Raudtee liiklus- ja veondustöötaja

Raudtee liiklus- ja veondustöötaja

• Raudtee liiklus- ja veondustöötajad peavad hästi tundma liiklus- ja tööohutuse, tuleohutuse ja keskkonnakaitse nõudeid ning esmaabi võtteid, sest kuigi raudtee­liikluses toimub õnnetusi harvem kui maanteel, on need õnnetused tihti raudteeveoste suuremahulisuse tõttu palju raskemate tagajärgedega. Kaubarong koosneb tavaliselt umbes 57, sh tihti erineva, veosega vagunist; reisirong koosneb 19 reisivagunist: diiselrongi vagunis võib sõita 128 reisijat, elektrirongis aga kuni 468 istuvat reisijat, neile lisanduvad veel seisvad reisijad.
• 88% kogu Eesti rahvusvahelisest kaubaveost toimub raudteel (peamiselt üleandmisega-vastuvõtmisega sadamates), rahvusvahelised transiitveod on viimasel ajal kiiresti kasvanud kuni 2007.a. aprillisündmusteni. Reisirongiliiklus on viimase aasta jooksul kasvama hakanud.
• Eesti Vabariigi Valitsus on otsustanud, et naistel on keelatud töötamine auru-, diisel- ja elektriveduri juhina ja tema abina; mootorveduri- ja dresiinijuhina ja tema abina laiarööpmelisel raudteel; konduktorina, pakikandjana, vedurikütjana, vedurikatla pesijana,vagunipidurdajana, rongikoostajana, tema abina ja veosesaatjana lahtisel vagunil (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=755445).

TÖÖ ISELOOM

Raudtee liiklus- ja veondustöötajad juhivad rongiliiklust raudteel vastavalt kinnitatud rongide liiklusgraafikule jaraudteeveeremit reisi- ja kaubavedudel, manööverdamisel ning raudtee­infrastruktuuri hooldustöödel. Liikluse korraldamiseks kasutatakse spetsiaalseid signaale ja signaalmärke.

Raudteeveerem on raudteeveoks kasutatavad vedurid, vagunid, mootor- ja elektrirongidning rööbasbussid. Eriotstarbeline raudteeveerem on mitmesuguste tehnoloogiliste seadmete ja vahendite paigutamiseks ettenähtud kaubavagunid ja reisivagunid (posti-, pagasi-, teemõõte-, defektoskoopia- ja dünamomeetriavagunid, kraanad, töökojad, elektrijaamad, veetsisternid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, dresiinid jms).

Raudtee liiklus- ja veondustöötajad on vedurijuhid ja vedurijuhi abid, eriveeremi juhid, pöörmeseadjad, vanempöörme­seadjad, signalistid, rongikoostajad ja rongikoostaja abid, vagunipidurdajad, vanemvaguni­pidurdajad, kaubarongisaatjad, raudtee­korraldajad ja jaama­korral­da­jad, manöövri- ja rongi­dispetšerid.

Vedurijuht juhib üksi või koos vedurijuhi abiga vedurit, elektri- või diiselrongi reisi- ja kaubaveol, jälgides raudteesignaale ja juhindudes liikluskorraldaja korraldustest. Vedurijuhiabi ütleb signaalide näidu vedurijuhile. Vedurijuht ja veduri­juhiabi tunnevad veduri või rongi ehitust ning kontrollivad visuaalselt veduri ja rongi tehnilist korrasolekut. Kui vedurijuht ei ole võimeline rongi juhtima, võtab vedurijuhi abi tarvitusele abinõud rongi peatamiseks. Uuemad vedurid on varustatud pardaarvutiga ning praktiliselt vedurijuhi abi enam vaja ei ole (v.a manöövritöö tegemiseks), vanemates vedurites tuleb käia ka diisliruumis diiselmootori tööd kontrollimas.

Raudtee eriveeremi juht juhib raudteeehituses ja -hooldes kasutatavaid masinaid, mis liiguvad raudtee rööbasteel: dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondi­masinad, raudteekraanad jms. Eriveeremi juht teeb ise ning võtab osa eriveeremi remondist ja hooldest. Selleks peab ta tundma oma kasutuses oleva masina ehitust ning oskama masina vigu diagnoosida, analüüsida ja kõrvaldada.

