingimuste kinnitamine”.

Sadamavaldajaid ja sadamateenuseid pakkuvaid ettevõtteid koondavad ja esindavad organisat­sioonid on Sadamate Liit ja Sadamaoperaatorite Liit.

Sadamaoperaatorite Liit
Kontakt: Sadama 6/8, Tallinn 10111
Tel: 661 4663
www.apo.ee 

Kutseala hõive

SADAMATÖÖTAJAD
2007. aasta I-II kvartalis (Statistikaameti andmed)

Tõsteseadmete juhid, sh dokker ISCO 8330*

13 800

Transpordiametnikud, sh sadamadispetšer, sadamasilla inspektor-järelevaataja, sadamaterminali inspektor-järelevaataja, sorteermäe korraldaja, stividor ISCO 4133

4000

KOKKU

17 300

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side, sh sadamate tegevus

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

Kalandus

1 142

1 096

1125

Mäetööstus

75

81

90

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

Ehitus

3 622

4 502

5867

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

Veondus, laondus ja side, sh sadamate tegevus

6 006

6 338

6605

Finantsvahendus

564

666

809

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

Haridus

464

508

563

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

 

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

 

10 322

11 549

 

 

 

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Veondus, laondus ja side, sh sadamate tegevus

8 048

8 859

10 126

 

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

 

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side, sh sadamate tegevus

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 11. 05. 2010. 04:10

Time: 0.1011419 s.