Rongikoostaja ja kaubarongisaatja ülesandeks on veeremi ümberpaigutamine, rongi lahutamine ja koostamine. Nad on manöövrijuhid, kellelt käsku saamata ei ole manöövri­vedurijuhil õigust panna vedurit liikuma. Rongikoostajad ja kaubarongi­saatjad töötavad nii jaamades kui jaamavahedel: seavad pööranguid, lahutavad saabuvaid vagunigruppe ja saadavad vaguneid laadimisele või tühjendamisele ning koostavad rongikoosteplaani alusel ronge. Samuti teostavad nad manöövrikoosseisudes piduriproovi ning vagunite kommertsülevaatust ja tehnohooldust enne nende ära toomist haruteedelt või vahejaamadest ennetades ja lahendades sel moel võimalikke ohtlikke olukordi. Rongikoostaja ja kaubarongisaatja juhendamisel töötavad rongikoostaja abid, vagunipidurdajad, vanem­vaguni­pidurdajad.

Pöörmeseadja ja signalist valmistavad rongi- ja manöövrimatkasid ning kannavad vanem­pöörmeseadjale, manöövrijuhile või jaamakorraldajale ette matka valmisolekust, kinnitavad raudteeveeremit pidurkingadega ja eemaldavad pidurkingi ning hooldavad pöörmeid. Vanempöörmeseadja annab pöörmeseadjale rongi või manöövrimatkade valmistamise korraldusi ning edastab pöörmeseadjalt saadud ettekanded rongimatka ettevalmistamise kohta jaamakorraldajale. Tema töökohutuseks onjägida ka tööohutusnõuete täitmist ning ennetada ja lahendada ohtlikke olukordi. Signalist kannab jaamakorraldajale ette matka valmistamisest, raudteeveeremi kinnitamisest ja pidurkingade eemaldamisest. Vanempöörmeseadjad ja signalistid võivad töötada raudtee-ettevõtetes ning teistes ettevõtetes, kellede omanduses on raudteeinfra­struktuuri rajatised või kes on raudteeoperaatorid.

Jaamakorraldaja korraldab ainuisikuliselt vahe- või põhijaamas rongide vastu­võtmist, ärasaatmist, läbilaskmist ja teisi veeremiüksuste liikumisi (seab pööranguid) pea- ja vastuvõtu-ärasaateteedel ning jaamades, kus puudub manöövridispetšer. Jaamaoperaator töötab jaamakorraldaja juures ja täidab rongiliikluse dokumentatsiooni. Vajaduse korral seab ta pööranguid kohaliku juhtimise puldil. Jaamakorraldaja ja manöövridispetšer korraldavad tee-, side- ja turvanguala töötajate ning veeremiteenistuse töötajate tegevust, vahetavad rongidispetšeri ja naaberjaama jaamakorraldajatega informat­siooni rongiliiklusest ja korraldavad õigeaegselt vagunigruppide koostamist. Manöövridispetšer juhib põhijaamas vahetuse tööd ja korraldab manöövritööd klientidega. Veduridispetšer korraldab vedurite ja vedurimeeskondade tööd. Rongidispetšer juhib rongide liiklust kogu piirkonnas. Raudteekorraldaja korraldab raudtee (sh piirijaamade) tööd. Ta koordineerib rongi­dispetšerite, veduridispetšeri ja põhijaamade manöövridispetšerite tegevust rongide vastu­võtmise-ärasaatmise ning kaubarongide koostamise osas. Sorteerimismäe korraldaja organiseerib rongide ja veeremiüksuste koostamist ja lahutamist sorteerimismäel[1].

Lisaks nendele töötajatele tegelevad raudtee-ettevõtetes veondusega ka turundustöötajad (müügiagendid, kaubalaekurid, veoste vastuvõtjad-väljaandjad), kes samuti suhtlevad klientidega ja annavad veoseid neile üle ja võtavad vastu.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Raudteeliiklus- ja veondustöötajad töötavad tihti öösiti, nädalavahetustel ja pühadel, sest rongid on käigus 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas. Töö toimub vahetustega ning tihti kaasnevad ööbimised pöördejaamades. Töövahetuse pikkus on vahetustega töötajatel 12 tundi (nädalas kokku 35-40 tundi), teised töötajad töötavad viiepäevase töörežiimiga 8 tundi päevas. Kaubarongid sõidavad vastavalt klientide vajadustele, seetõttu on mõnel rongimeeskonnal ebaregulaarsed tööajad. Lisaks vedurimeeskondadele käivad töölähetuses pidevalt ka tagavara jaamakorraldajad. Töögraafik on kõikidel jaamatöötajatel korrapärane ja koostatakse 1-3 kuuks ette. Vedurimeeskondadele koostatakse töögraafik rongide liiklusgraafiku ja raudtee hooldus­tööde graafiku alusel üheks kuuks. Kaugeid sõite tegevate rongide meeskonnad võivad mitu ööd järjest kodust eemal olla. Reisirongide meeskondadel on regulaarsemad ja kindlamad vahetused. Diisel- ja elektrirongide vedurimeeskondade töö on mugavam.

Jaamas töötavatest raudteetöötajatest veedavad enamuse oma tööajast välitingimustes iga ilmaga ning töö on liikuva iseloomuga. Kaubarongisaatja ja rongikoostaja peavad pidevalt sõitma vaguni või veduri eriastmel. Vagunipidurdaja ja rongikoostaja abi aga peab näiteks asetama pidurkingi erikahvli abil liikuva vaguni rattapaaride alla. Jaamakorraldaja, sorteermäe korraldaja ja manöövridispetšeri töö on istuva iseloomuga, kuid nõuab vaimse pinge taluvust ja planeerimisoskust. Kõikide nende töötajate töö on emotsionaalselt väga pinge. Piirkondade juhtivtöötajate, jaamaülemate ja liikluse peakorraldajate töö on erirežiimne ja operatiivne ning samuti liikuva iseloomuga (sõitmine jaamast jaama kogu kinnistatud piirkonna ulatuses).

Töökeskkond oleneb konkreetse raudteetöötaja töökohast. Sorteermägede ja väljatõmbeteede aluses pargison pidevalt müra, mis tekib vaguniaeglustite tööst, vaguni liikumisest pidurkingal ja vagunite kokkupõrkumisel. Välitingimustes töötavad töötajad peavad kogu aeg olema liikuva veeremi vahel ning teedel töötavate vedurite kõrval. Raudtee liiklus- ja veondustöötajate töö on ohtlik ja intensiivne, sest lisaks pidevalt liikumises olevate raskete veeremitega töötamisele tuleb alati arvestada sellega, et kaubarongid võivad vedada ohtlikke kaupu ning liikluses võib juhtuda õnnetusi.

Enamus raudtee liiklus- ja veondustöötajate tööst on arvutiseeritud: vedurijuhtidel on pardaarvuti; rongiliikluse ja manöövritöö korraldamiseks on tarvis eriprogrammidega arvuteid; jaamakorraldajad ja rongidispetšerid kasutavad arvutit hoiatuste väljastamiseks ning veeremi seisukorra kontrollimiseks; ka tehnilise kontori töö korraldamiseks ja vagunipargi arvestamiseks on eriprogrammidega arvutid. Rongiliiklust korraldatakse raudteel signalisatsiooni- ja sidevahendite abil, millest põhivahendid on automaat- ja poolautomaat­blokeering.Sidevahenditeks on rongi- ja manöövriraadioside, käsiraadiojaamad, telefonid, faksid jms.

Kõikidele välitingimustes töötavatele raudteetöötajatele väljastatakse tööriietus ja tööjalatsid, samuti ka nendele kontoritöötajatele, kellel tuleb vajaduse korral minna teedele pöörangut seadma või lumest puhastama vms. Vormiriietust ette nähtud ei ole.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Kõik raudtee liiklus- ja veondustöötajad peavad hästi tundma liiklus-, tööohutuse, tuleohutuse ja keskkonnakaitse nõudeid ning esmaabi võtteid, sest raudteetöötajad peavad oskama tegutseda ohuolukorras, tulekahju ja raudteeliiklusõnnetuse korral.

Vastavalt Raudteeseadusele peab vedurijuhtide, vedurijuhiabide ja eriveeremi juhtide ning jaamakorraldajate, rongi- ja manöövridispetšerite, raudteekorraldajate, pöörme­seadjate, rongi­koostajate, kaubarongisaatjate, vagunipidurdajate ning signalistide terviseseisund vastama kehtestatud tervisenõuetele, et neil oleks võimalik ohutult oma tööülesandeid täita. Raudteetöötajate tervisenõuded ning eelneva ja perioodilise tervisekontrolli kord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=726073). Raudtee­töötaja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma tööülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäireid, haigusi ega puudeid, mis võivad töötamise ajal tekitada raudteeliiklust ohustavat olukorda.

Eesti Vabariigi Valitsuse määruse järgi on naistel keelatud töötamine auru-, diisel- ja elektriveduri juhina ja tema abina; mootorveduri- ja dresiinijuhina ja tema abina laiarööpmelisel raudteel; konduktorina, pakikandjana, vedurikütjana, vedurikatla pesijana, vagunipidurdajana, rongikoostajana, tema abina ja veosesaatjana lahtisel vagunil (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=755445).

Enamikel ametikohtadel on oluline ka vene keele oskus, kindlasti peab teadma erialaseid termineid, sest kuigi kasutatakse spetsiaalset signaliseerimissüsteemi, on raudteetranspordis palju kontakte Venemaaga ja EV venekeelse elanik- ja töötajaskonnaga, sh klientide esindajatega. Samuti tuleb rahvusvahelise raudteeühenduse dokumendid täita vene keeles. Tänapäevase tehnika juhtimine on aina rohkem automatiseeritud ning kasutatakse arvuteid, seetõttu on paljudel raudteetöötajatel vajalik ka arvutikasutusoskus.

Töö on äärmiselt vastutusrikas, sest sageli veetakse ohtlikke ja ebagabariitsete mõõtudega kaupu, reisirongide korral on kaalul kümnete inimeste elud. Raudteetöötajatel peab olema hea kuulmine ja nägemine, samuti silmade ja käte vaheline koordinatsioon, osavad käed ja tehniline taip, sest liigutuste täpsusest, korrektsusest, kontsentreerumisvõimest ning iseseisvast otsustusvõimest sõltub raudteeliikluse ohutus.

Lisaks on raudtee liiklus- ja veondustöötajal vajalikud veel järgmised isikuomadused ja võimed: iseseisvus ja otsustusvõime, võime ette näha oma otsuste tagajärgi, füüsilise koormuse taluvus; pinge- ja keskkonna- ning stressitaluvus; koostöövalmidus ja –võime; täpsus ja korrektsus; kohusetundlikkus; õppimisvalmidus; loogiline mõtlemine; hea visuaalne mälu; suhtlemisvalmidus; kavandamisoskus; emotsionaalne tasakaalukus; algatusvõime. Raudtee liiklus- ja veondustöötaja läbib perioodiliselt ka tervise- ja teadmiste kontrolli.

Raudtee liiklus- ja veondustöötajate kutseoskusnõuded

• Vedurijuht III
• Vedurijuhi abi I, II
• Raudtee eriveeremi juht II
• Rongikoostaja I, II
• Raudtee liikluskorraldaja I
• Raudtee liikluskorraldaja II
• Raudtee liikluskorraldaja III
• Raudtee liikluskorraldaja IV

Vedurijuht III kutse taotlemisel on nõutav Raudteeinspektsiooni poolt väljastatud kehtiv vedurijuhi luba. Vedurijuhiloa taotleja on keskhariduse baasil läbinud raudteeveeremi juhtimiseks vajaliku koolituse või saanud vastava väljaõppe raudtee-ettevõtja juures.

Vedurijuhi abi I, II kutse taotlemisel on nõutav vähemalt keskharidus jakutsealane ettevalmistus või erialane kutsekeskharidus.

Eriveeremi juht II omab raudteeseadusega määratud korras väljaantud eriveeremi juhiluba. Spetsiaalset raudteeotstarbelist eriveeremit võib juhtida ka kehtivat vedurijuhiluba omav vedurijuht. Lisarataste ja seadmete abil rööbasteel liikumiseks kohandatud masina juhil peab olema selle masina juhtimise luba väljaspool raudteed ja eriveeremi juhiluba või kehtiv vedurijuhiluba.

Rongikoostaja I (vagunipidurdaja, vanemvagunipidurdaja, rongikoostaja abi) kutse taotlemisel on nõutav põhiharidus ja kutsealane ettevalmistus ning vähemalt 4 kuud järjepidevat töö­kogemust.

Rongikoostaja II (rongikoostaja, kaubarongisaatja) kutse taotlemisel on nõutav põhiharidus, kutsealane ettevalmistus ningvähemalt 4 kuud järjepidevat raudteeliiklusalast töökogemust.

Raudtee liikluskorraldaja I (vanempöörmeseadja, pöörmeseadja, signalist) kutse taotlemisel on nõutav põhiharidus, kutsealane ettevalmistus ning vähemalt 2-kuuline järjepidev töökogemus.

Raudtee liikluskorraldaja II (jaamakorraldaja vahejaamas, postikorraldaja) kutse­ taotlemisel on vajalik:

1. keskharidus, kutsealane koolitus ja vähemalt 3-kuuline raudteeliiklusalane töökogemus või
2. raudteealane kutsekeskharidus ja vähemalt 2-kuuline raudteeliiklusalane töökogemus või
3. I kvalifikatsioon, keskharidus ja vähemalt6-kuuline raudteeliiklusalane töökogemus.

Raudtee liikluskorraldaja III (jaamakorraldaja põhijaamas, sorteerimismäe korraldaja, manöövr­idispetšer) kutse taotlemisel on vajalik:

1. kutsekõrgharidus ja vähemalt 3-kuuline raudteeliiklusalane töökogemus või
2. keskharidus, kutsealane koolitus ja vähemalt 12-kuuline raudteeliiklusalane töö­kogemus või.
3. raudteealane kutsekeskharidus ja vähemalt 6-kuune raudteeliiklusalane töökogemus või
4. II kvalifikatsioon, ja vähemalt 4-kuuline raudteeliiklusalane töökogemus.

Raudtee liikluskorraldaja IV (rongidispetšer Edelaraudteel) kutse taotlemiseks on vajalik

1. raudteealane kõrgharidus, kutsealane koolitus ja vähemalt 3-kuuline raudteeliiklusalane töökogemus piirkonna põhijaamas.
2. kutsekeskharidus (raudteealane), kutsealane koolitus ja vähemalt 1-aastane raudtee­liiklusalane töökogemus piirkonna põhijaamas või
3. raudtee liikluskorraldaja III kvalifikatsioon, keskharidus, kutsealane koolitus ja vähemalt 1- aastane raudteeliiklusalane töökogemus piirkonna põhijaamas.

Raudtee liikluskorraldaja V (rongidispetšer, raudteekorraldaja AS Eesti Raudteel)kutse taotlemiseks on vajalik

1. raudteealane kõrgharidus, kutsealane koolitus ja vähemalt 1-aastane raudteeliiklusalane töökogemus piirkonna põhijaamas või
2. kutsekeskharidus (raudteealane), kutsealane koolitus ja vähemalt 5-aastane raudtee­liiklusalane töökogemus piirkonna põhijaamas.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Pärast põhikooli lõpetamist on Tallinna Transpordikoolis võimalik õppida veokorraldust (spetsialiseeruda operaatoriks või kaubakäitlejaks) nii eesti kui vene keeles ning liikluskorraldust (transpordiametnik või vedurijuhi abi) ainult vene keeles. Pärast gümnaasiumi lõpetamist või kutsekoolis kutsekeskhariduse omandamist saab Tallinna Transpordikoolis õppida ka raudtee tehnika erialal ning spetsialiseeruda raudteel liikluse korraldajaks (või raudteeveeremi mehaanikuks). Kõik Tallinna Transpordikooli õppekavad on koostatud kutsestandardi nõudeid arvestades, mis võimaldab lõpetamisel taotleda kutsekvalifikatsiooni erialal. Raudteega seotud aladel on õppekavad sidustatud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakenduskõrghariduse taseme õppekavaga. Töö tehnika ja logistika valdkondades eeldab head arvuti tundmist ja oskusi informatsiooni töötlemiseks, edastamiseks. Õppetöös pööratakse suurt tähelepanu infotehnoloogiaalaste teadmiste-oskuste kujundamisele. Seetõttu on leidnud nii infotehnoloogia kui teiste tehnika valdkondade lõpetajad tööturul alati rakendust.

Õpinguid on võimalik jätkata Tallinna Tehnikakõrgkoolis raudteetehnika õppekaval, kus 4 aastaga omandatakse teadmised-oskused töötamiseks raudtee-ettevõttes või raudtee-transpordiga tegelevas firmas spetsialistina või ka juhina. Võimalik on spetsialiseeruda raudtee-transpordi tehnoloogia ja juhtimise erialale ning raudteeliikluse ja ohutuse erialale.Õppida saab kaugõppe vormis, varem kutsekoolis raudtee-alase õppekava lõpetanud saavad sisseastumisel kandideerida soodustingimustel. See on Eestis ainus võimalus kõrghariduse omandamiseks raudteetehnika ja -transpordi alal, kus tööturul on asjatundjad väga oodatud. Kuna Euroopa Liidu transpordisüsteemi arengukavas on kõige kõrgem prioriteet raudtee­transpordil, siis on eriala lõpetanutel laiad karjäärivõimalused.

Mitmes kutseõppeasutuses on nii põhikooli kui gümnaasiumi järgselt võimalik õppida veokorralduse/veokorraldaja õppekaval, mis sisaldavad ka raudteeliiklust ja –veondust puudutavaid õppeaineid (Narva Kutseõppekeskuses, Paide Kutsekeskkoolis, Valgamaa Kutseõppekeskuses jm).

Noortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada raudtee liiklus- või veondustöötajana, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata kindlasti füüsikale ja matemaatikale, arvutiõpetusele, õppida vene ja inglise keelt. Raudteealast kutseharidust omandades tuleb põhjalikult tundma õppida raudtee tehnokasutuseeskirja ja selle lisasid.

Töötajate täienduskoolitus on üldiselt korraldatudettevõtte poolt – näiteks Eesti Raudtee AS-is viiakse iga kuu töökohal läbi tehnilisi õppusi ja iga kvartal praktilisi õppusi. Enne valvekorda asumist läbivad töötajad täiendjuhendamise konkreetsel teemal ning samuti pärast juhtumit (nt tööõnnetus).Ohutusalaseid koolitusi (töötervishoid, esmaabi, keskkonnakaitse jm) läbivad töötajad erikursustel (töökeskkonnanõukogu liikmed, töökeskkonnavolinikud, esmaabiandjad). Raudteeinspektsioon korraldab ohutusalaseid ja arendustegevuse valdkonna teabepäevi, õppepäevi ja erialaseid koolitusi.

Ka Tallinna Transpordikool pakub täienduskursusi: vedurijuhtide täiendkursus, vedurijuhi abide kursus, jaamakorraldajate esmaettevalmistus, jaamakorraldajate täiendkursus, jaama­ülemate täiendkursus. Samuti korraldab erialast täienduskoolitust Tallinna Tehnikakõrgkool.

Tööleasumisel läbib töötaja katseaja jooksul esmase koolituse (4-6 kuud), erandjuhul sooritavad mõned raudteealast kutseharidust omavad töötajad eksami ja saavad õiguse iseseisvalt tööle asuda ka varem. Umbes 50% tänastest raudteetöötajatest omavad raudteealast kutseharidust. Ülejäänud töötajad on läbinud väljaõppe ettevõttesiseselt ja nendest 39% omavad kesk- või kõrgharidust või mitteraudteealast kutseharidust ning 11% omavad põhiharidust. (31.12.2006.a seisuga).

TÖÖVÄLJAVAATED

Raudteetransport on Eesti jaoks oluline majandussektor transiidikaubanduses Venemaaga – Eesti on vahelüliks Venemaa kaupade jõudmisel Lääne-Euroopa turgudele ja vastupidi, samuti on raudteel oluline osa täita vabariigi sisesel kaubaveol (põlevkivi, mets, vanaraud). 2006. a võttis AS Eesti Raudtee piirijaamade kaudu (Narva, Petseri, Valga) vastu keskmiselt 33 rongi ööpäevas ja andis üle 32 rongi.

Statistikaameti andmetel tegutses raudteeveonduse valdkonnas 2005. aasta seisuga 10 ettevõtet, kus töötas üle 3,5 tuhande inimese. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on raudtee infrastruktuuri majandamise tegevusluba antud kahele ettevõttele, raudtee reisijateveoteenuse tegevusluba omab 3 ettevõtet ning kaubaveoteenuse tegevusluba 20 ettevõtet. Näiteks kaubavedudega ja infrastruktuuri haldamisega tegeleb AS Eesti Raudtee; AS Edelaraudtee tegeleb nii reisi- kui kaubavedudega ning Edelaraudtee Infrastruktuuri AS majan­dab infrastruktuuri, Elektriraudtee AS veab reisijaid elektrirongidega; AS Maardu raudtee tegeleb kaubaveoga; AS GoRail’i tegevusalaks on reisijate vedu Moskva ja Peterburi suunal; AS Põlevkivi Raudtee teostab peamiselt tehnoloogilist põlevkivivedu jne. Lisaks nendele firmadele on Eestis veel mitmeid raudteeveo ja -hooldusega ning raudteeinfra­struktuuri valdamise- ja haldamisega seotud firmasid, nt AS Valga Depoo tegeleb raudtee­veeremite remondi ja tehnohooldega.

2007. a 1. jaanuari seisuga oli AS Eesti Raudtee andmetel kolmes suuremas raudtee-ettevõttes (AS Eesti Raudtee, Edelaraudtee AS ja Põlevkivi Raudtee AS) raudteeliiklus- ja veondustöötajaid kokku 1472. Raudtee seadmete pidev moderniseerimine, uute seadmete ja tehnoloogia juurutamine vähendab raudteetranspordi sektoris töötajate vajadust järk-järgult. Samas on 2007. a aprillisündmuste tagajärjel järsult vähenenud raudteevedude maht, mistõttu koondati kümned raudteetöötajad ning tööjõunõudlus raudteesektoris kahanes oluliselt. Näiteks Eesti Raudtee ASis töötas 2007. aasta augustis 233 diiselvedurijuhti, 231 jaamakorraldajat, 133 diiselvedurijuhi abi, 94 kaubarongisaatjat, 68 tehnilise kontori spetsialisti ja operaatorit, nendest diiselvedurijuhid, jaamakorraldajaid, diiselvedurijuhi abid, kaubarongisaatjad töötavad ka teistes raudtee-ettevõtetes.

Raudtee liiklus- ja veondustöötajatel on võimalik ametiredelil tõusta vaid läbi töökogemuse ja ettevõttesisese arengu. Varasema töökogemuseta inimesel peab ametisse kandideerides kindlasti olema vastav kutsealane ettevalmistus ja pealehakkamist. Raudtee liiklus- ja veondus­töötajana karjääri tegemisel oleks loogiline arengutee esmalt läbida raudteealane kutseharidus, soovitavalt rakenduskõrgharidus, seejärel oleks hea saada tugev töökogemus vahejaamast ning liikuda tööle põhijaama. Edasine tõus ametiredelil võiks olla töö rongidispetšerina, sealt edasi raudteekorraldajana, misjärel on juba võimalus saada keskastme- või tippjuhiks. Selliseks liikumiseks ametikohalt ametikohale peab töötaja olema valmis pidevalt elukohta vahetama, sest hea ettevalmistuse saamiseks on otstarbekas töötada nendes jaamades, kus on erinev töötehnoloogia.

LÄHEDASED AMETID

Teiste kutsealadega lähedased kutsed on raudtee liiklus- ja veondustöötajate korral ainult eriveeremijuhtidel, näiteks kraanajuhid, ekskavaatorijuhid, lumesaha juhid jms.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

AS Eesti Raudtee kõikidel liiklus- ja veondustöötajatel on põhipalk. Vedurimeeskondadel on väärtuspalk (lisatasu tulemuslikuma töö eest). Liiklus- ja veondustöötajate miinimumpalk on paarsada krooni kõrgem EV miinimumtöötasust. AS Eesti Raudtee andmetel on 30% firma liiklus- ja veondustöötajate palk ligilähedane vabariigi keskmisele ning 50% töötajatest keskmisest madalam.Üldjuhul on kontoris töötajatel palk pisut väiksem, kuid see eest mugavamad töötingimused, kontoritöölt välitingimustesse tööle minnes tuleb küll taluda raskeid ilmastikuolusid, seda aga kompenseerib kõrgem palk.

2005.-2007. aasta I-II kvartalis oli Eesti Statistikaameti andmetel raudtee liiklustöötajatel üldiselt (sh kaubarongisaatjad, pöörmeseadjad, vagunipidurdajad) keskmine brutokuupalk pisut madalam kui Eesti keskmine palk täistööajaga palgatöötajatel (80% Eesti keskmisest). Samas transpordiametnike (sh jaamakorraldajad, manöövridispetšerid, rongidispetšerid) brutokuupalk oli 5% kõrgem Eesti keskmisest palgast ning veduri- ja rongijuhtide (vedurijuhid, vedurijuhi abid, eriveeremi juhid) brutokuupalk 26% kõrgem Eesti keskmisest.

Vastavalt sõlmitud AS Eesti Raudtee ja Eesti Raudteelaste Ametiühingu vahelisele kollektiiv­lepingule saavad kõik töötajad lisapuhkust staaži eest, samuti tervistkahjustava töö eest (raudteekorraldajad, rongi- ja veduridispetšerid, kaubarongisaatjad, rongikoostajad ja nende abid, vagunipidurdajad, manöövridispetšerid, sorteermäe korraldajad, osade jaamade jaamakorraldajad, diiselvedurijuhid ja nende abid), erirežiimse ja operatiivtöö eest (piirkondade juhatajad, jaamaülemad, vanemjaamakorraldajad). Lisaks palgale on osal Eesti Raudtee töötajatest olenevalt ametikohast mobiiltelefonid vastava kõnelimiidiga ja ametiautod vastava bensiinilimiidiga. Vajaduse korral tagatakse tasuta koolitus, näiteks arvutiõpe. Tööga kaasneb veel puhkusetoetus, juubelipreemia, emadepäeva toetus, matusetoetus, sünnitoetus, 1. klassi astuva lapse vanema toetus ning pensionitoetus seoses pensionile minekuga.

TÄIENDAV INFO

Raudteeliiklus on Eestis reguleeritud Raudteeseadusega - www.riigiteataja.ee.

Kutset omistavad AS Eesti Raudtee kutset omistava organikolm kutsekomisjoni, mis töötavad AS Eesti Raudteel, AS Edelaraudteel ja AS Põlevkivi Raudteel. AS Eesti Raudtee, Edelaraudtee AS ja AS Põlevkivi Raudtee töötajad taotlevad tavaliselt kutsekvalifi­katsiooni oma raudtee kutsekomisjonilt, teiste raudtee-ettevõtete töötajad võivad kutset taotleda ükskõik milliselt nimetatud kutsekomisjonilt. Infot kutseomistamise kohta saab sihtasutuse “Raudteekutsed” kodulehelt: www.raudteekutsed.ee

Raudteetöötajatel on võimalus liituda Eesti Raudteelaste Ametiühinguga (ERAÜ), Vedurimeeste Ametiühinguga (EVA) ja Eesti Vedurimeeste Kutseliiduga (EVKL). ERAÜ-sse ja EVKL-i kuulub üle 200 Eesti Raudtee vedurimehe, EVA-sse ligi 160 AS Eesti Raudtee vedurimeest.

Kutseala hõive

Raudtee liiklus- ja veondustöötajad
2003. aastaStatistikaameti andmed

*ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

printerisõbralik versioon esita küsimus